Pikaajaline partnerlus: Tallinna linn ja MTÜ Enne Ja Pärast Sündi

Juhtumi kirjeldus põhineb intervjuudel Tallinna linna ning MTÜ Enne ja Pärast Sündi esindajatega. Intervjuud viidi läbi EMSL poolt jaanuar-veebruar 2011.

Lühikokkuvõte

Tallinna linna ja MTÜ Enne ja Pärast Sündi vahel on koostöö toimunud alates 1997. aastast. Alguses toimus selle teenuse osutaja valimine riigihanke vormis ning kolm korda võitis sama MTÜ; edaspidi on lepingut pikendatud ilma hanketa iga-aastaselt. Lepingute sõlmimisel on olnud aluseks nii teenuse sisu kui ka hind.

MTÜ tegutseb linna poolt antud ruumides. Tallinna linn on oma partneriga rahul ehk koostöö on olnud edukas. MTÜ tunneb, et tema seisukohtade ja ettepanekutega arvestatakse ning tekkivad probleemid on võimalik jooksvalt lahendada. Samas tekitab iga-aastane käsunduslepingu uuesti sõlmimine ning linnapoolne õigus leping ühepoolselt üles öelda teenuse osutajas ebastabiilsust.

Kuigi pingeline linnaeelarve on toonud kaasa lepingumahu vähenemise, siis loodavad mõlemad osapooled koostöö jätkamisele.

Üldine taust

Avalike teenuste partnerlusel on oluline nii linna kui ka kodanikuühenduste huvi olemasolu. Teenuste alases partnerluses kasutatakse Tallinnas kõiki võimalusi võrdses mahus: nii teenuste delegeerimist, projektide kaudu rahastamist,  tegevustoetuste andmist jne.

Varasematel aastatel pöördusid vabaühenduste esindajad rohkem ise linna poole: teavitasid kitsaskohtadest ja pakkusid oma teenuseid nende lahendamiseks. Hetkel on aga linn ise initsiatiivikamaks pooleks. Kui nähakse probleemkohti – mis kasvavad välja klientide vajadustest – siis hakatakse otsima  partnerit, kes suudaks vajalikku teenust pakkuda.

Tallinna linnas eksisteerib palju valdkondlikke koostöövõrgustikke:

1. Valdkonnapõhised töögrupid. Näiteks:

• Lastehoolekande alane töögrupp, kuhu kuuluvad esindajad linna sotsiaal- ja tervishoiu ametist, linnaosade valitsuste sotsiaalosakondadest, laste hoolekandeasutustest ja vabaühendustest. Kohtutakse aastas ca 10 korda, eelmisel kohtumisel lepitakse järgmise kohtumise aeg ja päevakava juba kokku.
• Lastekaitse töötajatest koosnev töögrupp koguneb iga kuu. Seal osalevad valdkondade esindajad, teenuse osutajad, politseitöötajad, töötajad prokuratuurist jne.
• Puuetega lastega tegelevate spetsialistidest koosnev töögrupp alustas tegevust 2009 ja on seni koos käinud viis korda. Kohtumistel jagatakse teavet erinevatest teemadest, mis puudutavad puuetega lapsi ja nende perede toimetulekuraskusi.
• Invakomisjon (vt eraldi juhtumianalüüsi www.ngo.ee/teenused)

2. Riskilapse ümarlaud, mida veab Tallinna Laste Turvakeskus koos linnaga. Kohtutakse ca 4 korda aastas. Näiteks antakse seal ülevaateid uutest seadustest, muudatustest, aastakokkuvõtetest, aga samas tuuakse esile ja käsitletakse ka probleeme koolides, sotsiaalselt abitute perede olukorda jm.

