Klassikaline avaliku teenuse delegeerimine vabaühendusele – Tartu linn ja MTÜ Assisi Francisscuse Selts

Juhtumi kirjeldus põhineb intervjuudel Tartu Linnavalitsuse ja MTÜ Assisi Francisscuse Seltsi esindajatega. Intervjuud viidi läbi EMSL poolt jaanuar-veebruar 2011.

Lühikokkuvõte

Koostöö Tartu linna ja MTÜ Assisi Francisscuse Seltsi vahel algas 2006. aastal, mil vabaühendus võitis esimest korda avaliku riigihanke konkursi kodutute loomade varjupaiga haldamiseks ja tehtavate tööde tegemiseks. Esimene töövõtuleping sõlmiti kuni 2008 aasta lõpuni. Siis toimus uus riigihange, millega on partnerluseks sõlmitud uus leping aastateks 2009 kuni 2013. Tartu linna poolt on teenuse osutamiseks eraldatud aastas 128 000 €.

Tartu linn on teenuse osutamisega rahul ning samuti hindab ühendus partnerlust linnaga hästi toimivaks. Kahe lepinguperioodi jooksul on pidevalt linnas vähenenud hulkuvate loomade hulk, saavutatud on suurepärased tulemused elusalt vanadele või uutele omanikele tagasi läinud koerte ja kasside osas. Edu on partnerluses toonud väga hea koostöö, kohuse- ja vastutustundlik suhtumine võetud kohustustesse, hoolivus loomade suhtes, aktiivne teavitusöö nii noortegruppidega kui ka teiste külastajatega varjupaigas, internetis, ostukeskustes jne, samuti vabatahtlike ja annetajate kaasamine parima tulemuse saavutamiseks. Lähiajal ei ole plaanis teenuse delegeerimises linna poolt midagi muuta, kuna praegune koostöö vorm on ennast hästi õigustanud.

Üldine taust

Tartu linnas on avaliku sektori ja vabaühenduste koostöö välja kujunenud pikkade aastate jooksul. Kasutusel olevad koostöövormid on väga erinevad. Kasutatakse nii 1-5 aastase lepinguga teenuste delegeerimist, projekti- ja tegevustoetuste andmist vabaühendustele kui ka ühiste projektide kirjutamise võimalusi. Näiteks on sotsiaalhoolekande valdkonnas vabaühenduste osutada pooled linna poolt tagatud avalikud teenused ning koostöö on selles vallas olnud pikaajaline ning viljakas. Toetusi saavad vabaühendused taotleda reeglina korra aastas, seda reguleerib linnas vastav kord. Raskesti etteprognoositavatele või prognoosimatutele tegevustele on erandkorras võimalus taotleda raha aastaringselt. Iga juhtum vaadatakse eraldi läbi. Igal aastal on erinevatele valdkondadele ette nähtud ka projektidega antavad sihtotstarbelised summad. Augustis korraldavad valdkonna juhid projektikonkursi, kus vabaühendused saavad projekte kirjutada ja oma mingiks konkreetseks tegevuseks eelolevaks aastaks raha taotleda. Komisjon vaatab saabunud taotlused läbi ja teeb otsused. Eelistuse saavad projektid, millised tõotavad linnakodanikele suuremat kasu. Vajadusel aidatakse vabaühendusel maksta ka omaosalust mõnes suuremas projektis.

Linnas on jõutud teenuse delegeerimise ja muude partnerlusvormideni läbi pikaajaliste koostöökogemuste. Aastate jooksul on välja kujunenud usalduslikud koostööpartnerid ja –suhted. Initsiatiiv teenuse osutamiseks tuleb nii linna kui ka vabaühenduste poolt. Näiteks kui 2002. aastal koostati linnas sotsiaalhoolekande arengukava, siis kaasati sellesse kõik osapooled – teenuse kasutajad, pakkujad, osutajad, teadlased, poliitikud, asjatundjad, ametnikud jne. Arengukava koostamise käigus leidus aktiivseid inimesi, kes tabasid ära vajadused teatud uute teenuste järele ning leidsid endas tegutsemisvalmidust seda teenust pakkuma hakata. Näiteks sarnaselt loodi esimesena Eestis Tartu naiste varjupaik.

