Arvamusfestival on ruumilooja, sisu teete te ise

Arvamusfestival: samad inimesed samadel teemadel või uutmoodi arutelukultuuri arendaja?  MAIU UUS ja KATERINA DANILOVA korraldustoimkonnast kaitsevad Arvamusfestivali kriitikute ees: festivali teevad osalejad ning filter on kuulaja peas.

Arvamusfestival toimus kolmandat korda. Osalejate arv on enam kui kahekordistunud, tänavu ületasime 10 000 festivalilise piiri. Teist aastat järjest teame osalejate tagasisidest, et 97% neist soovib festivalile tagasi tulla.

Samas kordub ikka ja jälle küsimus: mis kasu Arvamusfestivalist on? Kriitikute meelest on see järjekordne koht, kus tuntud arvajad räägivad tuntud teemadel, mis ei võimalda tõstatada uusi küsimusi ega jõuda uute teadmiste või ideedeni.

Arvamusfestival võibki olla nii värskete ideede ja uute teadmiste kaev kui ka “väsinud arvajad kulunud teemadel”. See võib olla kõike, sest ta sünnib Sinu peas. Kohapeal võid saada positiivse energialaengu ja inspiratsiooni, aga võid ka kogeda pettumust. Võid korraldada põnevaid diskussioone ja koguda uusi ideid, aga saad ka minna vaid kuulajaks kulunud konverentsipaneelile. Arvamusfestivali kajastusi jälgides võid vaid tuntud inimeste tsitaatidega artiklipealkirju lugeda või paljudel veebilehekülgedel arutelusid järelvaadata ja oma mõtete-kommentaaridega diskussiooni rikastada. Valik on Sinu käes, sest festivalitiim loob Sulle vaid vaimse ja füüsilise ruumi – sisustad seda ruumi energia ja ideedega Sina ise.

Arvamusfestival on ruumilooja

Arvamusfestivali võib käsitleda kahepäevase suveüritusena, kodanikuühiskonna liikumisena või võrgustikuna – ilmselt on võimalusi rohkemgi. Tänavust festivali ette valmistades sai meile kui korraldajatele üsna selgeks ennekõike see, et Arvamusfestival on ruumilooja. Festival pakub Sulle platvormi – platsi, aega, reegleid ning sisulist tuge arutelu korraldamiseks. Teemad, osalejad ja formaadi valib iga korraldaja ise.

Ruumi loomine ei tähenda vaid Paide vallimäe väravate avamist või telgi püstipanemist. Arvamusfestivali ruumi tegemine on midagi väga loomingulist ja sõna otseses mõttes innovatsiooni otsimine! Soovime luua sellise ruumi, mis jõustab head arutelutava, inspireerib inimesi uutele ideedele ja tegudele, viib neid kokku ja kõige tipuks veel arendab arutelukultuuri. Tänavu alustasime koostööd Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonnaga, et mõelda läbi füüsiline ruum ideega, et Arvamusfestival on helge, värske ja hubane, iga aruteluala toob inimesi kokku vestlema ja julgustab sõna võtma ning iga puhkeala kutsub mõtisklema kuuldud teemade üle. See õhustik ei ole seotud vaid Paide vallimäega kahel augustikuu õhtul, vaid seda saab taasluua eri paikades – ka Sinu kodukohas. Tänavu toimus Narva eelarvamusfestival ja Paidest toodud festivali kujunduselementidega kogesime seal ehedat Arvamusfestivali kohalolu.

Arvamusfestival loob ka mõtteruumi. Lisaks hea arutelutava sõnastamisele, levitamisele ja jälgimisele koolitame ja nõustame arutelude korraldajaid, et toetada  kaasamõtlemist ja -ütlemist soodustavate aruteluvormide kasutamist, et kokkuvõttes jõuaks avalikku debatti rohkem hääli ja erinevaid arvamusi. Tänavugi kogesime mitmel grupiarutelul, et meie inimestele väga ei meeldigi ise arvata, pigem tahaks teisi inimesi kuulata. Arvamusfestival loob ruumi väga erinevate aruteluvormide kogemiseks ja loodame, et eestimaalased harjuvad üha rohkem ka ise sõna sekka ütlema – alustuseks turvalise õhustikuga Arvamusfestivalil, aga edasi oma koolis, töökohas, kogukonnas, avalikel koosolekutel, meedias.

