Teenuste üleandmise hea tava

Avalike teenuste üleandmise ehk lepingulise delegeerimise hea tava eesmärgiks on tagada, et avalik võim kui teenuse üleandja ja kodanikeühendused kui teenuse osutajad lähtuksid teenuse elluviimisel ühesugustest põhimõtetest tagamaks ühiskonnale oluliste eesmärkide saavutamise.

Kodanikeühenduste üleandmise objektiks võivad olla kõik avalikud teenused, mille delegeerimist ei välista Põhiseadus ja mille elluviimisel on võimalik tagada selgete vastutusmehhanismide realiseerimine.

Avaliku teenuse üleandmise eesmärgiks võib olla teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine või säilitamine, teenusepakkumise tõhususe parandamine, aga ka mõne muu sotsiaalselt aktsepteeritud eesmärgi saavutamine. Avaliku teenuse üleandmisel tegutsevad üleandja ja osutaja lähtudes vajadusest kaitsta avalikku huvi ja kolmandate isikute õigusi.

Olulised mõisted:

Avalik võim – riik ja kohalikud omavalitsused ning nende asutused.

Avalike teenuste üleandmine ehk lepinguline delegeerimine – olukord, kus avalik võim annab avaliku teenuse täideviimise üle erafirmale, kodanikuühendusele või teisele avalikule organisatsioonile, kuid säilitab kontrolli ja vastutuse teenuse pakkumise üle.

1.  Üleandmise ettevalmistamine

1.1.  Avaliku teenuse üleandmise ettevalmistamisel selgitab avalik võim välja teenuse sisu ja eesmärgid lähtuvalt ühiskonna vajadustest ning konsulteerides selleks teenuse tarbijatega. Vajadusel kaasatakse ettevalmistamise protsessi kodanikeühendused.

1.2.  Üleandmise planeerimisel määratakse kindlaks avaliku teenuse:

• kaugem ehk sotsiaalne eesmärk (n: eakate heaolu parandamine; kodanike valikuvabaduse suurendamine, väikeettevõtjate soosimine jne)
• otsesed eesmärgid (n: tööle tagasi aidatavate inimeste arv, hooldatud ala pindala jne)
• olemus, sh sihtgrupp, teenuse osutamise aeg, kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed iseloomuomadused
• tulemuste mõõtmisindikaatorid, sh nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed näitajad
• standardid (n: töötajate kvalifikatsioon, vajalikud litsentsid, vahendite kirjeldus jne).
• 1.3.  Avalik võim kui üleandja töötab välja teenuse finantseerimise põhimõtted, arvestades sh kõiki reaalseid kulusid, investeeringuvajadust ja allikaid ning teenuse finantseerimise jagunemist avaliku võimu ja lõpptarbija vahel.

2.  Lepingupartneri väljavalimine

2.1.  Avaliku teenuse üleandmisel kohtleb avalik võim võrdselt kõiki teenust osutada soovijaid.

2.2.  Teenusepakkuja valikuprotseduuri määramisel lähtub avalik võim teenuse iseloomust ja turu situatsioonist. Vajadusel kohaldatakse Halduskoostöö seaduse,  Riigihangete seaduse või teenuse pakkumist reguleeriva eriseaduse sätteid.

2.2.1.  Võistupakkumise korraldamine on põhjendatud, kui turul valitseb piisav konkurents, kui teenuse eesmärkide saavutamist on lihtne hinnata ja kui teenusepakkujat on piisavalt lihtne asendada.

2.2.2.  Teenusepakkuja leidmine läbirääkimiste teel on põhjendatud, kui turul puudub piisav konkurents, kui teenuse eesmärki on keeruline spetsifitseerida ja  kui avalik võim on vajadusel valmis teenust ise pakkuma.

2.2.3.  Teenuse kavandamine ja elluviimine koostöös üheainsa pakkujaga on põhjendatud, kui teenuse üleandmise aeg ja kaasnevad vahendid on piiratud, kui turul on vaid üks pakkuja, kui avalikul võimul on piiratud võimalused teenust ise osutada või kui teenuse osutamise keskkond on ebastabiilne.