Teenust otsustatakse delegeerida, kui linnal endal ei ole sellist võimalust vajalikku teenust osutada. Linn näeb vajadust, et tekiks juurde vabaühendusi erinevatesse valdkondadesse – siis suureneks konkurents, mis motiveeriks ühendusi ennast rohkem arendama ja kvaliteetsemat teenust pakkuma. Üks olulisemaid eeliseid, mida vabaühendused suudavad pakkuda võrreldes linna enda asutustega, on paindlikkus.

Linna seisukohalt on üldine olukord avalike teenuste osutamise partnerlusel Tallinna linnas hea, kuid võiks alati veelgi parem olla. Teenuse ostmisel pole vahet, kas on leping vabaühenduse või erasektori ettevõttega, odavamaks või kallimaks see ühel või teisel juhul tavaliselt linnale ei lähe. Püütakse leida odavam ja kvaliteetseim pakkuja igale vajaminevale teenusele.

Tulevikus ei nähta hetkel juurde tekkimas uusi linna asutusi, vaid vajalike teenuste osutamiseks püütakse leida partnerid vabaühenduste või erasektori ettevõtete näol. See, kui palju suudetakse linna elanikele teenuseid pakkuda sõltub ka linna rahaliste vahendite olemasolust.

Tallinna linna arvates on hetkel kõik valdkonnad kaetud ja vastavad ühendused olemas. Nende võimekus on heal tasemel ning nad on usaldusväärsed. Suhetes ühendustega peetakse oluliseks aruandluse õigeaegset ja korrektset esitamist.

Esinenud on ka negatiivseid juhtumeid, kus ühendus koos kliendiga hakkavad linna petma. Samuti on olnud juhtumeid, kus ühendused ei pea seadustest kinni ning ajavad „oma asja“. Samuti ei ole informeeritud abivajajatest klientidest linnaosa. Tagasiside, et tulevikus selliseid juhtumeid ära hoida, töötab hetkel linnaosa kaudu.

Tulevikus üldiste muudatustena võib kõne alla tulla näiteks omafinantseeringust loobumine toetuste korral. Linn on võtnud seisukoha, et hetkel ei toetata toetuste andmisel ilma omafinantseeringuta projekte ja ei anta investeerimiseks raha. Linn võib anda oma ruume kasutada ning soetada tehnikat jne.

Juhtumit iseloomustavad faktid

Koostöö Tallinna linna ja MTÜga Enne ja Pärast Sündi on toimunud alates 1997. aastast. Alguses toimus teenuse osutaja valimine riigihanke vormis, kuid peale seda, kui praegune osutaja oli selle kolm korda järjest võitnud, tehakse igal aastal uus leping sama osutajaga ilma hanketa. 2011. aastal on leping sõlmitud vaid augustini, sest linnal ei ole eelarves rohkem raha. Edasine rahastamine loodetakse saada lisaeelarvest, et lepingut aasta lõpuni pikendada.

MTÜ osutab ema ja lapse varjupaigateenust. 2011. aasta lepingujärgne teenuse kogumaksumus on 27 354 eurot. Väliseid vahendeid ei ole antud teenuse osutamisel üldiselt kaasatud, vaid mõned üksikud sponsorid on toetanud. Lapsevanemad, kes seal viibivad maksavad ka omaosalustasu vastavalt tarbitud teenustele. Kui tekivad uued vajadused ja mõtted, siis need arutatakse teenuse ostja ja pakkuja vahel alati läbi.

Partnerluse protsess

Antud teenuse initsieeris MTÜ Enne ja Pärast Sündi, kes veenis linna antud teenust tagama. Kui linnale sai selgeks, et seda teenust on väga vaja, siis valmistas linn ette riigihanke dokumendid ja saatis need laiali. Valiku kriteeriumideks olid nii hind kui ka teenuse sisu. Teenuse partneriks on kogu aja olnud MTÜ Enne ja Pärast Sündi. MTÜ tegutseb linna poolt antud ruumides. Iga-aastaselt teeb uue lepingu linna nimel sotisaal- ja tervishoiuamet. 1-2 korda aastas käib linn kohapeal ka inimestega suhtlemas ja järelvalvet tegemas, samuti suhtlevad linnaosad klientidega.

