Rahvakogu arutelupäeva tulemused

Rahvakogu arutelupäeval osalenud 314 esindusliku juhuvalimiga leitud inimest, läbilõige Eesti ühiskonnast, arutasid läbi ja kujundasid oma eelistused 18 Eesti poliitikat ja demokraatiat puudutavas küsimuses, samuti hindasid iga teema puhul, millist arutlusel olnud küsimust nad kõige olulisemaks peavad.

Arutelupäev oli kolmas osa jaanuaris alanud Rahvakogust, kus ühisloome meetodil otsiti vastuseid Eesti poliitika ja demokraatiaga seotud küsimusele. Kui jaanuaris koguti interneti ja kirja teel ettepanekuid kõigilt soovijatelt ning veebruaris ja märtsis lisandusid teadlastest ja praktikutest ekspertide koostatud mõjuhinnangud, siis arutelupäevaga selgitati toetust erinevatele ideedele ühiskonnas tervikuna.

Osalejad valiti esindusliku juhuvalimiga kõigi vähemalt 18-aastaste Eesti elanike seast, nii et nad moodustaksid läbilõike ühiskonnast soo, vanuse ja elukoha järgi. Osalenute täpset sotsiaal-demograafilist profiili saab vaadata artikli lõppu lisatud dokumendist. Kui soo ja elukoha järgi vastas osalenute profiil täpselt üldvalimile, siis vanusegruppidest olid üleesindatud üle 56-aastased ning alaesindatud 18-35 aastased. Ka oli osalenute seas rohkem kõrgharidusega ja vastavalt vähem madalamate haridustasemetega inimesi kui ühiskonnas tervikuna.

Lisaks oma eelistuste teadaandmisele välja pakutud variantide seas esitati laudkondades ja tagasisidelehtedel veel täpsustusi ja ettepanekuid, millest leiab kokkuvõtte artikli lõppu lisatud failis “Arutelupäeva tulemused”.

Rahvakogu 6. aprilli arutelupäeval osales 314 inimest, oma eelistused esitas neist kirjalikult 311.

Vastajate profiil

Tunnus	Vastanuid		Üldkogum
	n	%	%
1. Sugu (n=299)
Mees	136	45%	45%
Naine	163	55%	55%
2. Vanus (n=294)
18-35	54	18%	34%
36-55	93	32%	34%
56 +	147	50%	32%
3. Haridus (n=299)
Alg- või põhiharidus	11	4%	17%
Keskharidus	54	18%	27%
Keskeri või kutseharidus	79	26%	33%
Kõrgharidus	155	52%	24%
4. Elukoht (n=296)
Linn	189	64%	70%
Maa	107	36%	30%

Vastanutel paluti ka märkida elukohana maakond, seejuures oli Tallinn välja toodud eraldi vastusevariandina. On näha, et osa Tallinna elanikke on end vastates lugenud Harjumaa elanikeks, seepärast pakume võrdluseks ka kõigi osalenute jaotumise maakondade kaupa (registratuuri andmed).

	Vastajad (n=300)		Kõik osalejad (n=314)		Üldkogum
5. Maakond	n	%	n	%	%
Harjumaa	62	21%	38	12%	10%
Hiiumaa	5	2%	4	1%	1%
Ida-Virumaa	27	9%	34	11%	12%
Jõgevamaa	7	2%	7	2%	3%
Järvamaa	15	5%	15	5%	2%
Lääne-Virumaa	5	2%	6	2%	5%
Läänemaa	6	2%	6	2%	2%
Põlvamaa	13	4%	13	4%	2%
Pärnumaa	21	7%	23	7%	6%
Raplamaa	10	3%	13	4%	2%
Saaremaa	7	2%	7	2%	3%
Tallinn	69	23%	95	30%	30%
Tartumaa	31	11%	29	9%	11%
Valgamaa	7	2%	7	2%	3%
Viljandimaa	10	3%	12	4%	4%
Võrumaa	5	2%	5	2%	3%

 

1. RAHVA AUS KAASATUS JA LAIEM OSALEMINE POLIITIKAKUJUNDAMISES VALIMISTEVAHELISEL AJAL

1.1. Kas pead vajalikuks reguleerida seadusega, kuidas on tagatud avalikkuse informeerimine ja võimalused õigusaktide ettevalmistamise erinevates etappides osaleda? (n=309)
1. Jah 84% (259)
2. Ei 16% (50)

