Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Vabaühenduste Liit sai hiljuti ühe mitte vähem kui maailma muutva ambitsiooniga liikme võrra rikkamaks. Efektiivne Altruism Eesti (EA Eesti) defineerib end kodulehel kui kogukonda inimestest, kelle eesmärk on teha head võimalikult hästi ning keda ühendab soov olla selles tõhusamad. Meie vabatahtlik Marie puhus juttu Triin Teesalu, EA Eesti kaasjuhiga.
Marie: Alustame algusest. Mis on efektiivne altruism? Mis teeb heateo efektiivseks?
Triin: Meie käsutuses olevad ressursid nagu aeg või raha on teatavasti piiratud. Küsimus on, mida ja kui palju me nende ressurssidega ära saame teha. Efektiivsuse mõõdupuuks on, kui palju head me ühe ühiku aja, oskuste või rahaga suudame teha. See on põhjus, miks me räägime targast annetamisest. Ühtlasi soovime inimesi, eelkõige noori suunata erialadele, kus on võimalus teha midagi võimalikult mõjusat ühiskonna hüvanguks. Elukutsest sõltub paljuski see, kui palju head saad ja jõuad sa argielus ära teha.
EA Eesti on üks rakuke suuremast globaalsest efektiivse altruismi liikumisest ja kogukonnast.
Marie: Kuidas siis välja selgitada, millisele probleemile keskendumine on mõjusam kui teine?
Triin: Mõju hindamise meetodeid on ilmselt mitmeid. Üks konkreetne raamistik, mida meie efektiivse altruismi kogukonnas kasutame, koosneb kolmest mõõdupuust: probleemi ulatus, kõrvalejäetus, lahendatavus. Tõenäoliselt on valitud probleemiga tegelemisel mõju suur, kui probleem on suure ulatusega ehk puudutab paljude elusid suurel määral. Samuti võiks mõelda, kui suurel määral on probleem kõrvale jäetud ehk kas on juba palju teisi, kes töötavad sama probleemvaldkonnas. Viimaks on oluline ka see, kui suurel määral on probleem lahendatav ehk kui mõttekas on oma ressurssi sinna suunata. Nendest printsiipidest lähtudes võib leida tegevusala, mis on potentsiaalselt suure mõjuga.
Marie: Oskad sa mõne näite tuua karjäärivalikutest, millega võiks leiva lauale tuua ja ühtaegu olulisi ühiskondlikke probleeme lahendada?
Triin: Ma ise töötan biostatistika ja programmeerimise tegevusalal. Oskan seetõttu kohe näite tuua kliiniliste uuringute valdkonnast, kus tegutsetakse oluliste ravimite, näiteks igal aastal miljoneid tapvate viirushaiguste ravimitega. Kusjuures valdkonnas tegutseb organisatsioone, kelle keskseks eesmärgiks on lühendada ravimiuuringute pikkust. Täna kestavad kliinilised uuringud keskmiselt 10 aastat. Uuringute kestuse lühendamine hoiaks tõenäoliselt kokku uuringute tegemiseks vajalikku ressurssi ning mõistagi muutuksid elupäästvad ravimid kiiremini kättesaadavaks. See on aga vaid üks näide. Suure positiivse mõjuga karjääri võib teha väga paljudes erinevates valdkondades, ajakirjanikuna olulistel teemadel kirjutamisest ühiskonnakriitilise kunsti viljelemiseni.
Marie: Kas on valdkondi, millele efektiivse altruismi kogukond erilist tähelepanu pöörab?
Triin: Eeskätt kuulub meie fookusesse kõik, mida võib pidada eksistentsiaalsete riskide leevendamiseks ehk selliste stsenaariumite ärahoidmine, mille tagajärjel võiks kogu inimkond hukkuda. Näiteks turvalise tehisintellekti arendamine, pandeemiate ja tuumakatastroofi ennetamine. Lisaks eksistentsiriskide vähendamisele on oluline valdkond ka praegu elavate inimeste heaolu. Mõistagi on oluline ebavõrdsuse vähendamine maailmas. Inimkonna moraalikoodeksi osaks võiks olla lähenemine, et kedagi ei jäeta maha. Seda siis ka loomade heaolu arvesse võttes. Loomade puhul räägime tööstusfarmides kannatavatest farmiloomadest. Eesti inimesele kõige tuntum näide võiks olla puurikanad. Usun, et enamus inimesi on näinud kaadreid kuidas elavad munakanad Eesti kolmes kõige suuremas puurikanalas. See on õudne piin ja mitte ükski elusolend ei vääri sellist elu, aga õnneks tegutseb Eestis organisatsioon Nähtamatud loomad, kes sellele tähelepanu pöörab ning loodame, et see keelustatakse varsti ära.
