Likvideerimine
Loodetavasti ei pea enamikku MTÜdest ja SAdest kunagi likvideerima, ent juba asutamisel tasub meeles pidada, et see on tüki keerulisem organisatsiooni loomisest ning kui liikmed või juhtorganid on olnud pikemat aega passiivsed või lausa apaatsed, ei pääse juhatuse liikmed oma ametist ega saa ka tegevust lõpetada muidu kui kohtu poole pöördudes.
Lühidalt protseduuridest:
- MTÜ vabatahtliku lõpetamise aluseks on enamasti üldkoosoleku otsus vastavalt põhikirjas või seaduses nõutavale häältearvule, kus määratakse ka likvideerijad (tavaliselt juhatuse liikmed), misjärel esitab juhatus registrile avalduse lõpetamise kandmiseks registrisse koos otsust sisaldava protokolliga (tasuda ka riigilõiv 7€). Üldkoosolek võib kohe otsustada ka järelejäänud varade jaotamise, kuid vara ennast ei tohi jagada enne järgmisi samme.
- juhatuse liikmete asemel kantakse registrisse likvideerijad, kes nõuavad sisse võlad, müüvad varad, rahuldavad võlausaldajate nõuded.
- samuti peavad nad avaldama Ametlikes Teadaannetes teate (riigilõiv samuti 7€). (www.ametlikudteadaanded.ee) likvideerimismenetlusest ja teavitama teadaolevaid võlausaldajaid, seda ka juhul, kui võlgu või varasid pole.
- teatamise järel tuleb oodata kaks kuud, tasuda võlad ja jagada järelejäänud vara, aga viimast ei tohi teha enne kuue kuu möödumist lõpetamiskandest ja likvideerimisteate avaldamisest.
- seejärel koostada viimane majandusaasta aruanne (lõppbilanss) ja see registrile esitada.
- juhul, kui varasid on vähem kui kohustusi, tuleb likvideerijail esitada kohtule pankrotiavaldus
- kui kõik eelnev on korras ning Maksu- ja Tolliametil pole pretensioone, esitavad likvideerijad registrile avalduse MTÜ registrist kustutamiseks (riigilõivuta).
- registrisse kantakse ka lõpetatud MTÜ dokumentide hoidja andmed, sest neid tuleb säilitada seadustes nõutud aja.
Nüansse on likvideerimisel veel hea hulk, nagu on suhteliselt tülikad ka MTÜde jagunemised ja ühinemised, mille osas küsi kindlasti nõu maakondlike arenduskeskuste konsultantidelt.
