Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Aasta esimene kvartal jätkas möödunud aasta viimase hoogu, aga lauale sattusid ka mõned uued teemad.
Mootorsõidukimaksu eelnõu on teisel lugemisel ehk nüüd on viimane võimalus huvikaitsjatel poliitikutele endast märku anda ja arvamust avaldada. Panime tähele, et 12.03 riigikogu avalikul istungil automaksu teemal ei olnud esindatud kõik potentsiaalsed huvirühmad, kellel automaksu osas arvamus võiks olla, ehk saab keegi siit lugedes sellest indu. Kõik eelnõuga seotud dokumendid ja menetluse seisu leiad siit.
Mis juhtub, kui riik unustab kaasata ja hindab mõjusid kehvasti – riik võib sattuda põhiseadusega vastuollu. Just nii on juhtunud riigikogu poolt vastu võetud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadusega, mille president jättis välja kuulutamata. Presidendi hinnangul ei olnud eelnõu usaldusega sidumine õigustatud, õiguskantsler leidis, et eelnõu on ka sisuliselt põhiseadusega vastuolus. Vabaühenduste Liit nõustub õiguskantsleri seisukohaga, mistõttu saatsime ka omalt poolt riigikohtule kirja palvega kaaluda seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist. Milles probleem? Seaduse jõustumise korral tekib kõigile MTÜ-dele ja SA-dele edaspidi kohustus e-maksuametit iga 5 tööpäeva järel kontrollida. Kui praegu on riik kohustatud tegema kindlaks, et riigi poolt saadetud teade on vabaühendusele kätte toimetatud, siis edaspidi loetakse riigi poolt e-maksuametisse saadetud teade 5 tööpäeva jooksul automaatselt kätte toimetatuks. Ehk kord aastas üritust korraldav vabaühendus peaks pidevalt jälgima, ega riik temalt midagi nõuda ei taha, sest vastasel juhul võib vabaühendust oodata trahv. Sellise olukorraga me nõustuda ei saa, sest tegemist on vägagi koormava nõudega, mis on lihtsasti täidetav vaid väikesele osale vabaühendustest. Nüüd ootamegi riigikohtu lahendit. Kui riigikohus siiski ei tunnista seadust põhiseadusega vastuolevaks, tegeleme edasi sellega, et nii õiguslikult kui poliitiliselt seadust korrigeerida. Hoiame teid kursis!
Lõppes kooskõlastamise etapp eelnõule, millega tõstetakse sihtasutuste majandusaasta aruande ülevaatuskohustuste piirmäärasid senise 15 000 euro pealt miljoni euroni. Plaanitav muudatus leevendab oluliselt sihtasutuste aruandluskohustust, sest kehtiva seaduse alusel on sihtasutustel keeruline endale audiitorit leida ning 15 000 euro suuruse käibe pealt mõnesajaeurone kulutus audiitori jaoks on samuti ebaproportsionaalselt suur. Vabaühenduste Liit esitas oma toetava arvamuse eelnõu kooskõlastamise etapis. Nüüd ootab eelnõud ees menetlus riigikogus. Arvestades, et muutus on suur, siis on mõistlik ka sihtasutustel endil riigikogule märku anda, et tegemist on oodatud ja vajaliku muutusega, et poliitilised tõmbetuuled muudatusest jagu ei saaks. Eelnõuga seotud dokumendid leiad siit.
Kohtumäärus tuletas meelde, et MTÜ juhatuse liikmeks saamisel pole poolthäälte enamust vaja, kui seda pole eraldiseisvalt põhikirjas kehtestatud. Vabaühenduste Liidu poole pöördus kodanik, kes osutus valituks MTÜ juhatusse, aga ei saanud poolthäälteenamust ja seetõttu ülejäänud juhatuse liikmed ei arvestanud temaga kandeavalduse tegemisel. Kodanik esitas seepeale äriregistrisse kandeavalduse iseseisvalt, aga äriregister kannet ei kinnitanud. Siis pöördus kodanik äriregistri peale kohtusse ning kohtumäärusega tühistati varasemad äriregistri kanded ja kodanik sai täieõiguslikuks juhatuse liikmeks. Loo moraal on see, et MTÜ seaduse § 22 lg 11 järgi loetakse isiku valimise üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli, kui põhikirjas ei ole kehtestatud kõrgemat häälte nõuet. Ehk kui sinu vabaühendus näeb poolthäälteenamuse nõude olulisust, siis tuleb see põhikirjas eraldi fikseerida.