2.3.  Võimaluse korral aitab avalik võim kaasa vastava teenuse turu loomisele.

2.4.  Teenusepakkuja väljavalimisel teavitab avalik võim aegsasti kõiki huvitatud osapooli teenuse osutamise võimalusest ja sellega seotud olulisest informatsioonist, osutaja väljavalimise hindamiskriteeriumitest, võimaldab piisava aja pakkumise tegemiseks ning nõuab vaid otseselt teenuse osutamisega seotud informatsiooni avaldamist.

2.5.  Kui üleandmise pakkumismenetlusest võtab osa ka seni teenust pakkunud avaliku võimu üksus, tagab avalik võim selle üksuse eraldamise teenuse üleandmist korraldavast üksusest, et võimaldada võrdset kohtlemist pakkumismenetluses. Sellisel juhul kaasatakse pakkumiste hindamisse erapooletu ekspert.

3.  Lepingu sõlmimine ja läbirääkimised

3.1.  Osapooled astuvad lepingu sõlmimise üle peetavatesse läbirääkimistesse vastaspoole huve arvestavalt ja teevad kõik selleks, et jõuda koostööl põhineva siduva kokkuleppeni.

3.2.  Osapooled lepivad läbirääkimistel kokku kõigis olulistes lepingu hilisemat elluviimist puudutavates aspektides, sh:

• lepingu kestvuses
• täiendavates teenuse olemuse kriteeriumides (n: asukoht, klientide kvalifitseerumise tingimused, hoonete ja varustuse standardid jne)
• teenuse hinnas
• maksete teostamise ja ülejäägi jaotamise tingimustes
• ergutussüsteemide ja sanktsioonide rakendamise korras
• teenuse lõpptarbijate pretensioonide esitamise ja läbivaatamise korras
• informatsiooni ja suhete juhtimise põhimõtetes, sh korraliste ja mittekorraliste kokkusaamiste korras, andmete säilitamise ja vahetamise korras
• kokkulepete muutmise protseduuris
• vaidluste lahendamise protseduuris, sh erapooletu vahendaja kaasamises, lepingu katkestamise ja kompensatsiooni maksmise tingimustes
• teistes lepingut mõjutavates aspektides, sh asjassepuutuvate normide ning väliste standardite kohaldamises (n: eetikakoodeksid, kutsestandardid, omavalitsuse teenuste üleandmise standardid).

3.3.  Osapooled identifitseerivad ja jaotavad lepingu elluviimisega kaasnevad riskid proportsionaalselt nende võimekusega neid kanda.

4.  Lepingu juhtimine ja järelevalve

4.1.  Lepingu juhtimise ja järelevalve põhimõtted on nii lihtsad kui võimalik, üheselt arusaadavad ning need lepitakse kokku läbirääkimiste käigus. Lepingu kestel teevad lepingupooled kõik endast oleneva, et jõuda lepingus seatud eesmärkide täitmiseni.

4.2.  Järelevalve lepingu teostamise üle peab olema piisav, et avalik võim ja seeläbi avalikkus saaks objektiivselt hinnata kokkulepitud eesmärkide saavutamist ning lepingupartnerile tehtavate maksete vastavust eesmärkidele ja seadustele. Olulisteks lepingu järelevalve teostamise vahenditeks on muuhulgas:

• klientide küsitlused ja rahulolu uuringud
• regulaarsed ja spontaansed inspekteerimised, sh hoonete, vahendite, tegevuste ja personali hindamine
• kokkulepitud dokumentide läbivaatamine
• regulaarsete ja eelnevalt kokkulepitud sisuga aruannete esitamine
• finantsauditid
• sõltumatud auditid.

4.3.  Avaliku teenuse üleandmisel muutub kodanikeühendus vastutavaks teenuse pakkumisega kaasnevate tagajärgede ees. Lõplik vastutus jääb alati avalikule võimule.

4.4.  Tagamaks lepingus kokkulepitud eesmärkide täitmist, osapooled:

• selgitavad oma töötajatele lepingust tulenevaid kohustusi, eesmärke ja hindamiskriteeriume
• tagavad, et nende töötajad oleksid teadlikud avaliku sektori ja mittetulundussektori tegutsemise põhimõtetest ja nende erinevustest
• teevad kõik selleks, et arendada enda suutlikkust ja teadmisi vastava avaliku teenuse osutamisel
• informeerivad teineteist olulistest arengutest teenuse osutamisel.