Manifesti tekst 2007

Demokraatia toimimine ja ühiskonna areng sõltub kodanikuühiskonna elujõulisusest, see tähendab kodanike aktiivsest osalusest ühiste asjade arutamises, otsustamises ja elluviimises. Tulemuseks pole mitte üksnes paremad otsused ja nende tõhusam rakendamine, vaid ka suurem usaldus ja koostöö inimeste vahel. Tugev kodanikuühiskond toob seeläbi kaasa majanduskasvu, turvalisuse, rahva tervise paranemise ja elukvaliteedi tõusu.

Asendamatu roll sellise koostöö edendamisel on vabaühendustel – kodanike endi algatatud ja juhitud mittetulundusühingutel, sihtasutustel ja seltsingutel, kus inimesed tegutsevad ühiste eesmärkide nimel. Selliseid ühendusi on Eestis praegu üle 24 000. Nende tegevusse on kaasatud hinnanguliselt veerand miljonit inimest ehk iga viies Eestimaa elanik ning see arv kasvab. Ühendused on ka üha suurem majanduslik jõud – neis asub ligi 5% töökohtadest.

Eesti areng on eeskujuks paljudele riikidele meie naabruses ja kaugemal, seda ka kodanikuühiskonna alal. Riigikogu kinnitas juba 2002. aastal Eesti Kodanikuühiskonna Arengu Kontseptsiooni (EKAK), mis sätestab riigivõimu ja kodanikualgatuse vastastikused rollid ühiskonnas. Hästi on käivitunud kohaliku omaalgatuse programm ning meie seadused lasevad ühendustel Eestis vabalt tegutseda. Ühendused on muutunud tugevamaks ning kasvab kodanike huvi nende tegevuses kaasa lüüa ja sel moel ühiskonna arendamises osaleda.

Siiski näeme veel suuri arenguvajadusi ja –võimalusi nii kodanike aktiivsuses, vabaühenduste suutlikkuses kui ka avaliku ja ärisektori hoiakutes ning koostöövalmiduses ühendustega. Seda eriti siis, kui võrdleme Eestit arenenud Lääneriikidega.

Meie, Eestimaa vabaühendused, saame ja tahame olla sillaks kodanike ja riigi vahel. Me soovime pakkuda tugeva kodanikuühiskonna abil toetust omaalgatust väärtustavale poliitikale, et elu Eestis läheks riigi ja vabaühenduste koostöös paremaks ja turvalisemaks.

Pakume erakondadele välja tegevused, mille elluviimine Riigikogu XI koosseisu ning ametisse astuva valitsuse poolt aitaks kaasa kodanikuühiskonna ja –ühenduste tugevnemisele Eestis. Peame vajalikuks, et erakondade programmides ja sõlmitavas valitsusleppes kajastuksid järgmised põhimõtted:

Otsused paremaks

• Luua igas ministeeriumis kaasamise heast tavast lähtuvad reeglid kodanike ja nende ühenduste kaasamiseks poliitika kujundamise ja õigusloome protsessidesse, nii et sellest saaks loomulik osa ametnike igapäevatööst.
• Toetada tegevusi, mis tõstavad vabaühenduste suutlikkust osaleda otsustusprotsessides ja teostada oma sihtgruppide eestkostet.
• Käivitada koolitussüsteem, tagamaks ametnikele kodanikuühiskonna-alased teadmised ja oskused dialoogiks vabaühendustega.

Kodanikud teadlikuks ja aktiivseks

• Teha koostöös vabaühendustega riiklik kodanikuhariduse kava vähemalt viieks aastaks, kaasates selle läbiviimiseks aktiivselt massimeediavahendeid.
• Viia üldhariduskooli õppekavasse sisse praktika vabaühendustes, mis võimaldaks õpilastel tutvuda nende tegevusega ja oma osalemisvõimalustega.
• Algatada koostöös noorteühendustega noorte ühiskondliku aktiivsuse programm.
• Toetada kogu elanikkonnale suunatud vabahariduslikke programme ning kodanikuühendustele mõeldud täiendkoolitusi.
• Toetada tegevusi, mis on suunatud vabaühenduste strateegilise planeerimise ja juhtimissuutlikkuse arendamisele (koolitused, praktikad, mentorlusprogrammid, enesehindamismeetodid jms)
• Toetada riigieelarvest sihtotstarbeliselt järgmise viie aasta jooksul vabatahtliku tegevuse süsteemi väljaarendamist.
• Näidata avaliku sektori eeskuju ärisektorile, andes igale teenistujale õigus võtta aastas 1-2 vaba päeva vabatahtlikuks tegevuseks mõne vabaühenduse juures. Kriisiolukorras kompenseerida riigi poolt vabatahtlike päevatasu tööandjale.

Ühendused elujõuliseks

• Luua terviklik nägemus ja ühtsed põhimõtted vabaühenduste rahastamiseks avaliku võimu poolt, eristades selgelt projektitoetused, tegevustoetused ja lepingulised tööde-teenuste tellimine.
• Minna ühenduste tegevustoetuste puhul üle pikaajalistele raamlepingutele, tagamaks ühenduste jätkusuutlik tegutsemine.
• Käivitada programm alustavate vabaühenduste toetamiseks.
• Luua kodanikuühiskonna arendamise sihtkapital, mis tagaks ühenduste jätkusuutliku arengu.
• Käivitada programm ühenduste omatulu teenimise ja sotsiaalse ettevõtluse edendamiseks.
• Korrastada maksupoliitika, tagamaks eraisikutele piiranguteta võimalus teha maksuvabalt annetusi.
• Eristada registris avalikes ja erahuvides tegutsevad ning kodanikualgatuslikud ja avaliku sektori asutatud mittetulunduslikud ühendused.
• Luua avalik mittetulundusühenduste register ning riiklik statistikaarvestus satelliitarvete baasil sektori kohta.
• Viia läbi sektori üldine kaardistamine kord viie aasta jooksul.

Soovime, et sõlmitavas valitsusleppes vabaühendusi puudutavad osad arutataks läbi ühenduste esindajate osavõtul.

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit on omalt poolt valmis panustama nimetatud tegevuste elluviimisesse ning toetama vajadusel ekspertnõuannetega. Usume, et koostöö tagab tugeva kodanikuühiskonna Eestis.

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit