Kvartaliaruanne huvikaitsest 3/2024

Eelmises kvartaliaruandes juhtimise tähelepanu sellele, et riigil on plaan teha riigilõivu seaduses muudatusi, mis tõstaks oluliselt ja kohati ebaproportsionaalselt vabaühenduste asutamise ja andmete muutmisega seonduvaid riigilõive. Rõõm on tõdeda, et kooskõlastamise järgselt on tagasisidet kuulda võetud ning planeeritud riigilõivude tõusud on varasemaga võrreldes oluliselt tagasihoidlikumad. Näiteks on plaanis ühingu andmete uuendamise eest küsida 15 eurot, mitte 50 eurot.  Samuti ei hakata ühenduste registrisse ennistamise eest tasu võtma. Oluline on seegi, et seletuskirjast eemaldati väide, justkui vabaühendused esitaks pidevalt ebavajalikke ja halduskoormust suurendavaid kandeavaldusi unustamata asjaolu, et enamus halduskoormusest tuleneb riigi enda suunistest. Samas ei ole huvikaitsetöö veel lõppenud, sest ees on Riigikogu menetlus, mis võib veel lõpptulemust mõjutada. Eelnõu ja seletuskiri on leitavad siit.

Mitu miljardit toetusi need ühingud iga aasta riigilt ikka saavad? Viimasel ajal on jäänud avalikust arutelust mulje, justkui vabaühenduste toetuse arvelt kärpimine aitaks riigil säästa selliselt, et ehk ei peakski maksutõuse planeerima. Väide kõlab muidugi suursuguselt, kuid kuulub pigem unistuste valdkonda. Et pilt selgemaks saaks, oleme uuendamas viimaste aastate ühingutele suunatud toetuste koondsummasid MTÜ raha platvormil, mis kõigi lootuste kohaselt saab valmis oktoobri lõpuks. Seni saab tutvuda aga varasemate aastate summadega.

Kultuuriministeerium alustab 2025. aastast strateegilise partnerluse süsteemiga muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika valdkondades. Vabaühenduste Liit konsulteeris ministeeriumit partnerluse mudeli tingimuste loomisel ja sõnastamisel, samuti nõustas ühinguid, kes võiksid strateegiliseks partneriks saada. Tunnustame ministeeriumit kaasava ja läbipaistva seadusloome eest ning loodame, et kultuuriministeerium laiendab strateegilise partnerluse mudelit edaspidi ka teistesse valdkondadesse. Ministeeriumi strateegilise partnerluse määruse ja kriteeriumidega saad tutvuda siin.

Sotsiaalministeeriumis on strateegilise partnerluse mudel kasutusel juba mõnda aega, kuid vajas ühingusõbralikumat lähenemist. Nii on ka läinud ning Vabaühenduste Liidu konsulteerimisel ja strateegiliste partnerite sisendi põhjal on uuendatud strateegilise partnerluse määrust selliselt, mis vähendab aruandlusega seonduvat bürokraatiat ning seab esikohale saavutatavad eesmärgid, mitte kuluartiklid. Suurima muutusena on edaspidi rahastusotsuste tegemine seotud saavutatava eesmärgi ja selle mõjuga, mis tähendab, et konkreetse eesmärgi saavutamiseks eraldatakse raha, mille sisustamisel on ühingul vabamad võimalused.

Augustis kohtus huvikaitse võrgustik, et arutleda eetika teemadel. Täpsemini alustasime võrgustiku kohtumisega arutelu 22 aastat tagasi vastu võetud vabaühenduste eetikakoodeksi kaasajastamise vajaduste osas. Arutelu jätkub ka neljandas kvartalis. Sellesse kaasumise kohta jagame informatsiooni jooksvalt. Huvikaitsevõrgustiku kohtumisi on neljandas kvartalis samuti plaanis vähemalt üks.

Korrakaitseseaduse väljatöötamiskavatsus on avalikkuses laialdast kriitikat pälvinud. Oleme ka oma ettepanekud ja mõtted ministeeriumile esitanud. Näeme potentsiaalset ohtu anda PPA-le õigus ennetavalt koosolekuid keelata ning inimesi avalikelt üritustelt eemaldada. Samas leidus dokumendis ka positiivseid aspekte, näiteks avalike koosolekute korraldamise õiguse andmine alaealistele.

Kahtlemata on vajavad korrakaitseseaduse muudatused ühiskonnas põhjalikku arutelu, oskuslikku kaasamist ja alternatiivide hoolikat kaalumist. Esmapilgul ebaproportsionaalsed muudatused võivad olla tegelikult õigustatud, kuid nende kehv põhjendamine või ebaõnnestunud kommunikeerimine võib tekitada rahulolematust ja vähendada inimeste turvatunnet.

Kuna oleme alles ettepanekute arutelu algfaasis, julgustame kõiki ühendusi erinevate muudatuste ettepanekute vastu huvi tundma ning aktiivselt aruteludes osalema.