Tartu linnas eksisteerivad kõikides olulistes valdkondades koostöövõrgustikud. Kontaktid valdkonna spetsialistide vahel on pidevad, kuid kord aastas saadakse kokku ja arutatakse läbi, mis eelmisel aastal oli hästi ja mis oleks võinud paremini olla. Samuti täpsustatakse uued eesmärgid eelolevaks ajaks – enamasti aastaks kuni kolmeks. Nendel kohtumistel analüüsitakse ka tekkinud probleemkohti, mis vajaksid lahendusi. Selliste analüüside käigus on olulisel kohal ka tagasiside olemasolu sihtgruppidelt. Vabaühenduste esindajad tegelevad sellega iga-aastaselt.

Koostöö on vabaühendustega viimastel aastatel arenenud selles suunas, et linna ja vabaühenduste vahel sõlmitakse järjest pikemaid lepingud (riigihankega leitakse teenuse osutaja ning lepingu kestvus on 1-5 aastat), et ka ühendused saaksid oma investeeringuid ja tegevusi planeerida pikemaajaliselt.

Teenuse osutamist vabaühendusele delegeerides saavutatakse ka mingil määral kulude kokkuhoid, kuid see ei ole partnerluse juures kõige olulisem. Pigem on tähtis ratsionaalsuse küsimus ning vabaühendused on ka kodanikkonnale lähemal, mistõttu on sihtgruppidelt saadav tagasiside vahetum ja kiirem. Ühendused on ka paindlikumad ning vajadusel on neis kergem viia läbi muudatusi.

Üldine olukord Tartu linnas vabaühendustega partnerluse osas on hea, kuid kindlasti on veel arenguruumi kuhu liikuda. Kõige enam ollakse mures just tagasiside pärast ning seetõttu pidevalt analüüsitakse toimunut, st mis meetmeid on vabaühenduste poolt rakendatud soovitud tulemuse saavutamiseks. Üldiselt ei nähta linnas vahet partnerlusel vabaühendustega või erasektoriga. Kes olukorra operatiivsemalt lahendab ja kvaliteedi kindlustab, siis sellega ka koostööd tehakse.

Ühenduse arvates on erasektor suunatud pigem kasumi tootmisele, mis tõstab teenuse hinda. Vabaühendused toimivad üldjuhul mittetulunduslikul printsiibil, kus teenuse hinnad on sõltuvad üksnes reaalsetest kulutustest.

Teenuste partnerlust linna ja vabaühenduste vahel mõjutavad kindlasti paljud asjaolud: nii ühenduste olemasolu, nende võimekus, turusituatsioon, seaduslik keskkond kui ka kohalik ja riiklik poliitika. Hetkel ei planeerita linnas partnerluses vabaühendustega suuri muudatusi sisse viia, kuna süsteem toimib linna arvates päris kenasti. Ainus koht, millele tasub alati mõelda on see, kuidas saada operatiivsemat ning adekvaatsemat tagasisidet sihtgruppidelt, et vajalikud muudatused teenuse osutamisel viia ellu kiiremini kui seni. Vabaühenduse poolelt nähakse muudatuste vajadust aga just hoiakutes ja mõttemaailmas.

Kõik osapooled on huvitatud, et elanikkonnale pakutav teenus oleks kvaliteetne ja piisav. Hetkel on Tartus käsil üks tõsisem projekt, millega tahetakse veelgi edasi arendada demokraatiat linnas ning luua kodanikuühiskonna esindajatega koostöölepe. Leppes oleksid kirjas partnerluse põhimõtted, mis on aluseks koostöö parendamisele. Selle dokumendiga soovitakse veelkord ja paremini kirjeldada koostöösuhteid, kuidas neid nähakse ja edasi arendatakse. Esialgu on koostöös vabaühendustega valminud leppe kava, milline soovitakse 2011. aastal lõpuni teha ning allkirjastada. Edasiselt vaadatakse, kuidas selline vorm mõlemale poolele sobib ning vajadusel arendatakse seda koos edasi.

