Pikaajaline partnerlus: Keila linn ja MTÜ Töötahe

Juhtumi kirjeldus põhineb intervjuudel Keila linna ning MTÜ Töötahe esindajatega. Intervjuud viidi läbi EMSL poolt jaanuar-veebruar 2011.

Lühikokkuvõte

Keila linnavalitsuse allasutus Keila Sotsiaalkeskus alustas erivajadustega inimestele suunatud tööturuteenuste osutamist koostöös MTÜ Töötahe aastal 2005. Igal aastal sõlmitakse omavahel uus leping. Partnerluse rahaline maht on aastas 11 500 eurot, sinna lisandub ruumide tasuta kasutus ning kommunaalmaksete hüvitamine Keila Sotsiaalkeskuse poolt. Teenuse sisuks erivajadustega inimestele töö organiseerimine tööharjumuse säilitamiseks.

Keila linn on selle teenuse osutamisega rahul, kuna sellega on paljude erivajadustega inimeste vajadused rahuldatud. Keila linna arvates on senise edu teenuse osutamisel kindlasti tinginud suuresti MTÜ personal ning järjepidevus. MTÜ jaoks on üheks riskikohaks linnaga sõlmitavad aastased lepingud, mis ei taga neile kindlustunnet teenuse osutamisel. Samas on suudetud osapoolte vahel luua usalduslik ning stabiilne koostöö.

Reeglina algab Keilas partnerlus vabaühenduste initsiatiivil ning linnal endal kindlat strateegiat teenuste partnerluse tuleviku osas ei ole. Probleemina nähakse vabaühenduste nõrka finantspositsiooni ning vajadust parema nõustamise järele. MTÜ Töötahe on püüdmas laieneda ka naabervaldadesse, mis on aga osutunud problemaatilisemaks kui algselt arvati.

Üldine taust

Üldist olukorda avalike teenuste osutamise partnerlusel hinnatakse Keila linnas heaks. Eelkõige nähakse Keila linnavalitsuses teenuste delegeerimise objektina kohalikule omavalitsusele (edaspidi KOV) erinevate seadustega pandud ülesandeid. Koostööpartneri kaasamine võimaldab vältida vajadust uute struktuuriüksuste loomist, juurde palgata ja koolitada uusi inimesi jne. Keila linnas on läinud üldiselt hästi, sest linnas on olemas erinevates valdkondades tegusad koostööpartnerid.

Teenust otsustatakse delegeerida, kuna linnal ei ole omal inimressurssi nii palju, et ise teenuseid osutada. Linn näeb siin võimalusi kulude kokkuhoiuks, sest uue ülesande täitmisel ja delegeerimisel ei pea hakkama linn koolitama uusi inimesi, vaid on olemas koolitatud pädevad inimesed. Linnal ei ole kavas lähiajal ise asutada ühtegi MTÜd ega muud asutust.

Teenus kasvab tavaliselt välja vajadusest. Vaadata tuleb sealjuures nii rahalist poolt kui ka efektiivsust ja kliendisõbralikkust st leida variant, mis on kliendile parim. Keila linn asub suhteliselt väiksel territooriumil ja Keila linna ümber elavad inimesed käivad samuti seal teenuseid tarbimas. Just seetõttu on palju ka koostöösoove naabervaldadega st et arutatakse, kuidas pakkuda vajalikke teenuseid ka teistele ümbruskonna valdade elanikele (nt sotsiaalvaldkonnas). Keila linn on pakkunud naabervaldadele palju koostöökohti – senikaua, kui asi ei puuduta raha on kõik korras ja koostöö positiivne. Kui jutt läheb finantsilisele poolele, siis kahjuks koostöö enam ei suju ja teenuse osutamine katkeb.

Lisaks lepingulisele delegeerimisele on kõigile vabaühendustele loodud toetuste taotlemiseks eraldi võimalused (kultuuritegevuse ja huvitegevuse toetuste taotlemiseks on volikogu poolt ka vastav kord vastu võetud). Huvitegevuse korra järgi saavad noorte klubid pearaha, millest 80% läheb ruumide rendiks. See on ka pikaaegne toetuse maksmine pearaha kaudu. Iga aastal esitavad spordiklubid avaldused ja laste nimekirjad.

Suuremas osas on kodanikuühendused ise tulnud linnavalitsusse ja tõestanud, et nad on „tegijad“ ja neid võib usaldada – MTÜd on olnud aktiivsem pool. Linn ise ei ole otseselt riigihanke vm vormis otsinud mõnele teenusele koostööpartnerit.

