Kodanikuühiskond on tubli, aga mitte valmis. Mis järgmiseks?

EMSLi liikmed | 30. november 2016

Vabaühenduste liit ei ole need seitse inimest, kes tegevbüroos taustatööd teevad – vabaühenduste liit on meie sadakond ägedat liiget oma liikmetega, kes Eesti kodanikuühiskonnas suuri asju teevad.

25 aastat oleme kõik koos Eesti kodanikuühiskonnaga tööd teinud, aga see ei tähenda, et nüüd on valmis ja võime puhkama jääda. MARIA LAANJÄRV küsis vabaühenduste liidu liikmetelt, mis praegu veel valmis ei ole – millega edasi tuleb töötada.

Korruptsioonivaba Eesti harib elanikke ja valvab vastutajaid

Projektijuht Anni Jatsa: Korruptsioonivaba Eesti (KVE) tähistas eelmisel aastal 15. tegevusaastat ja võtsime sel puhul ette meenutada ühingu algusaegu. Tunnistasime, et hoolimata raskustest pole töö läinud tühja: nii mõnigi käitumiskoodeks ja seadusmuudatus on pika eestkoste tulemusena saanud reaalsuseks.

Siiski on selge, et tööpõld on praegugi suur ja lai. Jätkame koostööd organisatsioonidega, kelle eesmärgiks on korruptsiooni ennetada, seda uurida või analüüsida. Just vabaühenduste liidus oleme leidnud tugeva liitlase, et kaitsta avalikkuse huve ressursside kasutamisel ning seadusloomes.

Korruptsioon võib puudutada iga inimese elu, kui selle ohtudest ja vormidest teadlik ei olda. KVE ei saa juhtumeid uurida ega kurjategijaid vastutusele võtta. Küll aga on meil vabaühendusena võimalus koputada vastutajate südametunnistusele ning harida elanikke, kuidas korruptsiooni ära tunda, miks korruptsioon on vargus meilt kõigilt ning mida inimene saab ise ära teha, et Eesti oleks korruptsioonivabam.

Väitlusselts tahaks olla tõeliselt üle-eestiline

Tegevjuht Herman Kelomees: Väitlusselts asutati üsna varsti pärast kodanikuühiskonna sündi, meie 25. sünnipäev on aastal 2019. Väitlusseltsi tegevust alguses ja nüüd iseloomustab eeskätt sisuline mitmekesistumine – väitlusturniire korraldav organisatsioon on nüüd ka mõttekoda, mis meedias aktiivselt sõna võtab. Samuti oleme viinud järgmisele tasemele oma sotsiaalse ettevõtluse alase tegevuse – oleme asutanud koolitusteenuseid pakkuva osaühingu SpeakSmart.

Meil pole tõesti plaanis veel lõpetada, ei 25 ega ka mitte 50 või 75 ega isegi 100 aasta juubeli järel. Muide, seltsi 100. aastapäeva peo vanemate osalejate seas saab kindlasti olema ka neid, kes täna juba väitlevad.

Peame väga tähtsaks enda kehtestamist tõeliselt üle-eestilise organisatsioonina. See tähendab, et meie abil õpitav peab olema kättesaadav igas maakonnas. Kus on suur venekeelne kogukond, seal peame olema kättesaadavad ka vene keeles. Veel oleme geograafilisest mitmekesisusest kaugel, töö õnneks otsa ei saa.

Avatud Eesti Fond seisab läbipaistva valitsemise eest

Juhataja Mall Hellam: Avatud ühiskond Eestis pole mõistagi (ega kunagi!) valmis. Kurvaks teeb, et pigem oleme viimase aasta-paari jooksul näinud taas liikumist suletuse suunas, võõraviha jõudmist massidesse ja äärmuslike poliitiliste vaadete populaarsuse kasvu. Oma algusaegadel oli AEF kodanikuhariduse pioneeriks Eestis, seejärel võtsid teatepulga üle teised ühendused ja organisatsioonid. Nüüd aga kestab juba mõnda aega periood, kus keegi selle teemaga süvendatult ei tegele. Seetõttu mõlgutame mõtteid jätkata sealt, kus ükskord pooleli jäime. Töö noortega oli ja on selle juures olulisim.

Pakume demokraatlikult meelestatud Venemaa aktivistidele regulaarselt platvormi eneseväljenduseks ja koostööks. Taasäratasime ka koostöö Valgevene opositsiooniliste ajakirjanikega, kes koolitavad end Eesti IT- ja meediaspetsialistide käe all. Seisame edasi avatud ja läbipaistva valitsemise eest nii meil kui ka mujal.

Tahame tuua Eestisse rohkem Euroopat ning seda ka arusaadavamaks ja omasemaks muuta. Selles on meile sageli abiks nii erinevad fondid Euroopast kui ka Avatud Ühiskonna Fondide võrgustik. Korraldame tulevikuski Avatud Ühiskonna Foorumeid, mis toovad Eestisse korra aastas kõige põletavamatel teemadel mõtteid vahetama oma ala tipud.

Eesti Inimõiguste Keskus teab, et iseenesest ei muutu miski

Juhataja Kari Käsper: Eesti Inimõiguste Keskus on aastaks 2020 mõjusa inimõigusliikumise eestvedaja. Eelnevad kogemused kooseluseaduse ja pagulasteemaga on näidanud, et seda on Eestis vaja, asjad ei muutu iseenesest.

