artikkel

Paide kodaniku kolmapäevadel sai nii mõnigi asi selgemaks

laine
18. detsember 2023
Foto:

Paides toimus novembrikuus täiskasvanute kodanikuhariduse kursus “Kodanikuks olemise ABC”, kus õpiringi vormis käsitleti aktiivseks kodanikuks olemisega seotud teemasid. Kursuse eestvedaja Martha-Beryl Grauberg jagab oma mõtteid ja muljeid.

Kodaniku kolmapäevade nime all toimunud kokkusaamised olid osa üle-eestilisest algatusest, mille eesmärk on teadvustada kodanike õigusi ja võimalusi ühiskonnaelu kujundamises kaasa lüüa. Neljal järjestikusel kolmapäeval kogunesid asjast huvitatud paidelased kohalike vabaühenduste meeliskohtumispaika Wabakohvikusse, et õdusas atmosfääris rääkida tõsistel teemadel ehk sellest, kuidas sünnivad kodukandi ja riigi elu kujundavad otsused, kes neid teevad ning kuidas kodanikena seda protsessi suunata. Iga nädal sai kokku kümmekond kohalikku, nende seas teada-tuntud kohalikke kodanikuaktiviste, ent ka neid, kes seni toimuvat kõrvalt jälginud ja oodanud õiget hetke ja inimesi, kellega tuttavaks saada ja ehk ka koos midagi ära teha.

Kursuse korraldaja Eesti Rahvaülikoolide Liit oli ette andnud raamõppekava, mida igaüks vastavalt oma vajadustele ja võimalustele sai täiendada. Paide kogukonnaringi eestvedajana leidsin, et paidelaste jaoks praegu kõneainet pakkuvate teemade puhul uue teadmise või äratundmiseni jõudmiseks võib omaette arutlemisest jääda väheks ning kutsusin kolmele kohtumisele ka külalisi. Kõik need õhtud kujunesid sisukateks vestlusteks, mis ilma selle kursuseta kindlasti pidamata oleksid jäänud. Paide linnapea mõttekojad, mis varem seda eesmärki täitsid, kadusid kahjuks koroona tulekuga ning tagasi ei ole nad tulnud. Demokraatia ja valitsemise teemalisel õhtul sai koos Paide linnapea Kaido Ivaski, vabakonna esindajate, gümnaasiumi õpetajate ja teiste huvilistega räägitud sellest, kuidas on jaotatud ülesanded riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel ning kui palju on linnal või vallal vabadust otsustada, kuhu piiratud ressursid suunata. Juttu tuli ka poliitilisest suhtluskultuurist ja sellestki, mida vabaühendused kodukandi murede lahendamisel enda peale saavad ja tahavad võtta. Kohtumisel Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Vivian Loonelaga said osalejad värskendada oma teadmisi Euroopa Liidu otsustusprotsessidest ning teada, et märksa julgemalt võiksid Eesti ettevõtted ära kasutada Euroopa Liidu toetusmeetmete erisusi. Järva Teataja peatoimetaja Tiit Reinberg rääkis aga, millised teemad lugejaid köidavad, kuidas AI tulek ajakirjandust mõjutab ning kui pikka tulevikku näeb ka paberajalehtedel interneti- ja sotsiaalmeedia ajastul.

Nii Paides kui mitmes teiseski paigas jäi “Kodanikuks olemise ABC” kursusel kõlama, et sedalaadi kodanikukohtumised võiksid jätkuda. Kui mitte iganädalaselt, siis näiteks korra kuus või kvartalis. Näiteks huvitab paidelasi, kuidas volikogu töötab, kes on need inimesed, keda sinna valinud oleme ning millistest väärtustest nad linna juhtimisel lähtuvad. Osalejate tagasiside põhjal oligi kursuse suurim väärtus uued teadmised ja uued tutvused. Ka väikeses kogukonnas vajavad inimesed põhjust kokkusaamiseks ja arutlemiseks.

“Kodanikuks olemise ABC” andis väga hea tõuke, et kodanikuklubid taaselustada. Sarnaseid kogukonnaringe viidi 2023. aasta jooksul läbi 15 maakonnas üle Eesti. Need toimuvad Eesti Rahvaülikoolide Liidu projekti “Kodanikuks olemise ABC” raames. Projekti rahastab Norra Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.