Arvamusfestival häälestab emotsiooni, atmosfäär annab positiivse energialaengu, kuid kas seda on palju, piisavalt või vähe? Ruumi loomisel püstitasime ambitsioonika eesmärgi – muuta arutelukultuuri ühiskonnas ja selle kaudu inimeste käitumist.

Ikkagi, mis kasu siis on Arvamusfestivalist?

Arvamuskultuuri muutmise teekond on pikk ning me ei oota tulemust kohe, aga usume, et see viib ühiskonnani, milles tegelikult kõik Eesti elanikud tahaksid elada, lapsi kasvatada ja töötada. “Ühiskonda” ja “kultuuri” aga on keeruline otse mõjutada. Nii oleme enda jaoks täpsustanud konkreetsemad sihid ja näeme, et Arvamusfestival võib kasu tuua mitmel tasandil.       

Kõige keskmes on inimene. Ühiskondlikud muutused saavad alguse siis, kui toimuvad muutused meie enda arusaamades või oletustes. Meis kõigis on vajalikud ressursid ja sisemine tarkus, mis võimaldavad targalt tegutseda ja leida probleemidele lahendusi. Arvamusfestival pakub midagi igale osalejale ja jätab igaühe hinge isemoodi jälje. Ühtepidi on see eestvedajate soov ja rõõm, et festival pakub väga kirjut kogemust, teistpidi on seda kõige keerulisem avalikkusele või kategoorilistele küsijatele selgitada. Oleks siis konkreetselt festivaliarutelu peale mõni seaduseelnõu muutunud!

Tänavusel festivalil osalenute tagasisidest selgub aga, et 90% osalejate ootused täitusid ja kel ootusi polnudki, said väga meeldiva üllatuse. 79% osalejatest sai eelkõige uut infot ja teadmisi ning inspiratsiooni ja tegutsemisjulgust. Peaaegu sama paljud, 76%, märkisid, et festival andis võimaluse jagada oma seisukohti teistega.

Soovime, et inimesed saaksid oma organisatsiooni, ettevõtte vm jaoks ka rohkem uusi ideid – seda kasu mainis tänavu vaid 47% osalejatest. Omalt poolt jätkame selle nimel tööd, kuid see on ka midagi, mida iga festivalikülastaja saab enda jaoks ise kujundada – kuidas keegi erinevaid teemasid enda mõtteis seob, kellega festivalil kohtub ja vestlema jääb, kui aktiivselt tundmatutesse teemadesse sukeldub, kui aktiivselt kasutab võimalust aruteludel sõna võtta. Näiteks võib iga inimene saada idee järgmisel aastal oma teema Arvamusfestivalile tuua.

Arvamusfestivali platvormi pakkudes ja arendades näeme otsest kasu arutelude ja teemaalade korraldajatele. Iga organisatsioon või üksikisik saab pakkuda teema, mis on tema hinnangul oluline, ja korraldada arutelu kitsamas või laiemas ringis, kaasata uusi inimesi ja koguda värskeid ideid. Kuna me panustame koostööle ja koosloomele, tekitame olukorra, kus sarnaste teemade algatajad korraldavad arutelusid ühiselt. Kui Arvamusfestival alustas vaid kaheksa partneriga, siis tänavu aitas festivali õnnestumisele kaasa üle 100 organisatsiooni. Veebruaris pakkusid nad välja olulised teemad ja ideed, augustiks vormusid need ideed koostöös teistega tegelikeks aruteludeks. 224 arutelu 40 alal, ligi 700 kutsutud osalejat ja kokku üle 10 000 inimese – sellise Arvamusfestivali lõid sajad inimesed ja organisatsioonid meeletus koostöös. Loome ja levitame kogemust parematest aruteludest koos partneritega, kuni see kogemus saavutab kriitilise massi. Arvamusfestival soovib luua tugevat kontakti eri tegutsejate vahel, kuna hoolimata selle sõna äraleierdatusest peitub koostöös siiski Eesti tuleviku areng.

