Ivo Visak: Arvamusliidriks? Võib-olla. Aktiivseks kodanikuks kindlasti!
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Maine ei kuku sülle. Seda on võimalik näitlikustada Sergei Metleviga, kes 2009. aastal, pärast tollase Venemaa Föderatsiooni suursaadiku Nikolai Uspenski varasemate ütluste kritiseerimist, langes kaasõpilaste ja õpetajate solvavate kommentaaride ohvriks. See aga ei takistanud tal edaspidigi seismast nende väärtuste eest, mida ta pidas oluliseks.
Tänapäeval on tegemist Eesti ilmselt noorima arvamusliidriga, kelle mõtted leiavad kajastamist meedias ja tekitavad arutelusid.
Filmist „Suhtlusvõrgustik“ tuntud juhtlause „500 miljonit sõpra ei võideta vaenlasi hankimata“ peab seega paika ka olukorras, kus inimene võtab seisukoha, mida ta on valmis avalikult kaitsma. Selle taustal võib noorel tekkida – õigustatult – soov mitte avalikult asju välja öelda, sest kardetakse sõprade, pere, koolikaaslaste ja ühiskonna reaktsiooni.
Aga kas see peaks nii olema, kui on, mida öelda?
„Ei ole mingit vahet, kas ta jätkab päeviku pidamist või jätab selle pooleli. Mõttepolitsei tabab ta niikuinii. Ta oli toime pannud – oli juba toime pannud, isegi kui ta sulg poleks iial paberit puudutanud, – raskeima kuriteo, mis sisaldas endas kõik teised. Seda nimetati mõtteroimaks. Ja mõtteroim oli asi, mida ei saanud igavesti varjata.“
George Orwelli raamatus „1984“ oli õigeid arvamusi üks. Anonüümsed netikommentaatorid Postimehes, Delfis jt suuremates väljaannetes jätavad tihti sarnase mulje – võtke vaid korraks lahti artikkel, mille autoriks on mõni noor idealist, ja enamjaolt on kommentaariumis otsustatud temast teha hakkliha!
Kui kõik läheb hästi, teeb see tema naha tulevikus lihtsalt paksemaks ja ta oskab arvestada võimalike tagasilöökidega. Halvemal juhul on võetud noorelt inimeselt igasugune motivatsioon enam enda mõtteid välja öelda, sest „ühiskond“ ei pidanud seda piisavalt heaks.
Püssi siiski kohe põõsasse visata ei tohiks. Kõike annab harjutada. Pole tarvis isegi üksi harjutada.
Noorsootöö ja noorte üldine laiem kaasamine on loonud hoolega võimalusi enda arvamuse kõlavamaks tegemiseks – kas või näiteks kohalikud osaluskogud, kus otsitakse lahendusi kodukoha probleemidele ja kus üldjoontes tegutsevad teismelised.
Organisatsioone, mis aitavad noortel ühiskonnas toimuvale aktiivselt kaasa mõelda, samaaegselt arendades nende argumenteerimisoskust, on aastatega vaid juurde tulnud – võtkem või vana tegija Eesti Väitlusselts või simulatsioonide korraldajad Tegusad Eesti Noored ja Euroopa Maja.
Kõik see tähendab, et aktiivseks, enda arvamusega kodanikuks saamist ei pea läbi põdema üksi, vaid seda on võimalik teha noorsootöötajate ja teiste noorte toel.
Vajame enda isiklike veendumuste ja arvamustega noori rohkem kui kunagi varem – juba 2017. aastal astuvad kohalikel valimistel 16- ja 17-aastased oma sedeliga, olgu paberil või virtuaalselt, valimiskasti ette. Kui näete noori enda mõttekäike arendamas, siis mahategemise asemel astuge vestlusse. Me vajame noori kodanikke, kes julgevad öelda, mida nad mõtlevad, ja kes oskavad teha seda argumenteeritud viisil.
Arutelu jätkub Arvamusfestivalil 14. augustil Vabakonna kasvulaval nime all „Eesti järgmised arvamusliidrid – noorsootöö ja noortealgatuste väärtus ning roll nende kujunemisel?“
Allikas: Ivo Visak: Arvamusliidriks? Võib-olla. Aktiivseks kodanikuks kindlasti! | Uudised | ERR
