Raasiku vallavalitsuse partnerlus MTÜga Aruküla Kultuuriselts

Juhtumi kirjeldus põhineb intervjuul Raasiku vallavalitsuse esindajaga. Intervjuu viidi läbi EMSL poolt jaanuar-veebruar 2011.

Lühikokkuvõte

Raasiku valla ja MTÜ Aruküla Kultuuriselts vaheline partnerlus toimib alates aastast 2000. Partnerluse sisuks on vallas toimuva kultuuritöö korraldamine, kus vald on delegeerinud kõik kultuurivaldkonna korraldusega seonduva vabaühendusele tähtajatu raamlepingu alusel. MTÜ-le on antud tasuta kasutamiseks rahvamaja, vald maksab majaga seotud kommunaalkulud ja eraldab iga-aastaselt raha tegevuskuludeks (summa 2011 aastal on 7285,93 eurot). Tegemist usaldusel ja vastastikkusel põhineva teenuste osutamise partnerlusega, eristudes müüja-ostja suhtel põhinevast klassikalisest delegeerimisest. Järelevalvet teostatakse kohapealsete vaatlustega, kord aastas vabaühenduse poolt esitatavate raha kasutamise aruannetega, ürituste osavõtu analüüsidega ning huviringides osalejate arvu muutuste dünaamikat analüüsides. Kuigi valla arvates võiks tulevikus ka kultuuri valdkonnas olla enam konkurentsi, siis tundub see praegusel hetkel vähetõenäoline, kuna üks vabaühendus on kasvanud vallas nii suureks ja domineerivaks ning tulemustega on väga rahul nii vallavalitsus kui ka elanikkond.

Üldine taust

Avalike teenuste partnerluse all mõistetakse Raasiku vallas erinevaid partnerluse vorme: kasutusel on nii projektipõhine rahastamine (nt omafinantseeringu toetamine suuremate projektide kirjutamisel) kui ka tegevustoetuste maksmine. Klassikalist teenuste delegeerimist vabaühendustele vallas rakendatud ei ole. Vastavalt vallas kehtestatud korrale saavad kodanikuühendused üks kord aastas esitada oma taotlused tegevustoetuse saamiseks. Komisjon vaatab saabunud taotlused läbi ja otsustab, kellele toetust maksta. Lisaks on valla eelarves ette nähtud reserv (3195 eurot) etteplaneerimatute kulutuste rahastamiseks. Omafinantseeringute toetamine on jäänud ca 640 euro piiridesse. Üks näide on tuua ka suuremast projektist, kus vald maksis omafinantseeringut 6135 eurot (projekti raames renoveeriti Kiviküla tee hoone).

Vallas jõutakse partnerluseni mõlemapoolsetele vajadustele põhinevalt. Klassikalist lepingulist teenuste delegeerimist vabaühendustele ei ole vald praktiseerinud, avalike teenuste-alase koostööni jõutakse läbi otsekontaktide. Riigihankeid ei ole partnerite otsimiseks korraldatud. Vallas kaasatakse vabaühendusi avalike teenuste osutamisel tulenevalt nende kompetentsidest, mida ametnikel ei pruugi olla (nt avaliku korra tagamisel omab Korrakaitse Ühing või kultuuriteenuste osutamisel Aruküla Kultuuriselts). Vabaühendustel on ka suuremas osas kodaniku tasand tegevustesse kaasatud, mis on valla elu edendamisel oluline.

Vallas eksisteerib mitmeid koostöövõrgustikke naabervaldadega (Leader projekti raames, Ida-Harju koostöökoda nelja valla osavõtul, ajalehe väljaandmine kolme valla koostöös). Vallasiseselt väljakujunenud võrgustikke ei toimi, hetkel ei nähta vajadust uute võrgustike loomiseks.

Üldist olukorda partnerluses vabaühendustega hinnatakse vallas väga heaks ja suuri muutusi vald lähitulevikus ette ei näe. Valla arvates on partnerlus vabaühendustega lisaväärtus, mida inimesed pakuvad tasu selle eest saamata. Ühenduste kaudu saab häid mõtteid ja nad töötavad ühise eesmärgi nimel, et pakkuda valla elanikele paremat elukeskkonda. Erinevus kodanikeühenduste ja erasektori ettevõtete vahel nähakse peamiselt otsustusmehhanismides, mis ühendustel on laiapõhisemad. Ärisektoril on vaid oma tegevuseesmärkide täitmine. Üldist koostööd ilmestab ka fakt, et Raasiku vallal on koostöölepingud 13 küla ning 6 külaseltsiga, keda rahastatakse vastavalt inimeste arvule. Seltsid otsustavad ise, mida selle rahaga teevad. Vald küll kontrollib hiljem, kuhu seda kasutati, aga vallal pole olnud ühtegi halba kogemust, et raha oleks vääralt kasutatud.

