Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Noored Kooli tegutseb selle nimel, et iga laps Eestis – olenemata tema elukohast või sotsiaalmajanduslikust taustast – saaks väga hea hariduse.
Meie eesmärk on vähendada hariduslikku ebavõrdsust, tuues õpetajateks võimekaid ja motiveeritud inimesi, kes töötavad just nendes koolides, kus Eesti keskmisest enam õpilasi jätab oma haridustee pooleli. Hariduslik ebavõrdsus seisneb selles, kui õpilaste haridustulemuste erinevused on seletatavad tunnuste või teguritega, mis ei sõltu neist endast, nagu sotsiaalmajanduslik taust, vanemate haridus või emakeel.
Probleemi lahendusena loovad Noored Kooli õpetajad õpilastega õppimist toetavad suhted ja arendavad lisaks aineteadmistele just nende õpipädevusi ja sotsiaalseid oskusi, mis on kestva õpimotivatsiooni ja elus hakkamasaamise seisukohalt üliolulised.
Eestis saab hariduslikust ebavõrdsusest rääkides välja tuua neli olulist gruppi.
Esiteks on maapiirkonnas elavatel õpilastel võrreldes linnas elavate eakaaslastega kaks korda suurem tõenäosus piirduda kõigest põhiharidusega. Eurostati 2020. aasta andmetel on meie 20–24-aastastest linnanoortest vaid 9,5% keskharidusest madalama haridustasemega, samal ajal kui maapiirkondades on see osakaal 20,8%1.
Teiseks saab välja tuua sotsiaalmajandusliku tausta mõju. 2018. aasta PISA testi tulemuste järgi oli Eestis ebasoodsa sotsiaalse taustaga õpilastel lugemistesti keskmine tulemus 61 punkti madalam kui soodsa sotsiaalse taustaga õpilastel2. See tähendab, et kui õpilane kuulub 25% vähem privilegeeritud perekondade hulka, on tema lugemisoskus põhikooli lõpuks eakaaslastest 1,5 õppeaasta võrra madalam.
Kolmandaks näitavad PISA testi tulemused , et eesti õppekeelega koolide õpilaste lugemistesti keskmine tulemus on 43 punkti ehk ühe õppeaasta võrra kõrgem kui vene õppekeelega koolidel. Eestikeelsele haridusele üleminek on samm õiges suunas, kuid laiema mõju saavutamiseks ja koduse tausta mõju kompenseerimiseks on vaja otseselt toetada ka laste laste kuuluvustunnet, õpimotivatsiooni, uskumusi ja hoiakuid, sh rõõmu õppimisest ja usku teadmiste teaduspõhisusse3.
Neljandaks näeme ka soolist hariduslik ebavõrdsust. Näiteks on vanuses 25–64 kõrgharidusega 52,7% naistest ja vaid 33,7% meestest4. Samal ajal on põhiharidusega piirduvate meeste osakaal naistest tervelt kaks korda kõrgem (poistest piirdub põhikooliga 16,1 ja tüdrukutest 8,1%). Eesti 20–24-aastastest poistest piirdub põhiharidusega 16,8% ja tüdrukutest 11,5%5.
Noored Kooli on 18 tegutsemisaasta jooksul toonud haridusse 373 uut õpetajat ning meil on väga hea meel, et praeguse seisuga töötavad kõigist vilistlastest üle 80% haridusvaldkonnas. Suurem osa jätkab õpetajana, lisaks on vilistlaste seas hetkel 6 koolijuhti, hulgaliselt õppe- ja arendusjuhte, Haridus- ja teadusministeeriumi töötajaid, õppekavade arendajaid ning haridusalgatuste juhte.
Viimased kolm aastat oleme korraldanud ka ennastjuhtiva õppija toetamise õpiringe ja kaks aastat sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamise õpiringe, kus on kokku osalenud pea 700 õpetajat. Õpiringid on suunatud just koolidele ja õpetajatele, kes Noored Kooli põhiprogrammiga seotud ei ole. Oleme aru saanud, et suurema mõju saavutamiseks ja eesmärkide poole liikumiseks peame sekkuma laialdasemalt ning uusi teadmisi ja häid praktikaid vajavad kõik õpetajad.
Viited:
1 Eurostat. Population by educational attainment level, sex, age and degree of urbanisation (%)
2 PISA 2018 EESTI TULEMUSED. Eesti 15-aastaste õpilaste teadmised ja oskused funktsionaalses lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes
3 Eesti ja vene õppekeelega koolide 15-aastaste õpilaste teadmiste ja oskuste erinevuse põhjuste analüüs
4 Haridus. Statistikaamet
5 Eurostat. At least upper secondary educational attainment, age group 20-24 by sex
