Eesti kodanikuühiskonna kiire areng on peatunud, kuid jätkuvalt regiooni tugevaim

USA Arengukoostöö Agentuuri (USAID) iga-aastane indeks Ida-Euroopa ja endise Nõukogude Liidu riikide vabaühenduste elujõulisusest paigutab Eesti 2014. aastal toimunu põhjal piirkonnas jätkuvalt esikohale, ent märgib Eesti vabakonnale viimastel kümnenditel omaseks saanud kiire arengu asendumist mõningase paigalseisuga.

Kodanikuühiskonda on Eestis tunda, näitasid eelmise aasta kirglikud arutelud kooseluseadusest ning puuetega inimeste vajadustest. Eesti tugevaimate külgedena nähakse kodanikualgatust soodustavat taristut ja õiguslikku keskkonda, nõrgimaks hinnatakse vabaühenduste majanduslikku elujõulisust ning organisatsioonide tegutsemissuudet. Näiteks märgib raport, et Eesti organisatsioonidel on raskusi toetajate leidmise, liikmete hoidmise ning kogukondade kaasamisega. See omakorda takistab vabaühenduste osalemist poliitikaprotsessides või stabiilselt hea kvaliteediga teenuste pakkumist. Sotsiaalsete muutuste eestvedajatena annavad enam tooni mitteformaalsed võrgustikud ja spontaanne osalemine.

Vabaühenduste majanduslik elujõud on probleemiks kogu regioonis, kuigi raport tunnistab ka organisatsioonide kasvavat võimet leida kodanikualgatusele toetajaid eraisikute seast, seda siis ühisrahastuse või annetuste kogumise kampaaniate abil. Piirkonda tervikuna iseloomustab suurenev lõhe kodanikualgatust soosivate ning kodanikuühiskonda rangelt kontrollivate riikide vahel, kes leiavad uusi mooduseid vabaühenduste rahastusvõimaluste ja ka laiemalt kodanikuruumi piiramiseks.

Eesti järel teisele kohale paigutab indeks regioonis Poola, järgnevad mõningase vahega Tšehhi, Läti, Leedu ja Slovakkia. Kindlat langust jätkab pingereas Ungari, mis raporti koostamise algusaastatel oli regiooni elujõulisema kodanikuühiskonnaga riik. Nõrgimaks hinnatakse vabaühenduste elujõulisust Valgevenes ja Aserbaidžaanis, aastaid tabeli lõpus olnud Türkmenistani ning Usbekistani sellel aastal ei hinnatud.

Uuringus vaadeldakse iga-aastases võrdluses 29 Ida-Euroopa riiki ning vabakonna elujõudu hinnatakse seitsme mõõtme alusel: seadusandlik keskkond, organisatsioonide tegutsemisvõimekus, majanduslik elujõulisus, eestkoste ja poliitikate mõjutamine, teenuste osutamine, taristu ning avalik maine.

Eesti raporti koostamist koordineerib Vabaühenduste liit EMSL ja seda tutvustatakse lähemalt 15. augustil Paides toimuval arvamusfestivalil. Uuring on kättesaadav www.ngo.ee/indeks ning Arvamusfestivalil on vabakonna tervis luubi all laupäeva hommikul kell 10 Vabakonna kasvulaval.

Lisainfo:
Maris Jõgeva
EMSLi juhataja
53421726, maris@ngo.ee

• Uudis
• Uuring