2021. aasta sügisel alustas vabaühenduste tulevikujuhtide arenguprogrammi teine lend. Esitasime kõigile osalejatele viis küsimust. Saage tuttavaks, Kadri Väljaste.
Kes sa oled ja millega tegeled?
Olen hingelt maailmaparandaja, psühholoogia taustaga antropoloog, keda käivitavad keskkonnahoid, võrdõiguslikkus, haridus- ning lõimumisteemad. Viimased kuus aastat olen tegutsenud haridusvaldkonnas, kuhu jõudsin läbi Noored Kooli programmi. Tööalaselt lähtun missioonist tuua haridussüsteemi positiivseid muutusi, ametilt olen Heateo Haridusfondi portfellijuht. Vabatahtlikuna panustan Noored Kooli ja EKKMi kogukonnaaia tegemistesse.
Miks liitusid tulevikujuhtide arenguprogrammiga ja mida loodad selle jooksul õppida?
Liitusin programmiga, kuna väärtustan koosõppimist. Puutun tööalaselt kokku huvikaitse, kommunikatsiooni-, finants- ja strateegilise, vähemal määral meeskonnajuhtimisega. Programmis osalemine annab võimaluse kõiki neid oskusi arendada ning teha seda läbi jagatud kogemuse. See toob õppimisse erinevaid perspektiive ning annab parema süsteemitunnetuse.
Millist muutust tahaksid Eesti ühiskonnas või maailmas laiemalt enim näha?
Kõige enam soovin näha, et muudaksime ühiskonnana kurssi ning lõpetaks teadliku kliimakatastroofi poole liikumise. Hindaksin seda, kui maailmas oleks rohkem empaatiat, hoolivust teiste elusolendite, sealhulgas inimeste, ja looduse suhtes. Vähem enesekesksust ja rohkem suure pildi tajumist.
Kas ja kuidas loodad sellele muutusele kaasa aidata?
Kõige otsesemat mõju noorte empaatiavõime kasvatamisele kogesin oma töös õpetajana. Heateo Sihtasutuses töötamine on andnud võimaluse panustada suure mõjuga ühiskondlikesse algatustesse ning teha seda koostöös väga inspireerivate inimestega.
Raamat, film, etendus, podcast, inimene või muu sulle oluline mõjutaja, mis või kes sind inspireerinud ja teistelegi soovitaksid?
Olen suur ilukirjanduse austaja. Naudin raamatuid, mis haaravad endasse, avardavad maailmapilti ning justkui annavad võimaluse kogeda elu mitmel erineval moel. Mu viimase aja üks lemmikautoreid on Nigeeria kirjanik Chimamanda Ngozi Adichie. Eesti keeles on ilmunud temalt “Pool kollast päikest”, mis võib sõja ajal veidi rusuvalt mõjuda. Seega soovitaks hoopis tema esimest raamatut “Purple Hibiscus”, lugu rõhumisest ja vabadusest, mis on suurepärane näide Adichie kaasahaaravast loo jutustamise oskusest. Identiteediteemadest huvitujatele võiks sobida “Americanah”, lapsevanematele “Dear Ijeawele, or a Feminist Manifesto in Fifteen Suggestions”.