Miks partnerlus ebaõnnestub? Kunda linna ja MTÜ Pylades Laagrikeskuse näide

Juhtumi kirjeldus põhineb intervjuul Kunda linna esindajaga. Intervjuu viidi läbi EMSLi poolt 2011 veebruaris. 

Lühikokkuvõte

2004. aasta detsembris sõlmis Kunda linn tasuta vara kasutamiseks rendilepingu MTÜga Pylades Laagrikeskus, kes sai õiguse kasutada kompleksi noortelaagrite korraldamiseks, projektlaagrite ja noorte ürituste läbiviimiseks ning muudeks linnaga kooskõlastatud tegevuste läbiviimiseks. Aastatel 2005 ja 2006 toimus laagris aktiivne tegevus, mis aga hakkas seejärel hääbuma, kuni katkes sootuks aastal 2009Leping lõpetati ennetähtaegselt 2010 aastal. Peamise õppetunnina saab juhtumi puhul välja tuua, et pelgalt usalduse põhjal partneri väljavalimine ning tegevuste korraldamine ei pruugi olla piisav partnerluse sujuvaks toimimiseks – partneri usaldamine peab olema tasakaalus vajalike järelevalve ja informatsioonivahetamise mehhanismidega.

Üldine taust

Hetkel on Kunda linnas vähe delegeeritud tegevusi. Peamisena võib välja tuua sotsiaalvaldkonnas MTÜ Kunda Elulõng, kes tegeleb eakate ja puuetega inimeste valdkondadega. Koostöölepingu maksumus oli 2010. aastal 34 852 eurot ja 2011. aastal 31 317 eurot. Tegevustoetust makstakse iga-aastaselt ka kultuuri ja spordiga tegelevatele vabaühendustele. Hetkel toetuse summa mõlemas valdkonnas ca 16 000 eurot. Lisaks sellele toetab linn ka vabaühenduste projekte omafinantseeringutega, kui tegevus on kajastatud ka linna arengukavas.

Delegeerimiseni jõutakse linnas esiteks vajadusepõhiselt (nt Toolse laager) ning teiseks aktiivsetele vabaühendustele suunatud toetuste maksmise teel. Viimase läbi omab linn ülevaadet, millised vabaühendused on olemas ning kui nad on aktiivsed ja tegusad, siis sellest saabki koostöö tihti alguse.

Teenust otsustatakse delegeerida, kui on olemas aktiivsed inimesed, kes soovivad vajalikku teenust osutada. Linna jaoks ei ole kulude kokkuhoidu partnerlusest tulenenud. Linnas lähtutakse põhimõttest, et kui vajalik teenus ei ole linna otsene ülesanne nt noortelaagri korraldamine, siis see delegeeritakse vabaühendustele. Kui aga teenus on otseselt seadusest tulenev ülesanne, siis  vaadatakse organisatsiooni tausta ja kogutakse muud infot. Enamus avalikke teenuseid osutab linn ise ning seda suunda plaanitakse ka jätkata. Linn ei ole tunnetanud vajadust teenuseid delegeerida ning samas arvatakse, et avaliku teenuse ülevõtmisel ei ole ka palju tahtjaid Tegusaid ühendusi on vähe ning delegeerimisega kaasnevad ka suuremad kvaliteedi- jm nõuded.

Üldiselt valdkondlikke koostöövõrgustikke linnas ei eksisteeri, kuid tihedamalt käivad koos kultuuriinimesed ja arutavad erinevaid üleskerkinud teemasid. Peamiselt kohtutakse omavahel ning vastavalt  vajadusele kaasatakse ka linna esindaja kultuuri alal. Arutatakse näiteks, kuidas korraldada üritusi jne.

Üheks oluliseks põhjuseks partnerlusel vabaühendustega on ka võimalus saada läbi nende linna arengusse rohkem lisaressurssi.  Linn finantseerib omaosaluse ja vabaühendus taotleb projektiga raha nt PRIAst, Leader programmist jne. Sellega toetatakse linna arengut ja viiakse ellu arengukavas vajalikke tegevusi. Vabaühendustele on programmidest projektide kaudu saadud raha kasutamisega kõige suuremaks takistuseks osutunud see, et esmalt tuleb kulud kanda, seejärel tehakse aruandlus ning siis saadakse raha programmist tagasi. Kohati võib asjaajamine võtta aega isegi mitu kuud, mistõttu tuleb ka vabaühendustel laenu võtta või muul moel puhvervahendeid leida. Ka siinkohal on tulnud linn appi, et vajalikud tegevused tehtud saaks.