Kliimaseaduse väljatöötamise protsess jätkub, esimest eelnõuvarianti pole veel siiski näidatud. Plaanide järgi algab mais avaliku arvamuse küsimise voor, mille raames on planeeritud ka arvamusrännakud. Seni töötavad valdkondlikud töörühmad edasi ning loodetavasti saame peagi tutvuda eelnõu mustandiga. Täpsem info kaasamise ja eelnõu etappide kohta on leitav siit.
Kvartali jooksul on toimunud erinevaid inspireerivaid, frustreerivaid, asjalikke ning vähem asjalikke kohtumisi ja nõupidamisi. Veebruaris toimus ARVAK, kus arutati riigi avatud valitsemise partnerluse tegevusplaani järgmiseks perioodiks. Kultuuriministeeriumis käib koos eraraha kaasamise töögrupp, mille raames loodame lauale tagasi tõsta annetamisvõimaluste laiendamise nii eraisikutele kui ettevõtetele. Kohtusime õiguskantlseriga, rääkisime riigivalitsemise kvaliteedist, kaasamise muredest ja trendidest, mis võivad mõjutada vabaühendusi.
Euroopa Liidus valmistatakse ette uut rahastusperioodi, mille raames valmistab Eesti ette oma seisukohti Euroopa komisjoni ja riigi vahelisteks konsultatsioonideks. Riik loob uut koosloome keskkonda, mille prototüübi testimisest osa võtsime. Huvikaitsejuhi Marcuse lemmikosa sellest oli, et edaspidi on portaalis võimalik näha kehtivat seadust koos planeeritavate muudatustega ilma, et peaks Riigi Teataja ja eelnõude infosüsteemi vahel hüppama. Osalesime ka DD korraldatud demokraatia ökosüsteemi uuenduste töötoas ning OSCE valimiste vaatlejad käisid Eestis tutvustamas enda tähelepanekuid seoses eelmiste parlamendi valimistega koos ettepanekutega, mida edaspidi muuta. Toimetame ka huvikaitsevõimekuse hindamise küsimustiku andmete analüüsimise ja kirjeldamisega, tulemusi jagame peagi.
TULE MÕTLE KAASA! Vabaühenduste Liidu huvikaitse suunal toimetab kaks võrgustikku: huvikaitse võrgustik ja avatud valitsemise partnerluse võrgustik. Huvikaitsevõrgustik on võrgustik neile organisatsioonidele, kes oma eesmärkide täitmiseks rakendavad huvikaitset ning kes soovivad edendada vabaühenduste võimekust huvikaitsetegevustes ja panustada riigi ning vabaühenduste tõhusamasse koostöösse. Avatud valitsemise partnerluse (AVP) võrgustik tegeleb konkreetsemalt avatud valitsemise partnerluse kui algatuse teemadega ning toob laua ümber need osapooled, kes on huvitatud kaasa rääkima, kuidas peaks Eestis välja nägema avatud valitsemine, demokraatia, hea õigusloome jne. Järgmine huvikaitsevõrgustiku kohtumine toimub 16. aprillil kell 14.00. Kui soovid kaasa lüüa, siis kirjuta maarjaliisa@heakodanik.ee. Kui aga tunned huvi avatud valitsemise partnerluse võrgustiku vastu, siis kirjuta marcus@heakodanik.ee.
Kui tekib mõtteid, mida ja kuidas paremini või üldse mitte teha, kirjuta marcus@heakodanik.ee.