Meil on kolm sõnumit.

Igaühe inimõiguste võrdne kaitse on tähtis, sest aitab hoida stabiilsust ja rahu ühiskonnas.

Inimõigused on liiga olulised, et jätta need ainult poliitikutele või ametnikele.

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et inimesed on passiivsed.

Juba praegu teeme paljudega koostööd, näiteks vabakonnas võrdse kohtlemise võrgustiku, pagulasorganisatsioonide ümarlaua ja inimõiguste ümarlaua raames, ettevõtete ja riigiasutustega mitmekesisuse kokkuleppe abil ja varsti ka partnerlusprogrammiga. Aga sellest ei piisa, sest inimõigustel on mõte, kui neist saab kasu igaüks ja igal pool: kodus, tööl, koolis. Seega soovime regulaarselt kaasata palju suuremat hulka toetajaid, andes neile võimaluse inimõiguste kaitsesse panustada, näiteks tehes püsiannetuse või panustades oma ajaga.

BPW – ettevõtlikud naised

Riina Piigli: Oleme lipulaevana seilanud soolise võrdõiguslikkuse lainetel juba 24 aastat, jaganud oma kogemusi ja ammutanud inspiratsiooni teiste riikide BPW organisatsiooni liikmete parimatest praktikatest. Kuulsad oleme Euroopas oma palgalõhe protsendiga, aga ka oma sõnamängulise humoorika kampaaniaga “Tilliga ja tillita”. Nagu ütlevad euroliidu ametnikud – kui sellega midagi ette ei võta, siis 100 aastaga võib palgalõhe taanduda olematuks. Meie siiski nii kaua ei tahaks oodata. Mitte kunagi varem pole noorte naiste haritus ja tööhõive jätnud meeste oma seljataha – miks ei peaks see siis väljenduma ka palganumbrites?

Teame, et 80% ostuotsustest teevad naised. Seega tundub ressursi raiskamisena, et naiste haritust ja intuitsiooni, alalhoidlikkust ja kompromissivõimekust ei kasutata piisavalt ära äriühingutes ja poliitikas otsustustasandil. Endiselt on liiga palju testosterooni läbirääkimiste ja koosolekute laudade taga, riigikogus ja valitsuses. Meie jätkame naiste julgustamise ja võimestamise projektidega, et lüüa mõra klaaslakke.

Kui olukord on turbulentne, on aeg pardale tuua naine!

Eesti Külaliikumine Kodukant

Krista Habakukk: Eesti Külaliikumine Kodukant ise tähistab 2017. aastal oma 20. tegevusaastat. Kodukant on alati püüdnud oma tegevustes jälgida, et vabakonna hääl oleks mõjus ka maapiirkondades. Kui tagasi mõelda, siis tänane kohaliku omaalgatuse programm on alguse saanud just Kodukandi tegevusest ja koos EMSLiga olime ka siis, kkui BAPPi toel käivitus ühenduste nõustamise süsteem. Nüüd on see MAKi võrgustiku kaudu kättesaadav kõigile ühendustele. Veel seovad meid EMSLiga ühinguõigus ja seadusloome.

Mis meid ikka ja jälle EMSLiga seob on ühinguõigus ja seadusloome. Kui EMSL veab eest ühingute jaoks oluliste muudatuste sisseviimist, siis meie teeme korjet oma võrgustiku põllul, et ikka just need kõige olulisemad vajadused saaks parima lahenduse. Olgu see siis tulumaksu või annetustega seotud teemad või parimate praktikate välja toomised. Ka täna saame öelda, et Kodukant ja EMSL jätkavad ühise tee käimist ja seda haldusreformi poole pealt. Meie suur ühine huvi on, et kodanikuühenduste kaasamine ja hääl ei jääks tänases kiires ühinemisprotsessis vaid loosungiteks.

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik

Tegevjuht Jaan Aps: Töötame partneritega selle nimel, et sotsiaalse ettevõtluse võimalusi Eesti arengu jaoks hästi ära kasutada. Teiste sõnadega on SEVi sihiks palju suurem hulk selge ühiskondliku eesmärgi ja elujõulise ärimudeliga organisatsioone. Selliseid, kes suudavad mõjutada eestimaalaste olukorda ja meie keskkonnaseisundit paremuse poole.

Kindlasti tuleb suurendada sotsiaalsete ettevõtete tuntust ja toodete-teenuste atraktiivsust koos sellega, et kasvab eri tüüpi tarbijate teadlikkus oma ostuotsuste mõjust (sh avaliku sektori hangete puhul). Teisalt peame aitama leida oskusteavet ja raha nii inkubatsiooniks, arendustööks kui ka edukate organisatsioonide laiendamiseks. Sotsiaalsete ettevõtete loomise ja kasvu toetamine peab kujunema terviklikuks „ökosüsteemiks“.

Äsja meie poolt avalikustatud maailmamuutjad.ee kujuneb (esialgu) alternatiiviks Ettevõtjaportaalile. Nimetatud register aitab oma väärtuse kaardistamisel ja tutvustamisel kõiki, kellele tavapärane majandusaasta aruande struktuur jääb selleks ebapiisavaks.

Kodanikuühiskond on tubli, aga mitte valmis. Mis järgmiseks?

Viimased artiklid:

Viimased uudised: