Kodanikuharidus
Mis on kodanikuharidus?
Kodanikuharidus on oskuste, teadmiste ja väärtushinnangute kujunemise protsess, mis toetab aktiivset ja vastutustundlikku ühiskonnaelus osalemist. Kodanikuks haritud inimene soovib, saab ja oskab oma elu juhtida, ühiskonnaelu mõjutada ja otsustes kaasa rääkida ning on seeläbi otseselt seotud vabatahtliku tegevusega. Teisisõnu on tal nii tahe, võimalused kui ka pädevus teostada end täieõigusliku kogukonnaliikmena. Kodanikuharidus ei võrdu kodakondsusharidusega, vaid selle eesmärk on toetada kogu riigi elanikkonna valmisolekut õppimiseks, elamiseks ja töötamiseks demokraatliku ühiskonna liikmena. Kodanikuhariduse kaudu taastoodetakse kodanikuühiskonda, tagades keskkonna, kus aktiivseks kodanikuks olemist väärtustatakse (Avatud Eesti Fond, 2008. Ülevaade kodanikuhariduse hetkeseisust ja arengusuundadest.).
Teisisõnu võib ütelda, et kodanikuhariduse kaudu kasvatatakse häid kodanikke.
Üleeuroopalises elukestva õppe võtmepädevuste raamistikus on defineeritud kaheksa võtmepädevuste valdkonda, mis on vajalikud isiklikuks arenguks, kodanikuaktiivsuse ja sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks ja teadmisühiskonnas tööalase konkurentsivõime tagamiseks, nn 21.sajandi pädevused. Neist võtmepädevustest lähtutakse nii formaalhariduses (Eesti põhikoolide ja gümnaasiumide õppekavades), kui ka mitteformaalses hariduses (koolitused, noortelaagrid, täiskasvanute haridus, noorsootöö, vabatahtlik tegevus jms). Kuigi heale, arukale ja aktiivsele kodanikule tulevad nad kasuks kõik, on kodanikuhariduse seisukohast olulisemad eelkõige:
- sotsiaalsed ja kodaikupädevused – ülevaade kogukonnas, linnas, riigis, Euroopas ja kogu maailmas aset leidvatest arengutest; teadmised demokraatia, kodanikuühiskonna ja inimõiguste kontseptsioonist ning ideest; osalus ühiskonnaelus;
- algatusvõime ja ettevõtlikkus – võime ideid teoks teha; loovus ja uuenduslikkus; julgus riskida; projektijuhtimise oskus;
- kultuuriteadlikkus ja kultuuriline eneseväljendus – oskus hinnata ideede, kogemuste ja emotsioonide loovväljendust; kõik, mis seondub meedia, muusika, näitekunsti, kirjanduse ja kujutava kunstiga;
- õpioskus – oskus korraldada oma õppimist, võime takistustega toime tulla, võime võtta vastutus oma õppimise eest ja oskus oma õpitulemusi hinnata ja analüüsida; õppimisoskus hõlmab suutlikkust omandada uusi teadmisi ja oskusi, neid töödelda ja eelnevaga seostada; samuti oskust leida sobivad juhendajad ja nende abi kasutada; nende omadustega õppija suudab varemõpitule tuginedes omandada uusi teadmisi ja oskusi ning neid elus ka kasutada.
Kõigist kaheksast võtmepädevusest võib lugeda Eesti Vabaharidusliidu poolt koostatud vihikus “Võtmepädevused elus ja õppes”.
Kuidas kodanikuharidust rakendame?
2012. aastal tegelesime kodanikuhariduse seisu ja vajaduste kaardistamisega. Tulemuseks oli ülevaade selle kohta, mida seni kodanikuhariduse osas oli tehtud, täpsustati kodanikuhariduse mõistet ning loodi alus kodanikuhariduse võrgustikule. Loe kodanikuhariduse määratlemist ja võrgustiku loomisest kokkuvõtteid siin.
2013. aastal lõime koos Domus Dorpatensise ja ENTRUMiga kodanikuhariduse koalitsiooni, et koos kodanikuharidusega tegelevate organisatsioonidega tõsta kodanikuhariduse kvaliteeti. Nüüd on koalitsiooniga ühinenud mitmed teisedki organisatsioonid. Koalitsioon on loonud kodanikuharidusega tegelevate vabaühenduste andmebaasi kontaktide ja materjalidega.
2013. aastal algatasime programmi kogukonnapraktika, mille raames gümnaasiumiõpilased käivad ühiskonnaõpetuse raames kohalikes vabaühendustes praktikal, et paremini mõista kodanikuühiskonna tähtsust ja tähendust. Algatuse ambitsiooniks on luua võimalus koolinoorte kaasamiseks kohaliku kogukonna tegemistesse, et sellest saaks hea eeskuju ja noorte osalus kogukonnas muutuks Eestis tavaliseks ja ootuspäraseks.
2016. aastal ilmus ajakirja Hea Kodanik kodanikuharidusele pühendatud kevadnumber “Kust tulevad head kodanikud? Kurg toob!”.
