Vabaühenduste manifest 2015 Riigikogu valimisteks
Vabaühendused aitavad lahendada ühiskondlikke probleeme, kaasavad inimesi otsustamisse ja üldse tunnevad aktiivsemad kodanikud end turvaliselt ja õnnelikumalt. Riigivõim saab hoolitseda, et seda potentsiaali kasutataks targalt ära. Aga kuidas?
Näitame, millist kasu me riik vabakonnast saab, ning pakume välja võimalusi, kuis kasu veelgi suurendada. Ideid ja ettepanekuid kogusime foorumist (selle leiad siitsamast lehelt manifesti alt) ning otse vabaühendustelt.
Vabaühenduste manifesti tekst pdf-ina
Vaata valmisplatvormide võrdlust manifestiga ja lubadusi kodanikuühiskonnale
Vabaühenduste manifestile ja Riigikogu valimistele keskendub ka Hea Kodaniku ajakirja erinumber. Manifesti 11 ettepanekut on seal näidete varal põhjalikumalt lahti kirjutatud kolmes artiklis: loe neist, kuidas vabaühendused Eestis leiavad lahendusi ühiskondlikele probleemidele ja loovad töökohti, kuidas aitavad kaasa tarkade ja arusaadavate otsuste sündimisele ning kuidas tugevdavad kogukondi ja turvalisust.
Mis kasu riik vabakonnast saab ning kuis seda veelgi suurendada?
Aktiivsed ja organiseerunud kodanikud teevad järgnevate näidete varal palju me riigi ja ühiskonna arenguks ning probleemide leevendamiseks. Näeme kolme kriitilisemat valdkonda, kus mõtestatum koostöö vabakonnaga võiks veelgi enam tulemust anda, et Eestis oleks igaühel parem ja turvalisem elada ning lõpuks lihtsam ka riiki valitseda.
I Probleemide paindlik lahendamine
Vabaühendused tegelevad tihti teemadega, millega avalik ja ärisektor tegeleda ei saa või ei taha, reageerivad ühiskonna valukohtadele kiiresti ning suudavad oma tegevusega keerulisemaid probleeme äragi hoida. Samuti osutavad nad teinekord paremaid ja kättesaadavamaid avalikke teenuseid, sest tunnevad paremini inimeste ja kogukonna vajadusi.
Vabaühendused tegelevad ühiskonna teravamate probleemidega innovaatiliselt ja mõjusalt. Vabaühendused on tihti loodudki probleeme märgates, et sekkuda kiiresti ja suurima kasuga – ise, vahel teistest riikidest õppides, mõnikord ettevõtjate või avaliku sektoriga koostöös. Näiteks SOS-Lasteküla on muutnud kogu asendushoolduse kontseptsiooni, Noored Kooli koolitab liidriomadustega õpetajaid, kelle mõju koolis ja kogukonnas on suurem ära tehtud koolitundidest.
Vabakond kaasab ühiskonna-asjadesse eraraha ning suudab nutikate lahendustega saavutada riigist suuremat mõju. Näiteks Toidupank viib abivajajani kauplustes üle jäänud toidu, kombineerides vabad ressursid vaesuse tagajärgedega. Vähihaigete Laste Vanemate Liidu korraldatud Pardiralliga koguti arvestatav summa tugikeskuse rajamiseks, mis koos jää-ämbri kampaania näitasid tänavu inimeste kaasatulekut ühekordsete aktsioonidega. Järgmine teadlik samm on alustada regulaarse annetamisega.
Vabaühendused on avalike teenuste pakkujad, töökohtade loojad ja seejuures elujõulised organisatsioonid. Maailmapraktika on tõestanud sotsiaalsete ettevõtete head mõju iseäranis erivajadustega inimestele töö leidmisel. Töö on ju parim sotsiaalse tõrjutuse leevendaja ja tagatis inimese sõltumatusele ja kuuluvustundele. Nii koolitab ja toetab Pimemassööride Ühing pimedate inimeste tööturule tulekut, MTÜ Abikäsi on lisaks puudega inimestele töö pakkumisele kujunenud töökeskuseks, mis aitab neil saavutada vajalikku kompetentsi avatud tööturulgi. Kodanikualgatusena loodud naiste tugikeskused on tänaseks riigi partnerid avaliku teenuse osutamisel.
Kasutamaks vabakonna võimalusi probleemide lahendamisel ja teenuste pakkumisel mõjusamalt, on meil järgmised ettepanekud:
1. Sotsiaalse eesmärgiga majandustegevus olgu vabaühendustele selgelt lubatav. Selleks tuleb tagada praegu hämaralale jäävat sotsiaalset ettevõtlust toetav õigusruum ning arengutoetused neile sarnastelt ettevõtlusele äriühingutes.