Keila linnas toimivad mitteformaalsed koostöövõrgustikud näiteks projektide kirjutamiseks või mingi konkreetse teema arutamiseks. Linnavalitsuses saavad linn ja teised huvitatud osapooled aeg-ajalt kokku, näiteks spordiklubidega saadakse kokku spordipoliitika läbivaatamiseks, aga need on ebaregulaarsed kohtumised, mis baseeruvad vajadusele. Näiteks on tahetud muuta noorte huvitegevuse korda, siis kutsub linnavalitsus kokku kõik sellest valdkonnast MTÜd, et esiteks saada tagasisidet hetkeolukorrast ja teiseks muutmisvajadustest. Viimane kohtumine oli seotud kultuuritegevustega, et kuidas huvitegevuse pearahastamist muuta.

Keila linnas ei ole veel jõutud kaardistada vajadusi, mida nad ise veel osutada ei suuda, kuid mida sooviksid oma elanikele veel juurde pakkuda. Lastehoiu teenus on üks, mis on praegu katmata ja mida oleks väga vaja, kuid linn ei näe silmapiiril tegusaid partnereid. Veel oleks vaja puuetega laste päevahoidu ka koolivaheajal ehk intervallhooldust, et vanematele anda võimalus käia tööl vaheaegadel. Samuti, et raske puudega inimese hooldajale anda puhkust. Puuetega laste päevahoiuks eraldab isegi riik raha, aga kuna see on raske teenus, siis ei ole linnas ühtegi MTÜd, kes oleks valmis seda osutama. Mingil määral on MTÜga Töötahe see teenus kaetud, aga seda oleks vaja juurde veel palju suuremas mahus. Samuti tugiisiku teenust oleks juurde vaja. Üks asi, mis võib samuti juurde tulla on võlanõustamisteenuse korraldamine linnas. Lisaks, praegu korraldab puuetega inimeste transpordi linn ise, sest neil on olemas oma invabuss, kuid vabaühenduse tekkides on võimalik ka selle teenuse delegeerimine.

Tulevikusuundumusi on delegeerimise valdkonnas linnal raske ette ennustada, sest MTÜsid ei tekita juurde sunnimeetodil ning kindlat nägemust, kuidas vabaühendusi edaspidi kaasata teenuste osutamisel, linnal hetkel ei ole. Üldiselt on kindlasti teatud vajakajäämisi, mis vajaksid muudatusi. Rahastamine on alati murekoht, sest saajale on seda vähe ja andjale palju. Paljudesse kohtadesse saavad näiteks MTÜd ise kirjutada projekte, kuhu  KOVd ei saa kirjutada. Samas, need projektid on üldjuhul „pehmed“ st pakuvad koolitusi jne. Rahastamisel on ka oluline, et MTÜl on vaja ka ruume, kus tegutseda, maksta kommunaalmakse jne, et MTÜ tegutseks edukalt.

Keila linn näeb vajadust riigipoolse tugevama toe tekkimist vabaühendustele. Inimesed on valmis tegema st personali poolega pole probleeme, mõtteid on palju, aga rahastamine ja nõustamine on probleemiks. Aastatega on kasvanud suurte tegusate MTÜde olemasolu, aga stabiilsust neil tänasel hetkel ei ole. MTÜd vajavad nõustamist juriidilistes- ja finantsküsimustes (näiteks dokumentatsiooni koostamisel, aruannete tegemisel, lepingute koostamisel, seadusandlusest jne). EAS ja Hariduskeskus on teinud üldharivaid koolitusi, aga oleks vaja selliseid konkreetsemaid ja pidevamaid.

Juhtumit iseloomustavad faktid

Keila linnavalitsuse allasutus Keila Sotsiaalkeskus alustas erivajadustega inimestele suunatud tööturuteenuste osutamist koostöös MTÜga Töötahe aastal 2005.Tegemist on igal aastal uuesti sõlmitava lepinguga. Kuna Sotsiaalkeskus pakub riikliku teenust töötutele, siis riikliku teenust ei saa puuetega inimesed  või siis inimesed, kellel veel riikliku plaani ei ole vormistatud (rehabilitatsiooni plaani koostamise ajal). Selle teenuse sisseostmine linna poolt katab nende inimeste vajadused, kes veel riiklikul teenusel ei ole. Teenuse sisuks on inimestele lihtsamate tööde vahendamine ning organiseerimine, nt seemnete pakendamine, ühekordsete nõude pakkimine vms. Peamine eesmärk on inimese aktiivsena hoidmine – neil on kindel päeva- ja  nädalaplaan. MTÜl on olemas baas st töökeskus teenuse osutamiseks.