Klientidelt, kellelt on võimalik saada tagasisidet, on linn seda kogunud, kuid see ei ole peamine viis. Põhiline tagasiside tuleb kliendilt tema vastutava töötaja kaudu linnaosa sotsiaalhoolekande osakonnas. Teenuseosutaja kogutud tagasiside on rohkem teenuse osutaja jaoks, linn on huvi tundnud selle vastu, kuidas teenuse osutaja püüab tagasiside raames avastatud probleeme lahendada. Selles osas on linn valmis tegema MTÜga alati koostööd.

Ühendus on saanud alati kaasa rääkida teenuse olemuse kui ka tingimuste osas. Kuna ühendus ise teeb omapoolse pakkumise ning nad teavad, kuidas ja millisena  teenust hiljem ka oma klientidele pakuvad. Enne partnerluse alustamist kaaluti küll riske, kuid siiski otsustati seda teenust pakkuma hakata. Kõige suuremaks riskiks on raha, kuna lepingus on kirjas, et ostja st Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet võib lepingu igal ajal olenemata põhjustest lõpetada, teatades sellest ette üks kuu. See aga tekitab teenuse pakkujas ebakindlust ning ärevust.

Probleeme, millega algselt ei osatud arvata ei ole teenuse osutamisel tekkinud. On olnud aastaid, kus on sõlmitud väga mõistlik koostööleping. Aastal 2010 oli MTÜ jaoks väga keeruline. Üldiselt lisaressursse ei ole ühendus juurde hankinud, pisiprojekte on tehtud, aga need on väga olematu tähtsusega.

Tulemuslikkus ja mõju

Kuna KOV sõlmib teenuse ostmiseks lepingu ja lepingus on kirjas, millist teenust ja millistel tingimustel ostetakse, siis võib rahuloematus tekkida ainult sellisel juhul, kui teenuse osutaja lepingu tingimusi ei täida või kui ta ei teata õigeaegselt lepingu tingimuste täitmise võimatusest (näiteks ei ole piisavalt kliente vms). Arusaamatusi, üksteise mittemõistmist või ka petmist esineb haruharva. On olnud erimeelsusi teenuse osutaja ja kliendi eest vastutava ametniku vahel, kuid need on lahenenud ümarlauas, kus selgitatakse osapoolte ootusi ja kohustusi.

Teenuse hindamisel on aluseks leping ja selle täitmine. Samuti on oluline teenuse hinna ja kvaliteedi suhe. Partnerluse hindamisel on aluseks meeskonnatöö oskused ja ühiste eesmärkide olemasolu. Tallinna linn on oma partneriga rahul ehk koostöö on olnud edukas. Arusaamatused on lahendanud töö käigus läbirääkimiste teel.

Teenuse-alane koostöö ei ole kodanikuühenduse jaoks toonud kaasa vajadust tegeleda algsest missioonist eraldiseisvate tegevustega. Üldjoontes on partnerlus MTÜ ja Tallinna linna vahel juba 12 aastat laabunud.  Uue lepingu ooteaeg tekitab alati muret, kuid senine kogemus näitab, et ikkagi saab kõik korda.

Lähiajal ei plaanita midagi partnerluses muuta. Tallinna linn väidab, et pikemaid kokkuleppeid kui aasta ei saa sõlmida tulenevalt linna eelarvest. Peale käsunduslepingute on linn teinud ka koostöölepinguid, kuid teenuse ostmisel eelistame siiski käsunduslepingu tegemist. Kahel viimasel aastal on raha vähesus olnud probleemiks ja see on toonud kaasa selle, et linn ei otsi aktiivselt uusi partnereid ega paku olemasolevatele uusi võimalusi. Kui raha oleks rohkem, ka siis tuleks ennekõike mõelda, kas kulutatakse seda ratsionaalselt ja kas on kokkuhoiuvõimalusi.