Juhatuse liikmete tasustamine projektide raames
Millisel alusel ja kelle nõusolekul maksta juhatuse liikmetele töötasu või kompenseerida kulutusi projektide elluviimisel?
Kes võib tasu määrata?
Mittetulundusühingute seadus (§ 281) ütleb, et juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega.
Seda punkti on tõlgendatud väga liberaalselt moel, et ta kehtib vaid juhatuse liikme tööga kaasnevate kohustuste ja vastutusega, olles niiöelda juhatuse liikme pidev palk. See tähendaks, et kui projektide elluviimisel teostab mingeid töölõike isik, kes on juhtumisi juhatuse liige, ei rakendu viidatud paragrahv, sest tegu pole tema töö tasustamisega juhatuse liikmena. Järelikult ei oleks tarvis üldkoosoleku otsust, juhatused töötavad valdavalt ju nagunii tasuta.
Pigem tasub aga olla konservatiivsemal seisukohal, millele on asunud ka mitmed rahastajad (KÜSK, KIK, VÜF), nõudes igasuguste tasude või kompensatsioonide määramisel juhatuse üle järelevalvet teostava organi (üldkoosolek, volinike koosolek, nõukogu) otsust või protokolli, kus määratakse ära töö sisu, maht ja tasu. Mõni rahastaja (KIK) ei aktsepteeri üldse juhatuse liikme lepinguid, liigitades selle lepingu nimest tulenevalt juhtimiskulude alla. Kujunenud praktikale see ei vasta, ent sisuliselt ei ole muidugi ka projektitööde tegemisel juhtimisega eriti pistmist.
Lihtsam lahendus
Kui MTÜs on tööd rohkem ja tavaliselt viivadki juhatuse liikmed ka projekte ellu, on mõistlikum üldkoosolekul teha ühekordne otsus, nt juhatuse ametiajaks või kas või tähtajatult, et projektidega seotud töötasude ja kompensatsioonide määramine on juhatuse pädevuses, sh juhatuse liikmetele endile.
Niisugune otsus peaks sobima rahastajatele, kuna on olemas formaalne alus tasu maksmiseks, samas võib juhatus seda ka kurjasti kasutada, nii et selle variandi eelduseks on aus ja avatud suhtlus liikmetega.
Milline leping sõlmida?
Projektitööde jaoks ei ole õige sõlmida juhatuse liikme lepingut, vaid see võib olla vabalt töö-, töövõtu- või käsundusleping. Mitme juhatuse liikme puhul võib lepingu allkirjastada ühe juhatuse liikmega teine juhatuse liige. Üheliikmelise juhatuse puhul peaks kõrgema organi otsus sisaldama ka volitust isikule, kes (nt üldkoosoleku poolt) juhatuse liikmega lepingu sõlmib. Kui MTÜ on väike ja sõbralik ning rahastaja lepingut ei nõua, ei pea seda tingimata muidugi vormistamagi, aga eks ta kindlam ole.
Sarnane küsimus tekib ka tööajatabelitega, kui rahastaja neid nõuab. Kuigi juhatuse liige vastutab enda tehtud projektitöö eest teisest küljest ka juhatuse liikmena, ei saa ta ise enda tööajatabeleid kinnitada. Sellekski võib kasutada (kui see rahastajale sobib) teist juhatuse liiget või üldkoosoleku määratud esindajat, kes ka lepingu allkirjastas.
Miks nii palju jama?
Aina enam räägitakse ka MTÜdes huvide konfliktidest ning siinsed küsimused tekivadki peamiselt seetõttu, et loogiliselt võttes ei peakski ju saama sama organ ehk juhatus ise enda töötingimusi seada ja nende saavutamist kontrollida. Ühe projekti piires on ka mõeldamatu, et üldkoosolek ühe juhatuse liikme projektitöö järele valvata, nii et siin nimetatud protokollid ja lepingud ongi ehk minimaalsed, millega suhted paberil fikseerida.
