EMSL annab aru: aasta algus teie eest kostes
EMSL | 12. aprill 2016
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
EMSLis võtavad suurema osa ajast tööd, mille tulemusi ei näe täna või homme me isegi, veel vähem teised. Anname kord kvartalis ülevaate, mille eest me eelkõige huvikaitse vallas seisame ja kuidas üldse vahepeal läinud on. Jaanuarist märtsini 2016:
Vabaühenduste rahastamisest hakkab ülevaade tekkima
Variraport on tõesti lõpetamisel. Oleme intervjueerinud poliitikuid ja ametnikke, analüüsinud andmeid ning otsinud lahendusi katuseraha ja hasartmängumaksu liinil. Mõtteid hakkame kõvema häälega arutama aprillikuus – hasartmängumaksust räägime kõigi huvilistega 26. aprillil liikmeklubis, katuserahast Arvamusfestivalil.
Valitsuse poolelt on samuti kuulda huvist hasartmängumaksu seaduse muutmise vastu. Vaatame, kuidas valmisolekule omalt poolt hoogu juurde anda, samas seista selle eest, et vabaühenduste huvid oleksid võimaliku reformi juures kaitstud.
Hasartmängumaksu Nõukogu (HMN) jaotatav maht on viimastel aastatel napilt üle 9 miljoni, katuseraha ~6 miljonist läheb vabaühendustele kuni poolteist miljonit, kui EOK välja jätta. See on suur hulk raha ja fakt, et rahastamise head tava nende mudelite juures ei järgita, on murettekitav, eelkõige vabaühenduste pikaajalist sõltumatust ja võimekuse arendamist silmas pidades. Loodetavasti on EOK uus juht valmis neil teemadel koostööd tegema.
Avatud valitsemise partnerlus: prioriteedid selged, osaleme ka tegevuskava koostamises
Kogusime vabaühendustelt näiteid ja arvamusi sellest, mis mure neil otsusetegemises osalemisel on. Teie lugude põhjal seisime selle eest, et üheks AVP prioriteediks saaks avatum otsustamine. Teiseks prioriteediks on kodanikukesksed avalikud teenused. Kaasamiseks kasutasime esimest korda CitizenOS platvormi ja loodetavasti oli me ettepanekutest abi ka selle arendamisel.
Tegevusettepanekuid nende prioriteetide toeks saab esitada otse Riigikantseleile kuni 15.04, vabaühenduste ettepanekud võtab kokku ka EMSL (kirjuta siim@ngo.ee).
Ühinguõigus ja sotsiaalse ettevõtluse õiguslik vorm ooterežiimil
Ootame, mis tulemuseni viib ühinguõiguse revisjon (ja hetke, mil selle koostamisel kaasa rääkida) ja millega tuleb välja sotsiaalse innovatsioon rakkerühm, mille töös samuti osaleme. Seetõttu ei ole me sel suunal ka midagi vahepeal teinud.
Tulumaksutagastus otse annetuseks
Käisime maksuametis uurimas, kas tulevikus oleks võimalik eraisiku tulumaksutagastus otse ja lihtsalt annetada. Idee lubati võtta arendamisele ja hiljemalt 2018. aastaks selline võimalus luua. Tulumaksusoodustuse piirmäära osas räägime jätkuvalt sellest, et vabaühendustele tehtavad annetused ja inimese enda elu puudutavad soodustused oleksid eristatud. Lisaks oleme aktiivselt suhelnud Kultuuriministeeriumiga, kel plaan sporti ja kultuuri rohkem eraraha tuua – nende plaanitud muudatustele võiks lisada võimalusi ka neile vabaühendustele, kes aktiivsed teistes valdkondades.
Riigikogu lisas oma töö- ja kodukorra seadusesse seadusesätte, mille alusel kutsutakse tulevikus vabaühendused otsuste arutamiseks komisjonidesse. Eks jälgime, kuidas selle rakendamine hakkab välja nägema. Kahjuks ei aidanud kodanike pahameel sellele kaasa, et komisjonide arutelude salvestised alles hoitaks, kuid Riigikogu kodukorra seadus pidavat sügisel uuesti läbivaatamisele tulema ja selleks ajaks oleme ettepanekutega valmis.
