Kodanike foorumi taustainfo
Siit leiab hoolas osaleja veidi lugemist teemade kohta, mis foorumil arutlusele tulevad.
Alaealiste ja noortega seotud vägivald Eestis – trendid ja statistika
Mitmed alaealiste vastu ja poolt toime pandud kuritegevuse ning nende ennetamisega seotud probleemid on sageli väga keerukad, omavahel seotud ning mitte ainult ühe ministeeriumi või ametkonna lahendada. Näiteks on need paljuski seotud lapsepõlve väärkohtlemisega, milleks Maailma Terviseorganisatsiooni järgi peetakse füüsilist väärkohtlemist, seksuaalset ärakasutamist (sh nt pedofiilia, aga ka lapse sundimine või meelitamine prostitutsioonile, pornograafiliste materjalide valmistamisele või sellistes materjalides osalemisele), ka lapse hooletusse jätmist või hooletut kohtlemist, lapse emotsionaalset väärkohtlemist ning lapse majanduslikku ärakasutamist (siia kuulub nt lapstööjõu või lapsprostituutide töölerakendamine). Sageli pannakse lapse väärkohtlemine toime lapse lähedaste isikute, pereliikmete poolt, mis teeb selle probleemiga tegelemise äärmiselt keeruliseks. Eestis on koduvägivallajuhtumite puhul valdavalt tegu füüsilise ja seksuaalse vägivallaga.
Uuringud on näidanud seost lapsepõlves kogetud või nähtud vägivalla ja hilisema vägivaldse käitumise vahel ja väärkohtlemise kui õpitud käitumisviisi edasikandumist ühelt põlvkonnalt teisele. Otseselt on seotud perekonna sotsiaalse kontrolli puudumine, vanemate ja laste omavahelised halvad suhted ning alaealiste õigusrikkumiste esinemine. Samuti on leitud, et nendel lastel, kes on alaealisena pannud toime õigusrikkumisi, on halvemad kasvamistingimused ja kooliprobleemid; nende suhted vanematega on kehvad: neil on sagedasti tülid vanematega jne. Kodul, lisaks koolile ja kohalikule kogukonnale, mille ümber lapse elu peamiselt koondub, on oluline roll noorte õigusteadlikkuse, käitumismudelite, arusaamade ja hoiakute kujundamisel.
Alaealistega seotud kuritegevus
2008. aasta jooksul tehti kindlaks 2289 isikut, kes kuriteo toimepanemise ajal olid alaealised (17-aastased või nooremad). Võrreldes 2007. aastaga, kui selgitati välja 2114 alaealist kurjategijat, on seda 8% enam. Alaealistest kurjategijatest oli poisse 83% ning tüdrukuid 17%. Kokku registreeriti 2008. aastal 3208 alaealiste poolt toime pandud kuritegu, see on 341 kuriteo võrra enam kui 2007. aastal ning 114 võrra vähem kui 2006. aastal. Seega kasvas aastaga alaealiste kuritegude arv võrreldes 2007. aastaga 12%.
Levinuimad alaealiste poolt toime pandud kuriteod olid, nagu ka täisealistegi puhul, vargus ja kehaline väärkohtlemine. Neile kuriteoliikidele järgnesid avaliku korra raske rikkumine, omavoliline sissetung ning asja omavoliline kasutamine, mille puhul on tegu enamasti vanemate sõiduautode ärandamistega. Alaealiste üldine kuritegelik aktiivsus paistab Eestis eriti silma varavastaste kuritegude puhul. Kui keskmiselt moodustasid alaealiste poolt toimepandud kuriteod umbes 15% kõikidest lahendatud kuritegudest, siis näiteks varguse puhul oli alaealiste osakaal 19%, röövimiste puhul 23%, väljapressimiste puhul aga lausa 40%.
Otsuseid alaealiste õigusrikkujate mõjutamise ja karistamise kohta tehakse nii alaealiste komisjonides kui justiitssüsteemis. 2008. aastal ca 30% (ligi 700) alaealiste kuritegudest saadeti arutamiseks alaealiste komisjonidesse ning 45% jõudis kohtusse, ülejäänud kuriteod lõpetati nt avaliku menetlushuvi puudumisel vms. Alaealiste komisjoni suunamise enamlevinud põhjusteks on väärteo toimepanemine alla 14-aastase isiku poolt (37%); koolikohustuse mittetäitmine (20%); kuriteo toimepanemine 14–18-aastase isiku poolt (16%).