Marie: Kui palju on efektiivse altruismi kogukonnal Eestis liikmeid? Milline on kõige tavapärasem kogukonna liikme profiil?
Triin: Tõtt-öelda meil selget statistilist pilti sellest ei ole. Aga kui lasta inimesi silme eest läbi, siis on meie seas nii matemaatikuid kui filosoofe, füüsikuid ja filolooge. Täna on meid paarikümne ringis. Kogukonna Slackis jälgib meie tegevusi aga üle 80 inimese, Facebooki lehel on jälgijaid peaaegu tuhat ning igakuist uudiskirja loeb 220 inimest. Meie Targa heategija lühikursusel osaleb sel kevadel 25 inimest. Sügisel viisime läbi ka tehisintellekti turvalisusele suunatud kursused, kus osalejaid oli 16 ning hetkel on käimas ka esmakordselt bioturvalisuse kursus. Väga rõõmustav on näha, et huvi on ja üha kasvab.
Samuti ei saa ära unustada välismaal elavaid liikmeid, kes ikka Eestisse sattudes tulevad üritustele või suvepäevadele.
Marie: Saad sa juba ka võitudest rääkida?
Triin: Tehisintellekti turvalisuse teemal on globaalsel tasandil palju tehtud. Efektiivse altruismi kogukonnal on suur panus selles, et valdkonda uuritakse ja reguleeritakse. Konkreetselt Eestis on tore näha, et meie kogukond on üha soojem ja aktiivsem. Kuna meie põhimõtete keskel on mõju mõõtmine, siis teeme seda ka oma organisatsiooni puhul. Möödunud aastal liitus meiega kolm n-ö suure panusega inimest ehk isikut, kes annetavad tõhusatele heategevusorganisatsioonidele vähemalt 10% oma sissetulekutest või tegid teadliku karjääri- või erialavaliku, millega efektiivsemalt panustada konkreetsesse probleemvaldkonda lähtudes efektiivse altruismi printsiipidest. Tulevikus saame kindlasti rääkida juba sisulisemalt võitudest.
Marie: Mis tõi sind efektiivse altruismi juurde?
Triin: Soov midagi rohkemat ära teha. Võtsin mõni aeg tagasi töölt 10-kuulise pausi. Võib poolnaljatamisi öelda, et mind tabas varajane keskeakriis. Olin justkui kõik olulised enesele seatud eesmärgid saavutanud. Tabasin end mõistmiselt, et tahan oma tegevusega suuremal määral ühiskonna heaolusse panustada. Kui ma efektiivse altruismi liikumisest kuulsin, siis see kohe resoneerus.
Marie: Ja kas liitumine on tänaseks end õigustanud? Mida sa oled kogukonda kuulumisest saanud?
Triin: Eelkõige olen saanud hea emotsiooni. Näen efektiivse altruismi ideedest inspireeritud inimeste arengut, uusi koostöövõimalusi ja mõju. Juba tavaliikmena sain palju inspiratsiooni ka väikeste sammudega maailma panustada, tõstes siis oma püsiannetusi efektiivsetele heategevusorganisatsioonidele üle 10% või teadlikult toitumisharjumusi muutes taimseid alternatiive kaasates. Kuid viimase kaheksa kuu jooksul, olles EA Eesti kogukonna eestvedaja, olen juba näinud, kuidas tänu kursustele, kogukonna üritustele ja infoõhtutele on paljud huvilised saanud uusi ideid, mida ja kuidas ise on võimalik korda saata.
Marie: Kas on veel midagi, mida sa tahaksid efektiivse altruismi kohta öelda?
Triin: Jah – kirjutage meile, kui tekkis huvi rohkem teada saada. Kodulehel on kõik kontaktid olemas, sotsiaalmeediast ja uudiskirjast leiate ka kõik tulevad üritused. Kuulake ka meie taskuhäälingut “Teeme head paremini!”. Ootame väga uusi inimesi ja ideid. Ja tegelikult oleme avatud ka debatile meie ideaalide või fookuste osas.