1.2. Küsimus: millist varianti pooldad? (n=297)
1. Jätkata Rahvakoguga praegusel kujul, vabatahtliku algatusena, kui selleks leitakse vajadust, aega ja võimalusi. 71% (212)
2, Näha riigieelarvest ette vahendid Rahvakogu alaliseks tegutsemiseks, et koguda erinevatel teemadel ideid, neid arutada ja Riigikogule esitada. 29% (85)

1.3. Kas pooldad ideed kohustada Riigikogu arutama rahvaalgatusena esitatud ettepanekut, kui selle poolt on antud teatud hulk (näiteks 25 000) valimisõigusliku kodaniku toetusallkirja? (n=304)
1. Jah 94% (287)
2. Ei 6% (17)

1.4. Kas pooldad ideed lihtsustada seaduseelnõude ja muude riigielu küsimuste rahvahääletusele panemise korda? (n=303)
1. Jah 71% (216)
2. Ei 29% (87)

1.5. Milline neist on su meelest kõige olulisem? (n=181)
1. Igapäevase poliitikakujundamise avatus 19% (35)
2. Rahvakogu jätkamine ühisloomekeskkonnana 19% (34)
3. Rahvaalgatusena tulnud ettepanekute arutamine Riigikogus 47% (85)
4. Rahvahääletuste lihtsam kasutamine riigielu küsimuste otsustamisel 15% (27)

 

2. ERAKONDADE RAHASTAMISE AUSUS JA KONTROLLITAVUS

2.1. Millist varianti pooldad? (n=292)
1. Jätta kehtima praegune kord, kus erakondade riigieelarveline toetus on seotud valimistel saadud Riigikogu kohtade arvuga. 12% (36)
2. Muuta praegust süsteemi nii, et pool toetust jagatakse Riigikokku pääsenud erakondade vahel võrdselt ning pool toetust kõigile valimistel kandideerinud erakondadele vastavalt saadud häälte arvule. 88% (256)

2.2. Millist varianti pooldad? (n=296)
1. Jätta kehtima praegune kord, kus erakonnale tohib annetada ainult üksikisik. 80% (237)
2. Muuta praegust korda ja lubada erakondadele annetada ka juriidilistel isikutel, see tähendab äriühingutel ja mittetulundusühendustel. 20% (59)

2.3. Millist varianti pooldad? (n=297)
1. Säilitada praegune olukord, kus erakonnale tehtava anonüümse, varjatud või juriidilise isiku annetuse vastuvõtmise eest ei ole kriminaalvastutust ette nähtud. 14% (41)
2. Muuta õigusakte selliselt, et erakonnale tehtava anonüümse, varjatud või juriidilise isiku annetuse vastuvõtmise eest nähakse ette kriminaalvastutus. 86% (256)

2.4. Millist varianti pooldad? (n=299)
1. Jätkata praeguse süsteemiga, kus kontrollitakse tulude ja laekumiste seaduslikkust ning vaid valimiskampaania kulusid. 15% (45)
2. Suurendada erakondade rahastamise järelevalve organi volitusi kontrollida riigi rahastatud erakondade ja nende sidusorganisatsioonide kogu majandustegevust. 85% (254)

2.5. Milline neist on su meelest kõige olulisem? (n=189)
1. Riigieelarvelise toetuse sidumine valimistel saadud häälte arvuga 25% (48)
2. Kes tohib erakonnale annetada? 23% (43)
3. Karistused ebaseaduslike annetuste tegemise ja vastuvõtmise eest 19% (35)
4. Erakondade rahastamise kontrollorgani volituste suurendamine 33% (63)
3. ÜHISKONDLIKU RUUMI POLITISEERITUSE VÄHENDAMINE

3.1. Millist varianti pooldad? (n=308)
1. Jätkata praeguse süsteemiga, kus Riigikogu liikmed võivad kuuluda nõukogudesse ja saada selle eest töötasu. 9% (29)
2. Keelata Riigikogu liikmetel nõukogudesse kuuluda. 62% (187)
3. Lubada Riigikogu liikmetel küll nõukogudesse kuuluda, aga mitte lubada selle eest töötasu saada. 30% (92)

