EL toetuste kasutus edeneb jõudsalt, mõned probleemid otsivad lahendust

Eelmisel nädalal tuli kokku ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjon, mille ülesanne on vaadata kord aastas üle, kuidas EL rahast rakendatud programmide kasutamine on läinud. Kohal olnud Euroopa Komisjoni esindajad rõhutasid sotsiaalse dialoogi olulisust ja eriti just sotsiaalpartnerite kaasamist.

Meeldetuletuseks, et sellel perioodil on struktuurivahendite maht 3,5 miljardit eurot, sh on 6 % tulemusreserviks. Programmide keskmes on tark majanduskasv, inimeste heaolu ning töö- ja elukvaliteedi tõstmine. Perioodi elluviimine kestab 2014-2020 + 3 lisa-aastat.

Võrreldes eelmise perioodiga on nüüd plaanitud enam raha hariduse, tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse teemadele, teiseks teadusarenduse ja innovatsiooniga seotud projektidele. Kolmandaks on märgatav tõus IKT ja haldusvõimekuse teemadel. Varasemast vähem tähelepanu saab ressursitõhusus ja keskkonnahoid, transport.

2015. aastal on rakenduskava edenenud jõudsalt ning 30.04.2016 seisuga olid ettevalmistavad tegevused lõpusirgel ning avamata veel vaid kümne meetme tegevus. Päris viimane aeg on viia ennast kurssi sellega, millised toetusvõimalused on valdkonnas olemas, päris paljud projektid on juba heaks kiidetud.

Rahandusministeerium rõhutas, kui olulised on valdkonnakomisjonid ja kuidas nii neis kui ka seirekomisjonis on igal komisjoniliikmel roll ja vastutus murettekitavad teemad lauale tuua, probleemidest rääkida ning lahendusi pakkuda.

Juttu oli ka finantsinstrumentidest ning sellest, et iseenesest võiks neid kasutades toetada nii sotsiaalset innovatsiooni kui sotsiaalseid ettevõtteid, kuid riigis on kompetents väike ja seetõttu on ka arendused takerdunud.

Nii rahandusministeeriumi kui teiste ministeeriumite ettekannetest selgus, et probleeme on olnud hangete ja riigiabi reeglite selgusega, tõin vabaühenduste poollt välja ka maksetaotluste alusel tehtavate maksete hilinemise kui ühe riski projektide elluviimisel. Kõigi nende lahendamisega tegeletakse

Lisaks soovitasime koostada ja/või rääkida  rakendusasutustega läbi juhend partnerite kaasamiseks valdkonnakomisjonide töösse ning ka partnerite võimekuse hindamiseks valdkonnas. Nii sisuline kaasamine kui partnerite võimekuse parandamine on Euroopa Komisjoni hea tavaga kirjeldatud suunis. Ilma sellise hindamiseta on keeruline argumenteerida tehnilise abi vahendite kasutamise vajalikkust partnerite kaasamise parandamiseks.  

Kolmandaks küsisime, kas Rahandusministeerium oskab hinnata, kas plaanitud koolitused, info ja hindamine on piisavad. Kohati näib, et avatud voorud on läbi viidud tehniliselt kiirustades, taotlejatel ja programmispetsialistidel pole head ettevalmistust uute e-keskkondadega kohanemiseks ning tehniliselt ja administratiivselt on taotlemine läinud keerulisemaks. Nii tuleks rohkem panustada taotlejate koolitamisse; mis täpselt on plaanis ja kuidas Rahandusministeerium keskse koordineerijana plaane hindab, veel ei tea.

Valmis on saanud ja kasutuses selline uus portaal nagu e-taotlus.

Protokoll koosolekust saab valmis järgmisel nädalal ning siis jagame seda ka oma veebilehel www.ngo.ee/eurofondid.  

Mõned küsimused, millega tahame ise edasi töötada ja selleks te infot vajame:

1. Rahandusministeerium palus täpsustada, milliste meetmete ja rakendusüksustega koostöös on olnud probleeme maksete venimisega. Üldjuhul peaks maksed tehtama 90 päeva jooksul peale maksetaotluse esitamist. 

2. Ootame tagasisidet valdkonnakomisjonide töö kohta – on need tööle hakanud, mis on mureks? Just neis peaksid toimuma sisulised arutelud sellest, kuidas meetmeid ja nende tulemusi parandada ning millised tugitegevused oleksid vajalikud.

Kel on mõtteid, jagage maris@ngo.ee. 

• Raha
• Riik
• Uudis