Juhtumit iseloomustavad faktid

Iga-aastase vallapoolse toetuse maht MTÜle on kahes osas: esiteks rahastatakse tegevjuhi ja ringide juhtide palkasid ja hoone majanduskulu ning teiseks on eraldatud raha ürituste läbiviimiseks (summa 2011 aastal on 7285,93 eurot). Vald eeldab ühenduselt ka välisvahendite kaasamist, mida on aja jooksul ka erinevate projektide kaudu kasutatud. Hetkel välisvahendeid ei kasutata.

Partnerluse protsess ja mõjutegurid

Vallas nähti vajadust antud kultuuriteenuste järele ning aktiivsete inimeste olemasoluga loodi vabaühendus, kes vajalikku teenust pakkuma hakkasid. Teenuse sisu arutati partnerite vahel koos läbi ning kirjeldati vajadused ja eesmärgid. Iga aasta lõpus esitab ühendus vallale raha kasutamise aruande. Enne koostöö alustamist kaaluti vallas ka erinevaid variante teenuse osutamisel: kui osutajaks oleks vald või kui delegeerida see vabaühendusele. Vald otsustas kultuuriteenust osutada läbi vabaühenduse, sest see annab võimalusi suuremate välisvahendite kaasamiseks (st MTÜ on abikõlbulik kirjutama projekte välisvahendite saamiseks).

Koostöö on valla ja vabaühenduse vahel pidev: suheldakse iganädalaselt, pidevalt arutatakse ideid ning iga-aastaselt pannaks koostöös kokku ürituste kava ja vaadatakse üle tegevusaruanne. Eraldi standardeid ei ole teenuse osutamiseks loodud, kogu teenuse osutamisega seotud info vahetatakse suulises vormis poolte vahel. Kirjalikus vormis on koostatud vaid raamleping, kõik muu suhtlemine käib partnerite vahel suulises vormis. Tegemist usaldusel ja vastastikkusel põhineva teenuste osutamise partnerlusega, eristudes müüja-ostja suhtel põhinevast klassikalisest delegeerimisest. Antud koostöö näide demonstreerib hästi ka valla nägemust, et teenuste delegeerimisel tuleks pigem leida lihtsamaid mehhanisme omavaheliseks koostööks, kus ei domineeriks formaalne aruandlus.

Nagu eespool öeldud, näeb leping ette, et kultuuriseltsi tegevuse lõppemisel jäävad rahad ja vahendid vallale. See on säte, mis lülitati lepingusse ühest eelnevast negatiivsest kogemusest lähtuvalt ning selle sättega maandatakse seega vallapoolseid riske. See on oluline ka maandamaks suulisel koostööl põhineva partnerluse riske. Vald peab olulisemateks seadusteks, mis partnerlust mõjutab eeskätt kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ja mittetulundusühenduste seadusest. Nii üldiselt vallas kui ka antud juhtumi puhul on mõjuteguriks teenuste partnerluses peamiselt juhtivisikud.

Järelevalvet teostatakse kohapealsete vaatlustega, kord aastas vabaühenduse poolt esitatavate raha kasutamise aruannetega, ürituste osavõtu analüüsidega ning huviringides osalejate arvu muutuste dünaamikat analüüsides (kui on kvaliteetsed huviringid, siis on ka palju osalejaid). Vabaühendusel on juba üle 100 liikme, mis näitab nende poolt kvaliteetse teenuse osutamist. Erimeelsusteks eraldi sanktsioone lepingus ei ole kehtestatud, kõik tekkinud arusaamatused lahendatakse läbirääkimiste teel.

Teenuse hindamisel lähtub vald kindlasti elanike rahulolust, mida näitas ka kolm aastat tagasi tehtud valla rahulolu uuring (arengukava koostamiseks tehti vallas rahulolu uuring, mis näitas kultuuritegevustega suurt rahulolu). Teiseks on valla jaoks oluline vabaühenduse oskus ja tahe kasutada erinevaid võimalusi lisaressursside taotlemiseks erinevatest projektidest. Vald on sellega rahul ning peab väga oluliseks edufaktoriks just aktiivse inimressursi olemasolu. Tagasisidet saab ka vabaühenduse tegevusele läbi kohaliku ajakirjanduse ning samuti väikses kohas olulise kanali – sotsiaalse suhtlemise – kaudu.

Hetkel ei planeerita partnerluses midagi muuta. Kuigi tulevikus võiks ka kultuuri valdkonnas olla enam konkurentsi, siis tundub see praegusel hetkel vähetõenäoline, kuna üks vabaühendus on kasvanud vallas nii suureks ja domineerivaks.