Lepingu iga-aastane sõlmimine oleneb linna rahaliste vahendite olemasolust. Partnerluse rahaline maht on aastas 11 500 eurot, sinna lisandub ruumide tasuta kasutus ning kommunaalmaksete hüvitamine Keila Sotsiaalkeskuse poolt. Selle eest osutatakse teenust 1600 töötundi aastas, ühe tunni maksumuseks on 7,2 eurot. Sinna juurde MTÜ oma rahalisi vahendeid teenuse osutamisse ei panusta, aastani 2009 oli teenuse rahastajaks ka Tööturuamet. MTÜ organiseerib ise allhanked ja vormistab inimestega töösuhted ning teeb kogu asjaajamise, mis sellega seondub.

Teenuse täpne sisu on kirjeldatud lepingu lisas, samuti on lisas toodud igakuise aruande vorm. MTÜ ja sotsiaalkeskus on omavahel igapäevases tihedas suhtlemises.

Partnerluse protsess

Algselt osutasid MTÜ loojad seda teenust Vaimupuuetega Tugiliidu alt, kuid logistika oli väga keeruline ja seetõttu tuligi idee, miks ei võiks teha oma MTÜ ning pakkuda seda teenust koostöös linnaga. Seejärel kontakteeruti ise linnaga ning teema lülitati sotsiaalvaldkonna arengukavasse.

Enne lepingu sõlmimist ei koostatud otseselt kaasnevate kulude analüüsi, osapooled jõudsid läbirääkimistel tõdemuseni, et teenuse laiendamisel suudetakse ära katta kõik vajadused. See risk ei vajanud suuremat analüüsi, kuna partnerit hinnati usaldusväärseks. Kui teenus  peaks tulevikus veel laienema ja tarbijaid juurde tulema, siis on võib-olla mõeldav kogu tegevus läbi analüüsida kuni äriplaanini välja. Antud tegevusvaldkonnas konkurents  puudub, seetõttu ei olnudki linnal partnerluse alustamisel valikuvõimalust. Kui tekib konkurente, siis MTÜ peab veelgi rohkem pingutama ja ka linn vaatab siis koostöö uuesti üle.

Suuliselt arutasid MTÜ juhtkonna liikmed läbi ka tekkida võivad riskid. Üks risk on aastaste lepingute sõlmimine linnaga, mis MTÜ enda jaoks on läbi arutanud. Lepingud võiksid olla pikemaajalised, siis oleks  MTÜle tagatud stabiilsem ja kindlam tegutsemine. SWOT analüüsi tegid MTÜ liikmed algusaastal oma arengukava jaoks. Igal aastal vaatavad üle oma tegevused ja hindavad riskid. Riskiks on ka see, et äkki riigi poolt ei eraldata toetava teenuse jaoks eraldisi. Rehabilitatsioonirahasid võeti vähemaks alates 2011 aastast. See tähendab, et rahadega ongi MTÜl seotud kõige suuremad riskid.

Teenuste kirjeldus töötati välja ühiselt, standardeid ei kasutatud. Eesmärk oli vältida valeootuste teket klientide hulgas ja sellest tekkida võivat pahameelt. Siiski osaletakse koostöös naabervaldadega erinevate sotsiaalteenuste standardite koostamisel, et kõik kliendid mõistaksid ühetaoliselt, mida nad teatud teenusega saavad – et igas vallas pakutaks sama nimega teenuse alt  ka sama sisuga teenust.

Lepingust tulenevad nõuded tunduvad MTÜ jaoks täiesti mõistlikud, konkreetsed  ja arusaadavad. Liigset bürokraatiat sõlmitud lepingust ei tulene.

Lisaks lepingus sätestatule lähtuvad oma koostöös Keila linn ja MTÜ Töötahe eelkõige suulistest kokkulepetest. Hetkel ei ole olnud vajadust ühtegi lisakokkulepet eraldi kirjalikult vormistada. Valla jaoks on antud teenuse puhul keeruline võtta kasutusele kompleksset tulemuste hindamise süsteemi. Kord nädalas toimub neil ka regulaarne koosolek sotsiaalkeskuses, kus kõik  partnerlust puudutav arutatakse koostöös läbi. MTÜ esitab sotsiaalkeskuse juhatajale iga kuu osalusgraafikud, kust selgub täpselt, kui palju inimesi seda teenust kasutasid. Osalusgraafiku vorm on lepingu lisana välja toodud. Omavalitsus käib ka keskuses vaatamas päris tihti, aga mitte järelvalve eesmärgil, vaid mingil muul põhjusel (nt mingi remonditöö vm). Tarbijate rahulolu küsitlusi viib MTÜ läbi üks kord aastas. Selle küsimused on MTÜ ise välja töötanud, ise viivad läbi ka küsitluse, teevad kokkuvõtted, mille siis esitavad sotsiaalkeskuse juhatajale, kes tutvustab seda ka linnavalitsuses.

