Danny seisab globaalse kodaniku­ühiskonna eest

See on Dhananjayan Sivaguru “Danny“ Sriskandarajah, ülemaailmse kodanikuühenduste liidu CIVICUS peasekretär. Ta teab, mis toimub Eestis, Sambias ja Jaapanis; ta rõõmustab kodanikuühiskonna kasvamise üle ja muretseb kodanikuruumi kahanemise pärast. KRISTINA MÄND küsis, mis rõõmustab, mis muretab ja mis temast kasu on.

Mullu novembris kogunes Lõuna-Aafrika Vabariigis Johannesburgis ülemaailmse kodanikuühiskonna liidu CIVICUS assamblee (civicus.org/ICSW/) ja tähistati rahvusvahelist kodanikuühiskonna nädalat. See oli Danny Sriskandarajah jaoks esimene, mille korraldamise eest tema CIVICUSe peasekretärina vastutas.

Danny on CIVICUSt juhtinud alates 2013. aasta jaanuarist. Nüüd on paras aeg uurida, mida ta arvab olukorrast kodanikuühiskonnas ja kodanikuühiskonnaga maailmas, mis teda rõõmsaks teeb ja milline on CIVICUSe roll planeedi heade kodanike elus.

Danny, mis kodanikuühiskonnas toimub – milliseid arenguid sina maailmas näed?

Praegu on nii parim kui ka halvim aeg. Parim seepärast, et kodanikuühiskond on suurem, võimsam ja laiapõhjalisem kui kunagi varem. Usaldus kodanikuühenduste vastu on suur ning paljud kokkulepped ja seadusandlikud dokumendid rõhutavad kodanikuühiskonna tähtsust. See on hea.

Aga kui me vaatame, mis toimub kodanikuruumiga (ingl civic space) ning elementaarsete inimõiguste ja kodanikuvabadusega, näeme ühendustele seatavaid piiranguid ja kuuleme rünnakutest kodanikuaktivistide vastu, kes julgevad vaidlustada ühiskonnas toimuvat, siis tundub, et elame oma halvimaid aegu. Kas tead, et 2014. aastal toimus erineva iseloomuga rünnakuid kodanikuühiskonna vastu sadakonnas riigis?

Mis on asjad halvaks vedanud?

See on nii arenenud erinevate asjaolude sümbioosi tulemusena. Teatud piiramine algas 11. septembri rünnakutest ja nendest sündinud ohutundest, kui valitsused võtsid paljud seni tavapärased tegevused luubi alla, sealhulgas ka näiteks järelevalve interneti üle.

Paljudes riikides on kodanikuruumi pärssimise põhjuseks aga ühenduste suurepärane eestkostetöö ja kampaaniad poliitikavaldkondades oma eesmärkide saavutamiseks. Näiteks on Austraalia valitsus tahtlikult alavääristanud keskkonnaühendusi, kes seadsid küsimuse alla valitsuse fossiilkütust puudutava poliitika ja õõnestavad nende tegevust.

Kolmas põhjus on väga konkreetsete teemadega tegelevad ühendused, kes on kaotanud või kaotavad liikmeskonda. Kui valitsus neid ründab, siis on nad üksi, nende arvamusel pole legitiimsust. Selle põhjus võib aga olla tehnoloogiline areng – enam pole vaja organisatsiooniga liituda, juurdepääs infole ja inimestele on lihtne ning oma toetust mingile teemale saab näidata ka teisiti. Paraku pole see “teisiti” aga alati argumendiks valitsustele, kes ikka liikmeskonna arvule apelleerivad.

Näeme iga päev, et uus generatsioon on tõrges liituma n-ö vana kombe kohaselt: võrgustumisest, like’ide klikkimisest ja sotsiaalmeedia kasutamisest nende jaoks piisab. Ühendused aga ei oska argumenteerida, et nende toetajate hulk ei kajastu ametlikus liikmeskonnas, vaid mitteformaalses sotsiaalmeedia kogukonnas, ja jää- vad valitsuse rünnakute ees jänni. Aga noh, sellest peaks ka üle saama.