2. Alustada ühiskondliku mõju hindamise metoodikate arendamist ning võtta kasutusele ühiskondliku mõju osakud. Ainult asjalike hindamismudelite abil saab teada, millised sekkumisviisid töötavad ühiskondlike probleemide lahendamisel. Luua riiklik riskikapitali fond tõenduspõhisteks katseprojektideks.
3. Eristada annetused teistest tulumaksu mahaarvamistest ja kaotada annetuste tulumaksusoodustuselt piirmäärad, mis ergutaks eraraha kaasamist ühiskonna-asjadesse.
4. Tõsta avalikke teenuseid delegeerivate asutuste oskusi ning teenuseid osutavate vabaühenduste võimekust; täpsustades ka teenuste üleandmist seadusandluses ning riigihangete põhimõtteid sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusvaldkonnas, et paraneks teenuse kvaliteet, teenuse osutajate elujõulisus ja kasvaks teenuse mõju.
II Avatud riik ja tasakaalus huvid
Eestile ei tule kasuks avaliku diskussiooni kasvav polariseerumine. Arvamuste paljusus ei pea tähendama vastandumist, vaid erinevaid huve tuleb tasakaalukalt arvestada. Avalik võim saab luua tingimused, et vabaühendused tahaksid ja saaksid diskussioone ergutada, huvirühmade arvamusi esindada ja tarkadeks otsusteks vajalikku eeltööd teha.
Vabaühendused aitavad selgitada avalikku huvi ja seda erahuviga tasakaalus hoida. Kuigi vaidlustes on vabaühendused tihti ettevõtjatest ja avalikust võimust ressursside poolest nõrgemad, tasakaalustavad näiteks keskkonnaorganisatsioonid planeeringute ning maa- ja loodusvarade kasutamist puudutavaid vaidlusi. Liikumine Avalikult Rail Balticust selgitas kogukondades raudteetrassidega seotud probleeme ning pakkus lahendusi. Kohalikud seltsid korraldavad avalikke arutelusid linnaruumist ja külakeskkonnast, et need ei kujuneks vaid kinnisvaraarendajate huvist lähtuvalt.
Vabakond loob osalemiseks platvorme. Aruteludes osalemine äratab huvi ühiskonnateemade vastu ja aitab teadlikumalt arvamust kujundada. Kui formaalne, liiga hiline ja napi sisulise aruteluga kaasamine aga suurendab hoopis skepsist kaasamisse ja otsuste kvaliteeti, sis avatud arutelud aitavad ennetada ülemäärast arvamuste polariseerumist. Seda on tehtud näiteks Arvamusfestivalil ning vabaühenduste initsiatiivil sündinud Rahvakogu avas ühiskondliku diskussiooni poliitilise konkurentsi teemadel.
Vabaühendused annavad väärtuslikku tagasisidet, kas poliitika töötab või ei tööta. Koostööd tehes hoitakse ära läbimõtlemata otsused ning antakse ka kõige vaiksematele ja tõrjutumatele gruppide hääl, kes enda eest seista ei suuda. Avalik võim vajab vabaühenduste teadmist ja võrgustikke, et enne otsuste tegemist tagasisidet saada ning valikutes kindel olla. Puudega inimeste organisatsioonid on juhtinud tähelepanu töövõimereformi puudustele, hoides sellega ära asjatu kulu ning tuues päevakorda uued üksikasjad.
Et inimesed osaleks ja vabaühendused oleks partneriks avatud valitsemises, on meil järgmised ettepanekud:
5. Parandada oluliselt poliitikakujundamise läbipaistvust ning kodanike osalusvõimalusi, luues selleks selgepiiriline õiguslik raamistik ja arendades edasi erinevaid kaasamisvõimalusi, sh e-osalemist. Huvigruppide lobitööle tuleb seada kindlad reeglid läbipaistvuse suurendamiseks, Riigikogu töö tuleb muuta avatumaks, kaasates otseseid eelnõu sidusrühmi komisjonides toimuvatesse aruteludesse.
6. Sõlmida mitmeaastased lepingud strateegiliste partneritega vabakonnast, mis pole üksnes toetus, aga läbimõeldud koostöö, mis tugevdab ka vabakonna esindusorganisatsioone ja nende sisedemokraatiat. Tugevad partnerid on riigile pikaaegsemalt kasulikumad neist, kes kulutavad aega ja inimesi ühekordseteks projektideks/kampaaniateks. Koostöö mõtestamine aitab ületada avaliku võimu hirmu selle ees, et partner neile aeg-ajalt vastandub.
7. Riigi kogutud andmed vabaühenduste kohta peavad olema tasuta kättesaadavad kõigile, sest neid on vaja kasutada vabakonna ning riigi suhete kirjeldamiseks ja analüüsimiseks. See tagab läbipaistvuse koostöö ja rahastamise korraldamisel.
