Korduma kippuvad küsimused

Valimised on üks viisidest, kuidas inimesed ühiskonnas toimuva üle otsustada saavad ning aktiivne ja arukas osalemine ühiste asjade arutamises, otsustamises ja elluviimises on ka Vabaühenduste Liidu ja tuhandete teiste kodanikuühenduste eesmärk. Et valimistele on tekkinud halb maine – valijate pettumus ja tüdimus, et sisulisi arutelusid on üha enam asendamas kulukad ja loosunglikud kampaaniad – ei ole meie meelest ei hea ega ka paratamatu. Hea valimistava väljapakkumisega püüame omalt poolt asja paremaks teha.

Valimiskampaaniaid reguleerivad ka seadused, kuid elu näitab, et seadustestki leitakse võimalusi, kuidas neid mitmeti tõlgendada või neist mööda hiilida. Usume, et keeldude ja käskude asemel on sageli tulemuslikum ja kodanikuühiskonnale omasem see, kui lihtsalt omavahel kokku leppida, milline käitumine on hea, milline mittesobiv ja miks. Kui osapooled võtavad endale vabatahtlikult kohustusi, mille sisust ja vajalikkusest nad aru saavad, on nad ilmselt ka enam huvitatud nende järgimisest.

Vabaühenduste Liidu poolt pakkusime 2009. aasta märtsis erakondadele välja omapoolsed ettepanekud heaks tavaks, mida meil aitasid sõnastada mitmed teised kodanikuühendused ja asjatundjad. Aprillis kohtusime kõigi parlamendierakondadega, arutasime neid ettepanekuid ja siis sündis praegune tekst. Mai alguses kirjutasid sellele alla roheliste, sotsiaaldemokraatide, IRLi, Rahvaliidu ja Reformierakonna peasekretärid, ka Keskerakond teatas, et põhimõtteliselt toetab heas tavas sisalduvat, kuigi alla ei kirjutanud. 2009. aasta kohalikeks valimisteks täiendasime tava teksti nii, et see käik kõiki kandideerijate, mitte üksnes erakondade nimekirjade kohta.

Meie algsetes ettepanekutes kutsusime kokku leppima ka valimiskulutuste ülempiiris, kuid selles küsimuses me läbirääkimiste teel veel erakondadega üksmeelt ei leidnud. Iseenesest aitaks tihedam suhtlemine valijatega ning väitluste eelistamine reklaamidele vähendada ka kampaaniate maksumust, sest kõige kallimad reklaamikanalid (teleklipid, väliplakatid) on tavaliselt ka kõige sisutühjemad.

Meie meelest peaksid heast valimistavast lähtuma kõik, kes kandideerivad. Meie püüame kõigil võrdselt silma peal hoida.

Palume sellest meile teada anda e-posti teel valimistava@heakodanik.ee, lisades oma nime ja lühidalt põhjendades, millist hea tava punkti on rikutud ja miks see teataja meelest halb on. 2009. aasta kohalikel valimistel kommenteerisime teemat Hea Kodaniku ajaveebi rubriigis; 2011. aasta Riigikogu valimistest alates teeme seda koostöös ERR-iga nende valimisveebis. Kommenteerime teemat koos vabatahtlike valimistava valvuritega, anname sõna ka erakonnale või kandidaadile, kellele hea tava rikkumist ette heidetakse, samuti saavad neid kommenteerida teised soovijad. Hea tava rikkumise eest kedagi vangi ei panda ega trahvita, kuid usume, et sellistest karistustest olulisem ongi valijate hinnangu kujunemine ühe või teise käitumise suhtes.

Erinevad arukad inimesed, kes on hea valimistavaga kursis ja valmis seda kommenteerima. Nende hulgas on nii ühiskonnateadlasi kui ka erinevate elualade praktikuid, kes ei ole aktiivselt ühegi parteiga seotud ega kandideeri ise. Valvurid aitavad meid vabatahtlikena, oleme neile väga tänulikud! Samas ei ole hea valimistava kommenteerimine kellegi eksklusiivne õigus, vaid igaüks saab seda soovi korral teha.

Ainus rahaline kulu hea tava koostamisega on olnud Vabaühenduste Liidu töötajate aeg, nende palk selle töö eest on tulnud Vabaühenduste Liidu liikmemaksudest, mitte üheltki avaliku võimu asutuselt ega erakonnalt. Vabatahtlikena on tava koostada aidanud Vabaühenduste Liidu nõukogu liikmed ja meile nõu andnud inimesed, kellele siinkohal veel kord suur aitäh!

Palun võta huvi korral ühendust Vabaühenduste Liiduga (info@heakodanik.ee).