Kuidas valitsusi veenda?

Meenub lugu Irene Khaniga, kes oli üheksa aastat Amnesty Internationali peasekretär. Tema käest olla ühe väikese riigi peaminister küsinud, et keda tema ikkagi esindab. Irene vastas, et AI-l on 1,4 miljonit liiget. Ja küsis siis omakorda, et mitut inimest see peaminister esindab. Selles riigis elas neid alla miljoni.

Tegelikult ei ole ju oluline mitte see, kui palju on liikmeid, vaid kui suurt hulka inimesi sa suudad kaasata ja kui paljudeni jõuda. LTA (Legitimacy, Transparency, Accountability – legitiimsus, avatus, vastutavus) inimesena tead seda paremini kui keegi teine. Miks ühendused ei oska oma legitiimsuse baasi paremini kuuldavale tuua ja sellega tööd teha? Selle asemel et teha aeg-ajalt rahakogumise kampaaniaid, võiks mõelda, kuidas ehitada sellist toetajate baasi, kes on organisatsiooni taga (mitte liikmed), kes toetavad süsteemselt ja kes aitavad hoida sidet rohujuure tasandiga.

Kuidas kodanikuruumi kaitsta?

Valitsuste rünnakutega toimetulemiseks tuleb mõelda, tegutseda ja rääkida koos, ühtse kogukonnana. Hoida kokku ja mõelda läbi, millist infrastruktuuri kodanikuühiskond sinu riigis vajab. Kas on olemas selline organisatsioon, kes võitleb oma riigis kodanikuühiskonna ruumi ja kodanikuühenduste õiguste eest? Kes vahendab ühistes küsimustes (nt maksud, asutamine jne) arvamusi ja ootusi? Näiteks Indias sellist üleriigilist ühendust pole ja seetõttu pole sektor saanud valitsuse tegevuse vastu ühiselt välja astuda. Alles mõned nädalad tagasi tulid sajad ühendused kokku ja avaldasid oma arvamust valitsuse tegevuse vastu. Eestis on EMSL ja see on teid tugevaks teinud.

Teiseks tuleb igal sammul näidata meie vastutavust annetajatele, toetajatele, liikmetele ja sihtrühmadele – eriti just nendele, keda me teenime, kelle nimel töötame, raha küsime ja saame. See on pikaajaline investeering, mida tuleb võtta väga tõsiselt.

Kolmandaks, me peame järjepidevalt ehitama kogukondi, kes meid toetavad. Me peame oma teemadele kujundama avalikku toetust, leidma mõttekaaslasi, kaasama liidreid ja leidma toetajaid.

Mis sind murelikuks teeb?

Eks ikka see viimane – meie legitiimsus ja vastutavus. Kurb on see, et see LTA teema ja väljakutsed on päevakorral olnud aastaid, on räägitud ja kirjutatud üle maailma, veendud ja selgitatud, aga ikka on vähe.* Eriti murelikuks teeb, kui suured ja tuntud kodanikuühendused, kes on tegutsenud aastakümneid, ei suuda leida endas initsiatiivi vastutavusega tegeleda ega ole seda teemat enda jaoks „ära ostnud“. Materjalid, abivahendid ja protsess on olemas. Ilmselt vajab see lihtsalt aega, mõistmist ja oskusi.

LTA teemad pole kunagi varem olnud nii valulised ja teravad kui praegu. Lisaks valitsuste survele on ka uuema aja rahastajad sellised, kes tahavad näha rohkem avatust ja vastutavust. Nad ei anna raha niisama, vaid kontrollivad oma investeeringut. Ja kindlasti on ka muid algatusi, näiteks liikmetelt, ühiskonnalt ja meedialt, mis nõuavad rohkem avatust, läbipaistvust ja selgust tegevuses, eesmärkides ja rahades. Äkki nüüd suudame ka ise lõpuks muutuda?

Kindlasti teeb miski ka rõõmsaks?

Usaldus. Küsitlus küsitluse järel näitab, et võrreldes valitsuse, meedia ja ettevõtetega usaldatakse kodanikuühendusi rohkem peaaegu kõikjal maailmas. Järelikult me peame tegema midagi õigesti ja hästi. Teised kaotavad usaldust, meie aga võidame!