8. Suurendada vabaühenduste toetusprogrammide tõhusust ja mõju, et rahastamine oleks eesmärgipärasem ja vähem poliitiline – lõpetada katuseraha jagamine, reformida hasartmängumaksu nõukogu; anda projektikonkursside läbiviimine ministeeriumist pädevatele sihtasutustele. Lisaks suurendada Kodanikuühiskonna Sihtkapitali eelarvet igal aastal vähemalt kümnendiku, et vabaühenduste tegutsemisvõimekuse tõus oleks pidevalt tagatud. Ühtegi teist sarnast toetusallikat Eestis pole, KÜSKi eelarve on püsinud samana 2008. aastast.
III Tugevad kogukonnad ja kodanikuosalus
Tugev on kogukond, kus ka erineva emakeelega inimesed usaldavad üksteist, kus tullakse majanduslikult toime ning mille liikmetel on pealehakkamist vajalikke asju ise teha. Kogukonnas osalemine aitab tugevdada kodanikuidentiteeti, mis ei ole seotud rahvuse, vaid riigi ja rahvaga, aidates luua suhteid, sidusust ja ühtekuuluvustunnet.
Tegusad seltsid on kogukonna mootoriks, ärgitavad osalema ning loovad ühiselu- ja omanikutunnet. Tallinnas sai näiteks Soo tänav jalakäija-sõbralik vaid Telliskivi Seltsi abil, Maale elama! viib kokku omavalitsuste ja linnainimeste vajadused. Pühajärvel seisid lapsevanemad kooli püsimise eest, Pikakannus aga avasidki oma kooli. Linnalabor kutsub ka Lasnamäe elanikke omavahel koostööd tegema. Mitmel pool on proovitud kaasavat eelarvet.
Vabaühendused on parimaks kodanikuhariduse korraldajaks ja partneriks nii üldharidus- kui ka ülikoolidele. Kooli ei peeta enam ammu ainsaks hariduse andjaks ning paljud vabaühendused on võtnud suurema rolli kodanikualgatusliku mõtteviisi ja kogemuse levitamisel. EMSLi Kogukonnapraktika pakub abiturientidele esimest vabatahtliku töö kogemust, Väitlusselts endendab kakskeelselt koolides arutluskultuuri, ENTRUM ja Junior Achievement toetavad noorte ettevõtlikkust ning Inimõigusi austavate koolide võrgustikus hinnatakse inimõiguste järgimist koolielus.
Vabatahtlikud loovad lisaväärtust. Vabatahtlik töö on Eestis väärt kümneid miljoneid aastas, sh avalike teenuste osutamisel. Serve the City ja vabatahtlikud.ee aitavad kokku viia võimalused ja vajadused, priitahtlikud pritsimehed tegelevad lisaks ennetusega, Liikumine Kodukant võrgustikus annavad sajad inimesed oma panuse maa- ja külaelu elavdamiseks, olles toonud maale ka hulga euroraha. Siiski ootab Eesti inimestest tervelt 42% veel kas kutset olla vabatahtlik või pole veel leidnud endale võimalust vabatahtlikus töös.
Et rohkem inimesi tahaks ja oskaks kogukonna asjades kaasa rääkida ning ühiselus osaleda, on meil järgmised ettepanekud:
9. Algatada kohaliku demokraatia edendamise programm, millega antakse asumi- ja külaseltsidele ning noorte osaluskogudele rohkem ressurssi seismaks avaliku huvi eest ning olemaks ühiselu katalüsaatoriks. Mõistliku koostöö kujunemiseni omavalitsuste ja vabaühenduste vahel peab riik toetama, nõustama ja vajadusel nõudma omavalitsustelt kaasava ja avatud valitsemise põhimõtete järgimist ning kogukondade võimestamist.
10. Tagada koolidele ressursid kodanikuhariduseks ning vabaühenduste kaasamiseks. Õpetajakoolitust on vaja täiendada selliselt, et õpetajad tahaksid ning oskaksid kogukondadega koostööd teha. Kodanikuhariduses osalevatele vabaühendustele tuleb kaaluda pearahal põhinevat toetussüsteemi, mis tagaks kodanikuhariduse programmide stabiilsuse ja võimaluse nende kvaliteedi parandamiseks.
11. Vabatahtlik töö peab olema tunnustatud. Vabatahtlikkuse levimiseks peab panustama vabatahtliku tegevuse laialdasemale teavitustööle, vabatahtlike kaasajate toetamisele, vabatahtlike ja abivajajate kokkuviimisele. Avalik sektor tööandjana saab värbamisel eeskuju näidata vabatahtliku kogemuse arvestamisel.