06.04.2016 kiitis valitsus Heaolu arengukava heaks ja saatis Riigikokku. Lõplik arengukava tulemus ega protsess selleni jõudmisel ei rahuldanud kaugeltki täielikult, kuid loodetavasti oli me sekkumistest ja liikmete arvamustest kokkuvõttes siiski abi.
E-residendid vabakonda
Tõstatasime e-residentsuse ja vabaühenduste seoste probleeme koos KÜSKi ja HEAKiga, kes samuti sel teemal töötavad. Nimelt ei saa e-residendid omapäi MTÜd ega SA luua, kuna seaduse järgi peavad vähemalt pooled juhatuse liikmed olema Eesti päris-residendid. Äriseadustikku just sarnase probleemi tõttu muudetakse, püüame ka vabaühenduste jaoks sarnase võimaluse luua.
EKAKi ühiskomisjonis võtsime kokku kodanikuühiskonna arengukava (KODAR) esimese aasta
Komisjon vaatas üle KODARa elluviimise aruande, vabaühenduste esindajaks KÜSKi nõukokku kinnitati Alari Rammo ning Agu Laius rääkis, kuidas tema näeb KÜSKi kui kompetentsikeskuse arengut. Arengukava eesmärkide eest on kandnud hoolt peamiselt KÜSK ja kolm strateegilist partnerit (SEV, Kodukant, EMSL), kes tegelenud sotsiaalse innovatsiooni, rahastamise küsimuste, vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide võrgustumise, annetuste ja vabaühenduste võimekusega ning otsivad arengukava eesmärkide täitmiseks vahendeid ministeeriumi antavale juurde. Arengukava mõju on veel vara hinnata.
Kahjuks ei ole meil jagada aruannet, mida Siseministeerium veel viimistleb.
EKAKit ja kaasamise head tava mõistetakse, kuid alati ei järgita
Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni (EKAK) järelevalvetöö ei näi avalikku võimu väga innustavat ning kuigi ühine koostööpraktikate hindamine on teoreetiliselt hariv meetod kõigile, kaalume, kas ehk jätkata omapäi ja vabaühenduste vaatele keskendudes. Kolme kaasamisjuhtumit analüüsides selgusid süsteemsemad arusaamatused või erimeelsused EKAKis kirjeldatud koostööpõhimõtete või kaasamise hea tava tõlgendamisel ja järgimisel. Peamiselt on partnerluses probleemiks, et avalik võim ja vabaühendused eeldavad ootusi läbirääkimata koostöös üksteiselt kas liiga palju või liiga vähe. Aga tulid välja ka huvirühmade võrdse kaasamise, esitatud ettepanekutest mööda vaatamise, ning ebapiisava informeerimise jt probleemid. Ootustest partnerluses ja kuidas nendega toime tulla räägime 6. mail kaasamise kevadkoolis. Kõik näited ja küsimused sellest, kas üks või teine praktika on kaasamise hea tava või EKAKi järgi kohane, on oodatud maris@ngo.ee.
EL vahendite kasutamisse on vabaühendused vähe kaasatud
24. märtsil vaatasime EL majas üle, kui tulemuslik on olnud pikk rahade planeerimisprotsess ja kuivõrd on vabaühendustel 2014-2020 võimalik EL vahendeid oma tööks ja missiooniks kasutada. Uurisime ministeeriumitelt ja saime teada, et taotlusvoore näib olevat sel perioodil vähe, kõige enam võimalusi on sotsiaalministeeriumi valdkonnas, kus mõned partnerlused on plaanitud ka MAKde kaudu. Vabaühenduste võimekusse plaanivad investeerida vähesed ministeeriumid.
Hinnangu partnerlusleppe rakendamisele mh Eestis andis ka üleeuroopaline vaesuse vastu võitlemise võrgustik: meile hinded head, kuid mõne näitaja poolest, nagu näiteks sotsiaalse ettevõtluse potentsiaaliga arvestamine, oleme teistest maas. Uued probleemid on ka üleval – aina enam on hankepõhist rahastamist, mille tingimuste kirjeldamisse huvide konflikti vältimiseks asjaosalisi ei kaasata. Ilma rohujuure-ekspertiisita on aga mitmed hanketingimused saanud eluvõõrad.
Maikuus saab tõstatada olulisemad probleemid, kui toimub nn suur seirekomisjon. Kui kellelgi on konkreetseid programmide, taotlusvoorude või üldiste rahastamise tingimustega seotud muresid, jagage maris@ngo.ee.