Personal peab päevikut iga inimese kohta: milleks ta võimeline on ja mida ta iga päev teeb. Ülevaade igast kliendist on neil olemas kuu lõikes. Klientidelt saadud tagasiside mõjutab ka edasisi arenguid. Tööalast tagasisidet saab neilt samuti nt kui masin hakkab katki minema, autot vaja kaubale järgi tellida, pistik katki vm. Nad on ise ka väga aktiivsed ja motiveeritud, et tööd oleks pidevalt.

Kuigi koostöö administreerimine ei tundu osapooltele koormav, on sellega kaasnenud lisatööd. MTÜd luues ei osatud selle loojad arvestada sellega, et nad nii suureks kasvavad. Tegelikkuses on tööd palju ning vajadus veelgi suurem selle teenuse järele. Ametlikku asjaajamist on ka palju rohkem, kui alguses arvati. Vaja on ennast pidevalt koolitada, et osata asjaajamist, mis MTÜ haldamisega kaasneb, õigesti teha.

MTÜ on projekti raames kuuest omavalitsusest välja koolitatud tugiisikud, kuid see pole edasi arenenud. Loodeti, et koolitatud tugiisikud hakkavad enda ümber looma võrgustikku, et seda teenust edasi arendada ja oma vallas pakkuma hakata, kuid seni suuremate tulemusteta.

Tulemuslikkus ja mõju

Teenuse partnerlust avaliku sektori ja kodanikuühenduste vahel mõjutab üldiselt valmisolek koostööks, stabiilsus, hea tahe, motivatsioon ja kahepoolne usaldus.

Keila linn on antud teenuse osutamisega rahul, kuna sellega on paljude erivajadustega inimeste vajadused rahuldatud, nad on aktiivsed ja rõõmsad. Nende pereliikmetele on see samuti rahulolu. Keila linna arvates on senise edu teenuse osutamisel kindlasti tinginud suuresti MTÜ personal. Nad on püsivad inimesed, omandanud kõik vajalikud oskused ja oskavad hästi pingeid maandada, riske hinnata, leida partnereid jne. Järjepidevus on ka väga oluline faktor olnud. Linna eelarve on sellises seisus, et hoolekanne on olnud siiani prioriteet ja sealt ei ole kärpeid tehtud.

Partnerlusleping Keila linnaga on andnud MTÜle teatud rahalise stabiilsuse. Kirjutatavate projektide jaoks on ka positiivseks garantiiks linnaga usaldusväärse koostöö olemasolu. MTÜ on algusest peale  jäänud samale tegevusele, millega nad alustasid. Keila linnaga on MTÜ Töötahe olnud partnerid alates 2005. aastast, see järjekindlus on väga oluline. Kuigi teenuse osutamiseks sõlmitakse leping aastaks, siis linnal on vajadus selle teenuse järele ja MTÜ esindajad  ei arva, et see lähiajal lõpetatakse.

Partnerluse edukuse garant on olnud see, et lepinguga on kaetud kõik tegelikud kulud: kommunaalkulud on kaetud, ruum tasuta, palgad personalile olemas st kõik, mida nad eksisteerimiseks vajavad, on olemas.

Tulevik

Hetkel ei plaani linn ja MTÜ oma partnerluses midagi muuta. Koostöös on isegi läbi mõeldud laienemisele, et siis kui võimalused oleksid st raha rohkem oleks, siis läheks keskus kindlasti suuremaks ja laieneks. Rahaline ebastabiilsus on selle põhjuseks, miks  KOV ei saa pikemaid lepinguid sõlmida.

Hetkel ei plaani MTÜ  lisaressursside kaasamist, kuna nad füüsiliselt ei mahu enam olemasolevatesse ruumidesse. Teenuse laienemiseks on pakutud teenust ka naabervaldadesse, aga teiste omavalitsustega läbirääkimine on osutunud keeruliseks. Naabervallad on nõus maksma oma teenust vajavatele elanikele vaid transporditoetust, kuid nad ei ole nõus katma pearaha.