Juhtumit iseloomustavad faktid

2004. aastal, kui Kunda kool loobus Toolse laagrikeskuse haldamisest, korraldas Kunda linn konkursi laagrikompleksile uue haldaja leidmiseks. Avalikul konkursil osales kolm pakkujat ning MTÜ Pylades Laagrikeskus osutus nendest kõige paremaks Teenuse osutaja valiku peamiseks kriteeriumiks oli kogemus. Just väljavalitud MTÜ Pylades Laagrikeskus pakkus vajalikku teenust, mis Toolse laagrile sobis, kuna ühendus  tegeles just lastelaagritega. Konkursi tingimustes oli eelistatud sama tegevuse jätkamine, millega varasemalt seal tegeleti.

2004. aasta detsembris sõlmis Kunda linn tasuta vara kasutamiseks rendilepingu MTÜga Pylades Laagrikeskus, kes sai õiguse kasutada kompleksi noortelaagrite korraldamiseks, projektlaagrite ja noorte ürituste läbiviimiseks ning muudeks linnaga kooskõlastatud tegevuste läbiviimiseks. Leping sõlmiti 15. aastaks ehk 2019. aasta lõpuni. Kuna lepingu periood oli pikk, siis otsuse võttis vastu Kunda Linnavolikogu.  Lisaks alustas linn vastavalt laste arvule ka linna noorte osalemiskulude hüvitamist  (ca 2560 eurot aastas). Lisaks sai vabaühendus toetusi ka riigilt ning erinevate projektide kaudu, samuti maksid osalustasu ka teised vallad oma laste eest.

Aastatel 2005 ja 2006 toimus laagris aktiivne tegevus, mis hakkas aga järgnevatel aastatel hääbuma. 2007. aastal toimus laagriplatsil sissemurdmine, kus metallivargad lõhkusid ära ka tuletõrjesüsteemi. Kaks järgnevat aastat (2007-2008) toimus laagriplatsil järjest vähem tegevusi. 2008. aastal kutsus linn MTÜ esindajad enda juurde, et uurida probleemide kohta, aga MTÜ esindajate väitel neid polnud. Suvel 2009 ei toimunud enam laagris midagi ja laekuma hakkas negatiivset tagasisidet ka väljastpoolt. Pärast mitut kuud otsimist saadi kontakti vabaühenduse esindajatega  ning selgus, et nad ei ole võimelised enam lepingut jätkama. Leping lõpetati ennetähtaegselt 2010. aastal. Formaalsed lepingust tulenevad sanktsioonid rikkumiste korral küll eksisteerisid, kuid linn neid ei rakendanud, sest linna hinnangul ei ole vabaühenduselt midagi võtta.

2010. aasta  sügisel oli uus konkurss ja sõlmiti leping kohaliku ühendusega MTÜ Toolse Keskus. Selle tegevusvõimekust ei ole võimalik veel hetkel hinnata, kuna on väga lühikest aega tegutsenud.

Õppetund

Linna jaoks seisnes peamine õppetund selles, et vabaühendus ei tulnud kohe rääkima, kui tekkisid teenuse osutamises probleemid ja seetõttu läks olukord väga pingeliseks. Uue lepingu sõlmimise järel käib vald ise aktiivsemalt kohapeal jälgimas, kas tegevused toimuvad ning kas lepingulistest kohustustest peetakse kinni.

Ebaõnnestunud kogemust püüti arvestada uue lepingu sõlmimisel – muudeti rendilepingut ja kontrolli teostamist ning täpsustati kohustusi. Kardinaalsetest muudatustest hoiduti, kuna koostöö nurgakivina nähakse usaldust. Linn loodab, et kuna nüüd on sõlmitud leping kohalike inimeste poolt loodud vabaühendusega, siis ka nende vastutus on suurem.