Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Lugeja tõenäoliselt nõustub, et strateegia on midagi väärtuslikku. Eriti vabaühenduses, millel on äärmiselt vähe vahendeid ning suured unistused, on hea strateegia eduks hädavajalik.
Kuid mis see strateegia õigupoolest on? Kas strateegia on missioon, visioon ja väärtused? Ilus ja luuleline arengukava? SWOT-analüüsi tulemus? Kogemused vabaühendustega ning teiste organisatsioonidega kõikvõimalikest valdkondadest osutavad, et strateegia mõistmine on selleteemaliste tööriistade ja õpetuste paljususele vaatamata piiratud.
Esiteks on strateegia ülemüstifitseeritud. Sageli koheldakse strateegilist mõtlemist erilise võime või andena, mis viib hämmastavate originaalsete ideedeni, võimaldab mõelda ette 10 aastat ja 100 sammu. Seda teevad eelkõige juhid ning selleks on vaja eraldi formaati, väljasõitu, talguid.
Teiseks keskendutakse strateegiliselt mõeldes liialt asjale, mitte protsessile. Strateegiat nähakse vähem igapäevase töö osana ning rohkem asjana, mida on võimalik “ära teha”. Kui strateegia on kirjas ja dokumendiks vormistatud, kas siis võib strateegiline mõtlemine lakata?
Kolmandaks on paljud strateegialoome tööriistad ja mudelid vabaühenduste jaoks mitmel põhjusel sobimatud või eksitavad, surudes peale erasektori malle või varjates olulist. Nii jäävad häguseks näiteks toimimisvõimalused suures ressursinappuses, mitte-rahaliste väärtuste eesmärgiks seadmine, strateegia kommunikeerimise väljakutsed või seaduste, normide ja tavade keeruline roll strateegias (eriti siis, kui organisatsiooni eesmärk on neid muuta).
Need on vaid mõned põhjustest, mis motiveerisid mind ja Margus Niitsood eestikeelset strateegilise mõtlemise õpikut kirjutama. Õpik nägi ilmavalgust mai alguses ning kannab pealkirja “Strateegilise mõtlemise keel”. Väidame, et strateegiline mõtlemine ei ole eriline võime või anne, vaid lihtne ja omandatav oskus. Näeme strateegiat fikseeritud dokumendi asemel pideva protsessina, milles organisatsioonis tegutsevad inimesed iga päev osaleda saavad. Selle toetamiseks pakume välja universaalse strateegilise mõtlemise sõnavara, mis töötab kõikvõimalikes kontekstides ning lubab ka eriilmelistel vabaühendustel oma tegevust igast küljest mõtestada. Strateegilise mõtlemise keel koosneb lihtsatest sõnadest ja küsimustest, mille küsimine muudab mõtlemise strateegilisemaks, parandab otsuste kvaliteeti, suunab otsused tulemuslikult tegevusse, toetab kogemustest õppimist ja heade harjumuste kujundamist ning aitab kogu selle keerukuse kommunikatsiooniga arusaadavaks muuta.
Tunneme, et strateegia vajab demokratiseerimist, ühtsele ja üldiselt mõistetavale alusele viimist, ühiskonna hüvanguks kõikide inimeste käsutusse andmist, et nad saaksid koos paremini mõelda ning mõistaksid üksteise mõtteid paremini. Mõtlemine – ka strateegiline mõtlemine – on kõige kvaliteetsem siis, kui seda sotsiaalse tegevusena kohelda.
Õpikut saab soetada kirjastuse kodulehelt aegraja.ee või suurematest raamatupoodidest.
Kaspar Kruup, TÜ kommunikatsiooniteaduste nooremlektor, koolitaja ja konsultant
