Enne aastalõppu jõudsime teha kokkuvõtte 2014. aasta annetustest. Ehkki Eesti majandus kasvas eelmisel aastal pea 3%, vähenesid vabaühendustele tehtud annetused samal ajal rohkem kui kunagi varem. Kui 2013. aastal deklareerisid tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kuuluvad organisatsioonid annetusi 34,9 miljoni, siis läinud aastal 28,3 miljoni euro eest.
Viimase kümne aasta jooksul on annetuste hulk Eestis vähenenud üldse vaid kolmel korral, neist seni enim 2009. ehk masu-aastal, 0,7%.
Seekordne 19%-ne kukkumine tuli eelkõige suurannetuste kadumisest: kui 2013. aastal deklareeris enam kui poole miljoni euro suuruseid annetusi üheksa organisatsiooni kokku 12,1 miljoni euro eest, siis läinud aastal kuus organisatsiooni kokku 5,6 miljoni euro eest.
Suurim annetus juriidiliselt isikult oli eelmisel aastal 518 000 eurot, üksikisikult 77 000 eurot. Edukaim annetuste koguja oli SOS Lasteküla, kellele annetati 1,7 miljonit eurot.
Peab aga meeles pidama, et ses statistikas ei kajastu tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja mittekuuluvad annetuste kogujad, mullu näiteks SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ning vähiravifond Kingitud Elu, kellele annetati vastavalt 267 000 ja 122 000 eurot. Nimekirja ei kuulu ka erakonnad, kellele 2014. aastal annetati kokku 1,3 miljonit eurot.
Umbes 40% vabaühendustele tehtavatest annetustest tuleb anonüümsete kanalite kaudu nagu heategevustelefonid või korjanduskastid, või välismaalt. Ülejäänud summa jaguneb pea võrdselt 2500 siinse ettevõtte ja ligi 59 000 üksikisiku vahel, seejuures on viimaseid aasta varasemaga võrreldes kolmandiku võrra rohkem.
Umbes kolmandiku võrra on kasvanud ka oma isiklikus tuludeklaratsioonis annetusi kirja pannud inimeste hulk, ent kui nende deklareeritud tulud kasvasid 2014. aastal 27%, siis tehtud annetused oluliselt vähem, 14%. Kõige enam, kokku ligi 3,1 miljonit eurot, deklareerisid annetustena Tallinna elanikud. Suhteliselt kõige rohkem annetajaid elab aga Harjumaal, kus annetusi deklareeris 5,1% elanikest. Võrreldes sissetulekuga annetavad enim Ida-Virumaa elanikud, keskmiselt 1,5% oma tuludest.
Kui annetajaid tuleb juurde, siis annetused muutuvad tillemaks: kui 2013. aastal oli keskmine annetatud summa Eestis ühe annetaja kohta 168 eurot ehk 1,1% tuludest, siis aasta hiljem 146 eurot ehk 1%.
Annetajate lisandumist näitab ka novembris avaldatud rahvusvaheline heategevusuuring World Giving Index. Kui mullu oli Eestis küsitlusele eelnenud kuu jooksul heategevuseks annetanud 16% elanikest, siis tänavu 21%. Uuringus osaleva 145 riigi seas oleme sellega siiski alles 92. kohal. Kõige “annetajamad” inimesed elavad Myanmaris (92%), Tais (87%) ja Maltal (78%), lähiriikidest on meist eespool Rootsi (60%), Soome (39%) ja Läti (31%), tagapool aga Leedu (10%) ja Venemaa (9%).