Juhtumit iseloomustavad faktid

Koostöö Tartu linna ja MTÜ Assisi Francisscuse Seltsi vahel algas 2006. aastal, mil vabaühendus võitis esimest korda avaliku riigihanke konkursi kodutute loomade varjupaiga haldamiseks ja tehtavate tööde tegemiseks. Hanke pakkumisel osales vabaühendus koos veterinaararstiga. MTÜ Assisi Francisscuse Seltsi poolt tehtud pakkumise osa on seotud varjupaigas osutavate teenustega (kogu tööde korraldus, arvestus ja raamatupidamine, territooriumi ning hoonete haldus, suhtlemine kodanikega, info jagamine, koolitus, arendus, jne), veterinaararsti osa on veterinaarteenus (diagnoosimine, ravi, uinutamine). Esimene töövõtuleping sõlmiti kuni 2008. aasta lõpuni. Siis toimus uus riigihange, millega on partnerluseks sõlmitud uus leping aastateks 2009 kuni 2013. Tartu linna poolt on teenuse osutamiseks eraldatud aastas 128 000 €.

Partnerluse protsess

Varasematel aastatel osutas loomade varjupaigaga seotud teenuseid Tartu linnas munitsipaalettevõte KOMRE, mis 1997. aastal likvideeriti. Alates 1998 aastast viib linn läbi riigihankeid, et leida veterinaarteenuse osutamiseks litsentsi omavat arsti või ettevõtet, kellelt seda teenust saab sisse osta. Veterinaarseadus paneb paika selle, et teenust tohib osta ainult veterinaarteenuse litsentsi omavalt ettevõttelt. Alguses leiti teenuse osutaja üheks aastaks ning hiljem tehti ka pikemaajalised lepingud. Veterinaararst võitis algusaastatel riigihanked ning osutas veterinaarteenust. Iga-aastastel hangetel osales alati mitu pakkujat. 2001. aastal leidis linn loomade varjupaigaks sobiva koha ning asus seda välja ehitama ja paralleelselt ka kasutama. Aastaks 2006 sai loomade hoiupaik valmis ning eelneva veterinaararsti teenuse osutamise asemel hakati lisaks antud valdkonnas palju laiapõhisemalt tegutsema.

2006 aastal kuulutati välja riigihange, kus osales kaks pakkujat. Väljavalimine toimus kvalifitseerimistingimustele vastavuse ja majanduslikult soodsaima pakkumise alusel. Partneri väljavalimisel lähtuti veel lisaks veterinaarteenuse osutajale kehtestatud nõuetest ja reeglitest. Riigihanke võitis nii 2006. aastal kui ka 2009. aastal MTÜ Assisi Francisscuse Selts. Otsuse võttis vastu ja lepingu sõlmis Tartu Linnavalitsus.

Ettevalmistusprotsessi käigus kirjeldati teenusega seotud eesmärgid ja vajadused linna poolt riigihanke dokumentides. Omavalitsuse väliseid osapooli protsessi ei kaasatud. Koostöö kavandamisel ja elluviimisel lähtutakse peamiselt riigihangete seadusest, asjaõigusseadusest, loomakaitseseadusest ja selle alamaktidest, veterinaarkorralduse seadusest ning loomatauditõrje seadusest.

Riskianalüüs selle teenuse osutamisele tehti linna poolt juba hankedokumentide koostamise käigus. Sellega püüti probleeme ette näha ning juba algstaadiumis neid maandada ehk sanktsioonidega katta. Teenuse osutaja peab olema kvalifitseeritud ja kõikvõimalikud probleemid tuleb võimalikult ette näha, siis on ka koostöö jätkusuutlikum ja selgem. Väiksemad riskid jäävad alati, kuid need on olnud konkreetse teenuse osutaja puhul minimaalsed.