Me oleme erinevad ega stagneeru. Kodanikuühiskonna puu otsas on need (üldjuhul suuremad) ühendused, kelle koostöövõimekus ja liitumine kasvavad; juure tasandil on aga palju väikeseid katsetajaid, kelle tegevus toob uusi algatusi ja impulssi. Mõlemas on innovatsiooni ning sellist kõva südametukset ja häält, mis vaatamata kõigele on eluterve, ärgitav ja valitsustele ebamugav. Nii et rõõmsaks teevad nii koostöö kui ka iseseisvad algatused, sest meil on neid kõiki vaja.

Milles on selles olukorras CIVICUSe väärtus?

Meil on vaja liita ja ühendada kodanikuühiskonda ka globaalselt. Tõsi, elame küll internetiajastul ja võrreldes aastatetaguse olukorraga on keelte- jm barjäärideülene suhtlemine oluliselt kergem, aga ikkagi vajame globaalseid tegijaid, kes suudavad ühendada kodanikuühendusi ja -algatusi maailma eri paigust.

Me vajame ka globaalseid vasturünnakuid kodanikuruumi piiravatele tegevustele. Valitsused justkui kopeeriksid üksteise halba käitumist. Nii need rünnakud muutuvadki globaalseteks väljakutseteks. Oma olemasolu ja tegevusega aitab CIVICUS probleemidega tegelda ja neile lahendusi leida.

Kolmandaks toimub maailmas palju n-ö globaalset otsustamist (nt ÜRO, Maailmapank), mis peab arvestama kodanikuühiskonnaga, ja selleks on vaja globaalseid kodanikuühendusi. Valdkondade liidud seisavad oma teemade eest; meie ülesanne on üldist keskkonda jälgida ja sel teemal sõna võtta.

Näiteks aastatuhande arengueesmärgid (ingl k Millennium Development Goals) – oleme neid promonud ja tutvustanud ning aidanud välja töötada vahendeid nende eesmärkidega arvestamiseks ühenduste igapäevatöös. Tõsi, see pole olnud väga edukas. Ma ei tea, kas seepärast, et need ongi keerulised, või seepärast, et paljud inimesed ei suuda kontseptualiseerida arenguid ja teooriaid, mõelda kastist välja. Paljud ühenduste juhid ei saa aru enda kui juhi rollist ja ülesannetest ja pigem tahavad tegeleda oma kitsa valdkonna arendamisega, vaatamata suuremat pilti ja õppimata suurtest arengutest.

Mida CIVICUS täna teeb? Ja mida ta ei tee?

Me keskendume sinna, kuhu CIVICUS saab anda oma lisaväärtuse – hoolitseda laiemalt kodanikuühiskonna eest. Me ei ole ühe konkreetse teema põhine organisatsioon, meie ülesanne on hoolitseda kodanikuühiskonna ja -ühenduste tervise, keskkonna ja maine eest. Teeme eestkostet, uuringuid, ehitame võrgustikke ja kodanikuühiskonna ruumi. Meil on plaan juurutada uusi meetodeid kodanikuühiskonna mõju hindamiseks. Kindlasti jätkame tööd võrgustikega – eriti oluline on üleriigiliste katusorganisatsioonide võrgustik AGNA (Affinity Group of National Associations).

Paraku oleme seotud liiga paljude asjadega ja mitmest tuleks loobuda. Minu arusaam on, et peame keskenduma ainult sellele, mis on oluline kodanikuühiskonnale tervikuna, mitte üksikutele teemadele ja valdkondadele.

EMSL on CIVICUSe liige olnud aastaid. Kuidas sina sõnastad seda väärtust, mida CIVICUS toob kohalikele ühendustele?

Nagu riiklikel katusorganisatsioonidel on ka meie väärtus konkreetsemate (nt info) ning umbmäärasemate kasude segu, mis pöörlevad ümber solidaarsuse.