Et Arvamusfestival on neile organisatsioonidele oluline ruum, sellele saame kinnitust ka tänavusest tagasisideküsitlusest. Teemaalade korraldajate hinnang sellele, mida Arvamusfestival annab, on tavaliste osalejate omast kõrgem. Kõige rohkem väärtustatakse võimalust jagada oma seisukohti teistega (90% teemaalade korraldajatest), 87% hinnangul said nad uut infot ja teadmisi ning inspiratsiooni ja tegutsemisjulgust, 86% leidsid mõtetele toetajaid, 82% said uusi kontakte ja mõttekaaslasi, 80% uusi ideid. Kuid taas – edasine tulemus ja pikaajaline mõju sõltub olulisel määral sellest, kuidas iga arutelu korraldaja oma vestlusringi eesmärgistab, mida tulemuste ja saadud kogemustega edasi teeb ning kas ta tekkinud inspiratsiooni, teotahte ja uued kontaktid ka uuteks algatusteks vormib.

Kolmanda tasandina on Arvamusfestival kasulik Paide linnale ja Järvamaale. Mõne aasta eest olid Eestimaa südame tuksed üsna nõrgad, kuid festival on inspireerinud kohalikke inimesi tegudele ja suurendanud linna nähtavust riigis, võimaldades tal muutuda tõeliseks Eesti südameks. Korra aastas tuletab see keskus ennast meelde, võttes ette organismi ellujäämiseks kõige olulisemad küsimused. Tänavu valgus festival Paide vallimäelt alla tänavatele ja Keskväljakule. Festivali koosloomesse on kaasatud kohalikud ettevõtjad, memmed-küpsetajad, paidelased kodumajutusega jpt.

Alles need tasandid läbinuna jõuame selleni, et Arvamusfestival on kasulik kogu ühiskonnale. See on võimalus saada viiteid, milliseid teemasid peame oluliseks ja mis meid puudutab. See on pilguheit peeglisse, millist avalikku arutelu kogeme praegu, ja selgem arusaam, millist arutelukultuuri tegelikult soovime. Arvamusfestival on algusest peale soovinud tuua Eesti ühiskonna arenguks olulised vestlused välja umbsetest ja vaid kutsutud osalejatega koosolekuruumidest, avada aruteluruumi. Igaüks saab valida nii palju ja neid teemasid, mis pakuvad huvi just temale, ja kohtuda vabas õhkkonnas inimestega, kellega ta kas ei saaks üldse kokku või ei ole igapäevast võimalust pikalt arutada. Festivali oluline alusväärtus on erinevate vaadete ja seisukohtade eluõigus. On täiesti võimalik tuua ühte ruumi kokku erinevad arvamused ilma, et sünniksid konfliktid, viha ja süüdistused. On võimalik kaevikuid vältida ja inimesi polariseerunud arvamuskeskkonnas taas ühendada. Selle kogemuse andmine Arvamusfestivali aruteludel on midagi, mille kallal teeme veel kõvasti tööd koos partneritega, arutelude korraldajatega.

Liiga palju jutustamist?

Vaatame korraks arutelu kui Arvamusfestivali väga konkreetse ühiku sisse. Kuidas on võimalik mõõta ühe arutelu kasu? Mis see saab olla? Kas arutelul peab olema käegakatsutav väljund, et me saaks seda heaks pidada? Kas heal arutelul on parem tulemus?

Arutelu näeb festivalil välja eri moodi: see võib olla emotsionaalne või tasakaalukas paneeldiskussioon; töö gruppides; diskussioon, kuhu on kaasatud kõik, keda teema huvitab; kahe inimese dialoog; etteaste koos küsimustega publikust või mingi keerulisem meetod. Arvamusavalduse vorme on rohkelt ka kaunites kunstides ja seetõttu on festivalil alati läbimõeldud kultuuri- ja meluprogramm. Kõiki neid vorme ühendab aga see, et inimesed vahetavad mõtteid ja ühel hetkel toimub loodetavasti nende vahel ka dialoog.