3.2. Kas pooldad ideed kehtestada seadusega riigi ja kohalike omavalitsuste esindamise tingimused ehk nõukogu liikme roll ja vastutus? (n=305)
1. Jah 89% (272)
2. Ei 11% (33)

3.3. Kumb neist on su meelest olulisem? (n=181)
1. Riigikogu liikmete kuulumine riigi osalusega äriühingute nõukogudesse 56% (101)
2. Riigi ja kohalike omavalitsuse esindamise tingimused ehk nõukogu liikme roll ja vastutus 44% (80)

 

4. ERAKONDADE AUS JA ELAV KONKURENTS

4.1. Millist varianti pooldad? (n=306)
1. Jätta kehtima praegune kord, kus erakonna asutamiseks on vaja 1000 liiget. 40% (122)
2. Lubada erakond asutada 200 liikmega, nagu enne 1995. aastat. 54% (166)
3. Lubada erakond asutada kahe liikmega, nagu ülejäänud mittetulundusühingute puhul. 6% (18)

4.2. Millist varianti pooldad?  (n=306)
1. Jätta kehtima praegune reklaamipiirangute kord 12% (36)
2. Loobuda praegustest piirangutest poliitilisele välireklaamile. 1% (4)
3. Kehtestada ülempiir poliitilise reklaami kuludele. 42% (129)
4. Kehtestada ülempiir poliitilise reklaami mahtudele  45% (137)

4.3. Millist varianti pooldad? (n=305)
1. Jätta kautsjonisüsteem alles praegusel kujul. 24% (74)
2. Vähendada kautsjoni suurust poole võrra. 29% (87)
3. Võimaldada kautsjon asendada teatud hulga toetusallkirjade kogumisega. 47% (144)

4.4. Millist varianti pooldad? (n=302)
1. Jätkata praeguse, 5% valimiskünnisega. 28% (85)
2. Langetada valimiskünnis 3%-le. 72% (217)

4.5. Milline neist on su meelest kõige olulisem? (n=195)
1. Erakonna asutamiseks nõutava liikmete arvu vähendamine 23% (43)
2. Poliitilise reklaami mahu piiramine 39% (77)
3. Kautsjoninõuete vähendamine 5% (10)
4. Valimiskünnise langetamine 33% (65)

 

5. VALIJA HÄÄLE KAALUKUS VALIMISTULEMUSTE OTSUSTAMISEL

5.1. Millist varianti pooldad? (n=300)
1. Jätkata kompensatsioonimandaatide jaotamist praegusel kujul. 9% (27)
2. Jaotada kompensatsioonimandaadid, lähtudes kandidaadile antud toetusest (kuna ringkonnad on erineva suurusega, ei saa kandidaatide järjestamise aluseks olla häälte arv, vaid näiteks häälte suhe ringkonna lihtkvooti). 51% (154)
3. Loobuda kompensatsioonimandaatidest ning jagada kõik Riigikogu kohad ringkondades. 40% (119)

5.2. Millist varianti pooldad? (n=305)
1. Jätta kehtima praegune kord, kus üksikkandidaat peab koguma oma ringkonnas lihtkvoodi jagu hääli. 8% (25)
2. Võrdsustada üksikkandidaadi valituks osutumise tingimused erakonna nimekirja tingimustega ehk ta saab mandaadi, kui on kogunud vähemalt 75% lihtkvoodiks vajalikeks häältest. 92% (280)

5.3. Millist varianti pooldad? (n=308)
1. Jätta kehtima praegune kord, kus kandidaadil ei ole kohustust valituks osutumise korral esinduskogus tööle hakata. 10% (32)
2. Kehtestada valituks osutumise korral kohustus esinduskogus tööle asuda, millest võib loobuda vaid teatud erandlikel juhtudel. 91% (276)

5.4. Millist varianti pooldad? (n=303)
1. Jätta kehtima praegune kord, kus presidendi valib Riigikogu või valimiskogu. 61% (185)
2. Muuta põhiseadust ja valida president üldvalimistel. 39% (118)

5.5. Milline neist on su meelest kõige olulisem? (n=192)
1. Kompensatsioonimandaadid Riigikogu valimistel 19% (37)
2. Üksikkandidaatide Riigikokku valituks osutumise tingimuste lihtsustamine 22% (42)
3. Valituks osutumise korral esinduskogus tööle asumise kohustus 44% (84)
4. Presidendi otsevalimine 15% (29)