Ühendus on enda jaoks näinud kõige suurema riskina algusaastal riigihankel osalemist, kuna neil puudusid varasemad kogemused ja nad ei teadnud, kas pakkumises väljatoodud hindadega on võimalik ka reaalselt finantsiliselt toime tulla. Ühe riskina näevad siiani majandusliku olukorra halvenemist riigis, mis toob kaasa omavalitsuste eelarvete kärped, mis ka ühendust kui lepingupartnerit mõjutavad. Hetkel on ühenduse rahaline seisund tänu mõistlikule ja säästlikule majandamisele partnerlustingimustes stabiilne. Esmased kulutused on kaetud – töötajate töötasud, elementaarsed üldkulud ja 14 päeva looma pidamist. Lisaressursse saab ühendus ka annetustest, heategevusüritustest ja erinevatest projektidest.

Igapäevane partnerlus linna ja vabaühenduse vahel on tihe – lisaks lepingus toodule tehakse pidevalt koostööd ka valdkonna edendamisel, arutatakse kõiki esilekerkivaid mõtteid (nii probleemseid kohti kui ka ettepanekuid). Näiteks töötati koostöös välja põhimõtted ja lepingu põhi, et seda teenust pakkuda ka teistele lähedalasuvatele valdadele. Vabaühendus on ise ka olnud väga aktiivne – koostavad palju erinevaid projekte, et valdkonda arendada ning varjupaika investeerida. Varjupaigana kasutatav maa ja vara on linna poolt antud vabaühendusele tasuta sihtotstarbeliselt kasutamiseks. Ühendus on sinna juba palju investeerinud nt väikeloomade osas on ruumid ümber ehitatud. Kõik planeeritakse ja tehakse koostöös linnaga. Lisaks eeltoodule mõeldakse koostöös ka palju sellele, kuidas teha paremat ning efektiivsemat teavitust, tehakse uut koera-kassi eeskirja linnas jne.

Teenuse määratlemiseks ja järelevalve läbiviimiseks on lepingus fikseeritud teenusekirjeldused, kvaliteedinõuded ning sanktsioonid ja nende rakendamise kord. Peamiselt lähtutakse koostöös kirjalikest lepingulistest põhimõtetest, millele tuginedes lahendatakse ka jooksvad küsimused kas telefoni teel või kohapeal suulise kokkuleppega.

Linn teostab järelvalve käigus pistelisi kontrollreide, mille käigus viiakse läbi vaatluseid, küsitlusi ja dokumentide kontrolle. Samuti esitab vabaühendus igakuiselt kirjalikus vormis aruande. Erimeelsused lahendatakse läbirääkimiste teel või hoiatuste ja lepinguliste sanktsioonidega.

Vabaühendus tunneb, et kuigi algusaastatel neid veel linna poolt ei usaldatud ja teenuse olemus ning tingimused olid kõik ühepoolselt linna poolt üsna rangelt määratletud, siis aastate jooksul on tekkinud linnal ühenduse vastu usaldus ning enamus tekkinud probleeme lahendatakse läbirääkimiste teel. Samuti on neid usaldatud nõuandvasse rolli omavalitsuse territooriumil antud teemavaldkonda puudutavates probleemides.

Partnerluse administreerimine võtab linna jaoks aega ca 0,5 – 1 tööpäeva kuus ja ühendusele keskeltläbi 1 tööpäev kuus aruandluse koostamiseks.

Tulemuslikkus ja mõju

Edu on partnerluses toonud väga hea koostöö, kohuse- ja vastutustundlik suhtumine võetud kohustustesse, hoolivus loomade suhtes, aktiivne teavitusöö nii noortegruppidega kui ka teiste külastajatega varjupaigas, internetis, ostukeskustes jne, samuti vabatahtlike ja annetajate kaasamine parima tulemuse saavutamiseks.

Tagasisidet kogutakse pidevalt: töötab Tartu linna infotelefon 1789 ja e-posti kirjade rubriik “Ametnik vastab” kodulehel, mille kaudu laekub pidevalt tagasisidet.

Lähiajal ei ole plaanis teenuse delegeerimises linna poolt midagi muuta, kuna praegune koostöö vorm on ennast hästi õigustanud.