Kõigepealt seda, et CIVICUS pakub kohalikele ühendustele n-ö väravat globaalsele tasemele ja võimalust suhelda ja suhestuda teiste ühendustega üle maailma. Tõsi, enamik asju tehakse kohalikul ja piirkondlikul tasandil, aga on suur väärtus, kui keegi Vanuatust saab õppida Eestilt või kolleegid Argentiinast õpivad arengutest Jaapanis.

Teiseks võimalus seista koos ja ühiselt kodanikuühiskonda ohustavate ja piiravate tegevuste vastu. See, mis juhtub täna ühes riigis, võib homme juhtuda kuskil mujal. Seista koos ja olla solidaarsed – see on CIVICUSe antav võimalus.

Kolmandaks pakub CIVICUS juurdepääsu vahenditele, nii rahalistele kui ka teadmistele, infole, protsessidele. Hiljaaegu oleme hakanud vahendama suurte rahastajate toetusi.

CIVICUSe juhina pean endiselt palju rääkima sellest, miks globaalne olukord on oluline, miks CIVICUSe-sugune platvorm on vajalik, mida liikmed meilt saavad ja mida me teeme. Aga me saame aru, et kõigile sellest ei piisa, ja seepärast pakume ka konkreetseid teenuseid, sh ülemaailmne assamblee, seminarid, võrgustikud jne.

Mis on kodanikuühiskonnas CIVICUSe tõttu paremaks muutunud?

Esimese asjana kindlasti uurimine ja analüüs. Üle 21 aasta on CIVICUS korraldanud ja väärtustanud kodanikuühiskonna-alaseid uuringuid. Peamine pole aga olnud kvaliteet, vaid meie liikmete ja partnerite kaasamine uuringutesse ja neile hääle andmine. Me oleme seda teinud süsteemselt ja kuigi mitte alati pole meie meetodid olnud perfektsed, on nad parim ülemaailmne süsteemne ülevaade kodanikuühiskonna arengust.

Teiseks oleme näidanud aktivistidele ja ühendustele, kes töötavad võrdsuse ja inimõigustega üle maailma, et nad pole üksi. Me toetame neid ega jäta neid maha. Näiteks Sambias oli üleriigiline võrgustik mures uute seadusandlike sammude pärast, mis tõenäoliselt oleksid piiranud kodanikuühenduste tegutsemisvabadust. CIVICUSe ja AGNA abil kogusid nad allkirju (kaasa tuli enam kui 125 platvormi ja võrgustikku üle maailma) ja kirjutasid valitsusele sooviga need eelnõud üle vaadata ja muuta. Nii ka juhtus. See on suurepärane solidaarsuse näitaja ja see, mis toimus Sambias, võib juhtuda ka mujal. Või mõtle, kui paljude vangis olnud aktivistide nimesid ja saatuseid me oleme kajastanud ja hoidnud avalikkuse tähelepanu all – oleme igal moel aidanud: toetanud neid ja nende lähedasi, külastanud neid vanglas, saatnud toetuskirju.

Kolmandaks, me räägime ja rõhutame kodanikuühenduste kohust olla oma sihtrühmade ja kodanike suhtes vastutustundlikumad. Et nad ei unustaks oma vastutust ja kohustust olla legitiimsed ja avatud. Usun, et oleme teinud head tööd, aga see pole lõppenud. Eriti tähtis on see seepä- rast, et samal ajal me ju töötame selle nimel, et ühendustel ja nende kaudu inimestel on juurdepääs poliitikakujundamisele ja otsuste elluviimisele. Me peame seda rida edasi ajama, väsimatult ja kogu aeg.

Ja lõpuks on CIVICUS olnud ju suurepärane töökoht paljudele inimestele üle maailma – nad lähevad oma maale tagasi ja töötavad ka edaspidi solidaarsuse ja avatud ühiskonna nimel. CIVICUS pole maailma suurim bränd ja mitte alati pole meie töö superseksikas, aga see on ülivajalik ja teeb meid rõõmsaks.

---

* Just sel teemal tuleb tänavune vabakonna suvekool.

• Artikkel
• Nägu nime juurde