Miks Arvamusfestival dialoogi niivõrd oluliseks peab ja selleks ruumi loob? Filosoofid peavad dialoogi üheks kõige eetilisemaks kommunikatsioonivormiks. Dialoog tähendab katset väärtustada teist poolt, näha just teda ennast, mitte teda kui vahendit tulemuse saavutamiseks. Dialoog ei lõpe kunagi ega alga kusagilt, vaid on jätkuv ja voolav, kusjuures probleemi lahendamine või tulemuse saavutamine ei saa olla dialoogi eesmärk. Samas aga, huvitaval kombel, mida rohkem keskenduvad pooled dialoogis teineteisele, seda tõenäolisemalt jõutakse ka uue lähenemiseni, mis tundub õige mõlemale. Nii võib dialoogi kaudne tulemus olla see, et õpitakse tundma teineteist, teise poole väärtusi ja arvamusi ning luuakse selle kaudu sotsiaalse harmoonia, mis läheb kaugemale ühe probleemi lahendusest.

Dialoog ei ole täiuslik, kui ühe poole soov on säilitada dialoogis võim või astuda dialoogi juba kindla arusaamaga selle tulemusest. Kuigi see oht jääb alati alles, saab selle tõenäosust vähendada siis, kui pooled on teadlikud suhtlusreeglitest ning on siiralt valmis teadvustatult dialoogi astuma. Tõhusat suhestumist ei toimu ka siis, kui ei osata näha ja kuulda teist, kes on sinust erinev, kuna puudub kas ühine keel, varasem kogemus või siduvad tähenduslikud tegevused. Ühiskonna ja individuaalse konteksti mõju vähendamiseks peavad pooled looma olukorra, mis on omapärane ning võimaldab eraldiseisva konteksti loomist. Seda me Arvamusfestivalil teemegi – mõneti kunstlikult loome senisest eristuvat suhtlusplatvormi, et tõmmata tähelepanu mitte ainult teemadele, vaid ka sellele, kuidas me omavahel räägime ja olulistel teemadel arvamusi vahetame.

Arvamusfestivali tiim on küll väga mitmekesine, kuid üldiselt oleme seda usku, et iga arutelu ei pea tooma kindlalt mõõdetavat tulemust ja kohe. Kuna praeguses arutelukultuuris me sageli ei kuula teineteist ja eriti eriarvamusi, oleme ehk liialt pinnapealsed ega mõtle oma seisukohtade argumente läbi, siis on “jututube” endiselt vaja, aga lihtsalt selliseid, kus praegused nõrkused on tugevusteks keeratud.

Alustame algusest. Tihtipeale on väärtuslik juba ainuüksi võimalus oma sihtgrupiga ausalt rääkida. Kui kiiresti toob arutelu käegakatsutava tulemuse ja nähtava muutuse, sõltub arutelude korraldajate püstitatud eesmärgist.

Kolm aastat festivalikogemust näitab, et arutelu tekitada polegi nii lihtne. Kui enamikul aruteludel tekib sisukas mõttevahetus kutsutud osalejate vahel, siis arutelule kohale tulnud suurema hulga inimestega tekib mõttevahetust vähem. Kindlasti on siin vastutus ka arutelujuhtidel – meie praegust kultuuriruumi kirjeldab hästi see, et arutelujuht või esinejad peavad küsima ja andma sõna, et meie inimesed oma mõtteid avaldaksid. Küll aga näeb festivali aruteludel agarat kaasanoogutamist ja kuuleb spontaanseid aplause – meie eludesse sisse imbunud Facebookis on ka kergem laikida kui kommenteerida või ise teema püstitada.

Arvamusfestivalil kohtab väga harva vihakõnet ja solvanguid, inimesed kogevad silmast silma aruteludes paremini, et üksteisesse tuleb lugupidavalt suhtuda ja oma mõtteid avaldada viisakalt ja selgelt ning tuua näiteid vm tõendeid, et põhjendada oma arvamusi. Hea arutelutava suuresti juba töötab. Vähem pakutakse probleemidele lahendusi ning see võibki olla põhjuseks, miks osalejad niivõrd vähe uusi ideid saavad.

Kuhu edasi?

Neljas Arvamusfestival Paides toimub 12.-13. augustil 2016. Arvamusfestival loob eelkõige vaimse ja füüsilise ruumi ning atmosfääri: mõnusa olemise tunde, mõtestatud puhkuse seisundi. Saame jätkuvalt innustust, kui see läheb korda Eesti heaolust huvitatud inimestele ja organisatsioonidele. Kuid millist Arvamusfestivali Sina soovid? Ruum on olemas – tule julgelt tuleviku Eesti arvamuskultuuri looma!

• Artikkel
• Arvamusfestival