Sisust ja järeldusist

Olulisemad tähelepanekud aruteludest

Mida (kirjalikul) argumenteerimisel silmas pidada?

• Too oma (organisatsiooni) eesmärk väga selgelt välja. Näita, mida tahad saavutada ning seejärel näita selgelt, kuidas selleni jõuad (mis tegevused, mis ajaks). See aitab luua usaldust.
• Mõtle eelnevalt läbi, mis on potentsiaalse koostööpartneri huvi/soov ning püüa näidata, kuidas sinu eesmärgid toetavad selle saavutamist. Kasutegurite loetlemisel too esile need, mis on ka sihtgrupi huvi – ei ole mõtet saata fakte, mis ei kõneta antud osapoolt.
• Mõtle, mis on potentsiaalse koostööpartneri hirmud. Püüa juba varakult neid maandada. Kriitiliste teemade ennetamisel on mitu kasutegurit. Kui välja paistab ainult su enda selge huvi, tekib tihti tõrge ning kahaneb ka sinu usaldusväärsus, nii et pigem on hea näidata, kuidas oled kaalunud ka teiste potentsiaalsete koostööpartnerite (kui on valikusituatsioon) tugevusi ja nõrkusi ning siis jõuad ikkagi järelduseni, miks üldpildis ja tervikut arvestades teie pakkumine nii sulle kui ka valijale kõige sobivam on (nt kõige enam kogukonna huvides vms).
• Kui oled esindus-/katusorganisatsioon, siis näita selgelt välja, kui suure sihtgrupi huve esindad (see küll peaks olema iseenesestmõistetav, aga kui ise sellele ei viita, siis potentsiaalne koostööpartner ei pruugi sellele ka väga mõelda). Samuti tutvusta ennast (st organisatsiooni) esimeses kirjas, sest ametnikud ei pruugi teada sinu organisatsioonist.
• Mõtle läbi, milliseid argumente valid ja mis järjekorras. See võib oluliselt mõjutada, kuidas pöördumist tajutakse (nt simulatsioonis, kas on ostu-müügi tehing või soov arendada linna kogukonda).
• Ametliku suhtluse puhul ja kirjaliku argumenteerimise juures on väga oluline ka vormistus, mis tihtipeale kujundab esmamulje organisatsioonist.
• Koostöövõimaluste arutlemisel ja pakkumisel tuleks jälgida kulusid – mida võidetakse, mida antud koostöö kaudu säästetakse ning kas see ka tasub end ära.
• Too välja kõikide sidusgruppide kasu, et näidata laiapõhjalist teema valdamist.
• Kui viitad kirjades seadustele, on asjakohane viidata ka paragrahvidele.
• Kui ütled potentsiaalsele koostööpartnerile ära, aga vajalik on hoida häid suhteid või ka edaspidi koostööd teha, siis ei tasu olla liiga järsk. Igal juhul tasub mõelda win-win olukordadele ning püüda leida, kuidas mõlemad osapooled saaks võita (nt simulatsioonis oleks võinud linnavalitsus juba esimeses kirjas tuua välja, et antud müügitehingut ei saa aktsepteerida, ent pakub teistsugust pinda – nt koolis õhtuti, kultuurimaja vms).
• Kui on näha, et dialoog kirja teel ei õnnestu, tasub helistada ja öelda, et saame kokku ja räägime. Siis on teisel osapoolel palju keerulisem jääda sama radikaalseks.
• Kui ütled koostööpakkumisest ära, siis mõtle, kuidas seda teed. Ole valmis selleks, et kui oled ise järsk ja radikaalne (mis potentsiaalselt riivab teise osapoole tundeid), siis võib vastureaktsioon olla sama ning siis läheb pigem „sõjaks“ kui koostööks ja ka edaspidi on koostöö suhteliselt vähetõenäoline. Iga argumendi kõrval on väga oluline selle „pakend“, vorm, kuidas seda ütled/esitad.
• Väga hea toon on, kui ise suudad suhtluse osapoolena mitte minna emotsionaalse rünnakuga kaasa ning pigem püüad kasvatada ühisosa. Leia kirjavahetusest see ühisosa ning alusta selle põhjalt koostööd. Lõppkokkuvõtes jõuad nii parema tulemuseni, kui rünnakuga kaasa minnes.
• Alati jälgi ka seda, kellega suhtled. Kui nt spetsialist/ametnik on öelnud ei, tasub kaaluda, kas peaks proovima veenda veel ka samm kõrgemat tegelast – võibolla spetsialisti vastus ei esinda organisatsiooni seisukohta, vaid isiklikku arvamust.

Kokkuvõtvad mõtted:

• Hoidu stereotüüpidest. Alustades keerukamat suhtlussituatsiooni, teadvusta oma stereotüüpe – see võib oluliselt kallutada konstruktiivset suhtlust. Hinnangute andmise asemel püüa teist osapoolt mõista.
• Mõtle mitu sammu ettepoole.
• Püüa mõista, mis tasandil käib suhtlemine, et infovahetus oleks efektiivne ja arusaadav mõlemale osapoolele.
• Harjutamine teeb meistriks – kodus peegli ees harjutavad ka väga head kõnelejad.
• Säilita rahu ning püüa jõuda kompromissini.
• Valmista ise pinnast ette, näiteks tee eelkontakt esinejaga, et selgeks rääkida ootused ja kallutada võimalikud stereotüübid.
• 3 minutit võib olla väga pikk või lühike aeg. Kui sõnastad selgelt, siis võid palju võita.
• Suulises argumentatsioonis on kõneviis ja hääl väga-väga olulised. Kui oled ebalev ja ebakonkreetne, siis ei pruugi inimesed jääda sind kuulama, isegi, kui sul on head argumendid.
• Lõpetuseks: Kui ümberringi on olud läinud keerulisemaks ja vahendid kitsamaks, siis kodanikuühiskond ei ole läinud sellepärast nõrgemaks. Kodanikuühiskond on läinud tugevamaks, sisulisemaks ja argumenteeritumaks.