2008. aastal valminud uuringu andmetel oli kohtus süüdimõistetud alaealiste seas eelnevalt kriminaalkorras karistatud alaealisi ligi kolmandik. Enam kui pooled alaealistest (57%) olid vähemalt ühel korral saanud karistada väärteokorras ja seda kõige sagedamini alkoholi- ja tubakaseaduse rikkumise eest.
Reaalset vanglakaristust määrati alaealistele kõige enam eluvastaste kuritegude eest; ülejäänud kuriteoliikide puhul kohaldati kõige sagedamini karistusest tingimisi vabastamist allutamisega käitumiskontrollile (veidi enam kui pooltel juhtudel).
Käitumiskontrolli kui mõjutusvahendit ja vangistust kasutati veidi vähem kui viiendikel juhtudel ning hoiatust ja tingimisi karistusest vabastamist alla 3% juhtudest. Kõige vähem kohaldati üldkasulikku tööd (1%) ja erikooli saatmist (1%).
Perevägivald
Perevägivalla mõiste on üks osa lähisuhtevägivalla mõistest, mis hõlmab lisaks peresuhetele ka kodu-, paarisuhte ja osaliselt ka naistevastase vägivalla juhtumeid. Perevägivalla puhul on vägivallatseja ja kannataja ühest perest, vägivald toimub tavaliselt pereliikmete vahel või pereliikme ja lähisugulase vahel. Perevägivalla levinuimad tüübid: • abikaasa(de) väärkohtlemine (mehe või naise), • laste väärkohtlemine, • vanavanemate väärkohtlemine, • õdede-vendade omavaheline väärkohtlemine. Politseiameti andmetel registreeriti 2008.a. peretüli teateid 2553 (sh 265 lapse osaluseta, 1111 peretüli lapsega, 328 probleemse pere peretüli, see on 440 võrra vähem kui 2007.a. Kõigist politseile teatatud peretülidest registreeriti kuriteona 17% (442) ehk 3,3% vähem kui 2007. aastal. Kuriteona registreeritakse need peretülid, mille puhul on alustatud kriminaalmenetlus.
Kuriteona registreeritud juhtumitest 97% moodustasid kehalise väärkohtlemise juhtumid (411), neist omakorda 26% toimusid lapse juuresolekul. 4% kuriteona registreeritud tülidest moodustasid ähvardamise juhtumid ning 1% piinamise juhtumid. Viis piinamise juhtumit kuuest pandi toime lapse juuresolekul.
Seksuaalne väärkohtlemine
2008. aastal registreeriti kokku 368 seksuaalkuritegu, suurima osa moodustasid vägistamise, lapsporno valmistamise, sugulise kire rahuldamise (sh vägivaldse rahuldamise) ning seksuaalse ahvatlemisega seotud juhtumid. Viimastel aastatel on sagenenud küberruumi vahendusel toime pandud lapsohvritega seksuaalkuriteod. Varasemaga võrreldes oli 2008.a vähem konkreetselt lapsporno valmistamisega seotud juhtumeid, rohkem lapsporno allalaadimise, edastamise või hoidmisega seotud juhtumeid.
Tüüpiline seksuaalkuriteo toime pannud isik oli noor Eesti kodakondsusega mees, kes enamasti pani kuriteo toime üksi.
Nii vägistamiste, nagu ka teiste seksuaalse väärkohtlemiste, puhul on suurem risk ohvriks langeda noortel ja lastel. Näiteks meedikute hinnangul on seksuaalse ja (ja ka füüsilise) vägivalla ohvriks eelkõige noored naised vanuses kuni 30 aastat (Kase & Pettai, 2003). Ohvriks langemise põhjuseks on sageli ohvri haavatavus, sõltuvus kuriteo toimepanejast ning ohvri arenguline ebaküpsus mõistmaks, mida nendega tehakse ja vähene julgus ning suutlikkus vastu hakata. Rahvusvahelise ohvriuuringu andmed 30 riigi osas näitavad, et pooltel juhtudel ohver tundis kurjategijat, veidi enam kui kolmandik ohvritest teadis kurjategijat näo järgi ja kümnendikul juhtudel välimuse järgi (Dijk, Kestern, & Smit, 2007). Ka Eestis oli tüüpiline seksuaalkuriteo ohver alaealine või noor naine ning vastupidiselt levinud müüdile tundis kurjategijat või oli lausa tema sugulane.