Viimasel ajal on töölauale lisandunud nii jooksvaid kui ka ühekordseid tegemisi. Oleme salvestamas infotundi Gruusia vabaühendustele koostöös e-residentsusprogrammi, maakondlike arenduskeskuste ja KÜSKiga. Infotunni eesmärk on pakkuda ülevaadet tingimustest ja võimalustest, kuidas Eestis vabaühendust asutada. Gruusia vabaühenduste huvi Eesti vastu on kasvanud pärast välisagentide seaduse vastuvõtmist Gruusias ja sellele järgnenud vabaühenduste poliitilist tagakiusamist.

Kirjutasime arvamusloo kliimaseaduse kaasamisprotsessist ja selle õppetundidest. Lisaks oleme kohtunud mitmete ühingutega, kellel on huvikaitsealaseid väljakutseid või kes vajavad tuge juriidilistes küsimustes.

Riigieelarve! Kahanevad majandusnäitajad ei anna head väljavaadet vabaühenduste riigieelarvelisele toetusele. Ühest küljest peame ka vabaühendustena kohanduma riigi rahaliste võimalustega, teisest küljest tuleb hoolikalt jälgida, et ükski valdkond ega ühing ei saaks ebaproportsionaalselt palju kannatada. 2025. aasta riigieelarve seletuskiri toob esile järgmist:

• Haridusministeerium kärbib kindlasti strateegilise partnerluse toetussummasid, kuid mitte võrdselt kõikide vahel. Näiteks jäävad kärbetest puutumata kiusuennetusprogrammid ja Liikuma kutsuva kooli algatus. Oleme olnud haridus- ja teadusministeeriumiga suhtluses, kuid praeguseks ei ole veel täpselt teada, milliste valdkondade organisatsioonide strateegilise partnerluse toetust kärbitakse ja kui palju. Hetkel koondavad sisuosakonnad oma ettepanekuid, mille põhjal hakkab strateegilise planeerimise osakond koostama üldpilti, mis annab selgema vastuse toetuste võimaluste kohta. Oleme esitanud ministeeriumile oma ootuse, et ühingutele suunatud kommunikatsioon uue perioodi kohta peaks olema võimalikult avatud, kaasav ja ajaliselt arvestav. Ministeeriumi esindajad on meie ootusi mõistnud, mis annab lootust, et see protsess kulgeb ka vastavalt.
• Justiitsministeerium kärbib võrdlemisi ühetaoliselt ning kärpemahud on esialgsetel andmetel ühingutele väiksemad kui 5% varasemast toetussummast.
• Kliimaministeeriumi andmed riigieelarve seletuskirjas on üsna segased. Kuigi mitmele varasemalt toetatud ühingule on järgmiseks aastaks eelarves märgitud ümmargune null, leiab mõned read edasi üldisemad eelarveread, kust samadel ühingutel on siiski võimalik raha taotleda. Siiski on selge, et eraldatavad summad saavad olema väiksemad.
• Kultuuriministeeriumi haldusalas pääsevad kärbetest ainult kirjandusvaldkonna partnerorganisatsioonid, samas kui teistele suunatud toetused jäävad kas samaks või vähenevad. 2025. aastal algava strateegilise partnerluse raames on veel raske hinnata, kui palju erinevad tulevased tegevustoetused võrreldes varasematega.
• Sotsiaalministeerium on teatanud oma partneritele, et kuigi 2025. aasta strateegilise partnerluse täpsed voorud on veel selgumata, on tõenäoline, et voorude mahud vähenevad umbes 20% võrra. See kärbe on pälvinud avalikkuses kriitikat, kuna puudutab valdkondi, kus väljakutseid on pigem juurde tekkinud, näiteks vaimne tervis.
• Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis vähenevad soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi toetused, kuid voorud pole veel väljakuulutatud, mistõttu on kärbete täpset ulatust keeruline hinnata.
• Regionaal- ja põllumajandusministeeriumis vähenevad tegevustoetused valdkonna MTÜ-dele enam kui 100 000 euro võrra.
• Siseministeeriumi valitsemisala seletuskiri näeb ette küll toetuste kasvu, kuid Vabaühenduste Liidu andmetel puudutab see KÜSK-ile suunatud rahastust, samas kui valdkonna ühinguid ootab ees kärbe. Kärbete täpne ulatus pole veel teada.
• Välisministeeriumi seletuskiri viitab, justkui lõpeks vabaühenduste toetamine täielikult. Kuuldavasti on kärpeplaanid siiski sellised, et toetus ei kao lõplikult, kuid valdkonna vabaühendusi see kindlasti mõjutab.

Kuigi infot on palju, on samas keeruline täpselt hinnata, milline saab tegelik olukord 2025. aastal olema. Teeme omalt poolt kõik võimaliku, et teemasse selgust tuua, kuid on ülimalt oluline, et ka ühingud ise aktiivsust ja huvi üles näitaksid.

Selleks korraks kõik. Kui tekib mõtteid, mida ja kuidas paremini või üldse mitte teha, kirjuta marcus@heakodanik.ee.