Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Aasta 2016 oli EMSLis strateegiaarutelude päralt, et järgmiseks neljaks aastaks tegutsemisfookus paika saada. Aasta lõpuks valmis meil kokkuvõtlik ja üsnagi tõhus plaan, milles parajalt ambitsiooni, veidi traditsioonide jätkamist, aga ka uusi tegevussuundi. Räägime sellest, mis suunas me mõtted liiguvad: igal esmaspäeval enne EMSLi selle aasta üldkoosolekut tutvustame üht aastaks 2020 seatud strateegilist sihti.
Strateegiline siht nr 7: Koostöövõrgustikud on nähtavad ja tuntava mõjuga
Mõjus on kodanikuühiskond, milles inimesed teevad koostööd, suhtlevad omavahel, usaldavad üksteist ning jagavad nii eesmärke kui ülesandeid, et rohkem vajalikku ära teha. Nõnda kasvav sotsiaalne kapital teeb ühiskonna rikkamaks. Vabakonna tugevus sõltub paljuski sellest, kuivõrd ta oma mitmekesisuses suudab erinevad ettepanekud, huvid ja tahtmised koondada ning omamoodi poliitikalaborina neist ühised eesmärgid ja tegutsemisplaanid vormida. Kümnetest ja sadadestki üksikutest aktivistidest ei piisa, kui need satuvad omavahel võistlema, lihtsalt kõrvuti kõnelema ilma, et suudaks enda ümber koondada kaasamõtlejaid ning –tegutsejaid. Kodanikuühiskond ongi see niidistik, mis missiooniga inimeste ja organisatsioonide vahele tekib ning sel moel kodanike häälele jõu annab.
Küsisime Rumeenia ja Ungari kodanikuaktivistidelt, mis on see, mida nad teinuks teisiti viis aastat tagasi teades, kui kehvaks läheb nende riigis kodanikuruumiga. Kuulsime vastuseks: oleksime rohkem võrgustikke ehitanud. Võrgustikke inimestega, et nad saaksid aru ühenduste tööst ja selle väärtusest. Võrgustikke omavahel, et ühiselt vastu hakata, kui asjad riigis käest hakkavad minema.
EMSLi unistuseks on, et aastaks 2020 koosneb vabakond koostöövõrgustikest, mille tegevus on nähtav ja mõju tuntav. Selleks alustame vabaühenduste võrgustumisest parema pildi saamist, aitame olemasolevatel koostöövormidel saada nähtavamaks ja viime neid kokku kas omavahel või võimalike partneritega teistestki sektoritest, kui sellest võiks rohkema mõju saavutamisel kasu olla. Samamoodi edendame oma tegevustega vabakonnas koostööharjumusi ja –meetodeid: jagame vabaühenduste seas kogemusi ja näpunäiteid koostöö korraldamisest, et aidata kaasa sellele, et koostöösuhted vabakonnas oleksid läbimõeldumad ja neist kasvaks enam kasu. Jagame vastutust ja ülesandeid, tähistame ühiseid võite, loome koalitsioone ja kutsume koostööle need, kes meiega sarnastel eesmärkidel juba tegutsemas, et võistlemise asemel koos rohkem ära teha.
Strateegiline siht nr 6: Kodanikuühiskonnas osaleb rohkem inimesi
Mõjus on kodanikuühiskond, mida on palju. See tähendab rohkelt inimesi, kes mõistavad osalemisest ja ettevõtlikkusest saadavat kasu ning teavad, et saavad oma otsuste ja tegevustega vabakonnale ruumi ja võimalusi juurde luua.
Kodanikuühiskonda tekib juurde, kui kasvab nende arv, kes räägivad meeleldi probleemide lahendustes kaasa ja võtavad aega, et parandada seda, mis logiseb või laguneb. Vabakond saab suuremaks, kui arenguplaanide koostajate ja otsuste vormijate seas on rohkem neid, kes mõistavad osalevast ühiskonnast tekkivat väärtust ning oskavad kogukondadesse peidetud tarkust hinnata – teavad, kelle käest küsida ja kuidas seda teha, võtavad kuulda ning arvestavad. EMSL on seadnud üheks järgmise nelja aasta sihtidest, et kodanikuühiskonna toimimist mõistaks ja selles osaleks senisest veelgi rohkem Eesti inimesi.
Selleks on meil vaja rääkida, kirjutada ja selgitada ka kõige detailsemaid nüansse vabaühenduste toimimises, julgustada inspireerivate näidete abil osalema ning probleeme koostöös lahendama. Mõnikord vaielda ka vastu, kui mõni sõnavõtt või arvamus kodanikuühiskonnas olevat potentsiaali õiglaselt ei hinda. EMSLi infokanalite esmaseks ülesandeks on jagada kodanikuühiskonnas osalejatele praktilist infot ja nõuandeid, mis aitavad organisatsioone igapäevatöös. Teiseks aitavad need jagada infot erinevate organisatsioonide vahel. Lisaks pakuvad võimaluse olla kontaktis ja rääkida nii nendega, kes on juba osaks me koostöövõrgustikust, kui ka eestvedajate ja organisatsioonidega, kellega me igapäevases töös kokku ei puutu.
Järgmisel neljal aastal soovime Hea Kodaniku nime alla koondunud meediumite kaudu jõuda kasuliku praktilise info, nõuannete, arvamuste ning seisukohtadega enamate inimeste ja organisatsioonideni ning tekitada sellega arutlusainet, mis kodanikuühiskonna kasvuks ruumi loob. See tähendab mitmekesisema materjali loomist ja jagamist, võrdsemate võimaluste ja parema kaasatuse tagamist ka vene ning inglise keeles. See tähendab sotsiaalmeedia läbimõeldumat kasutuselevõtmist ja ajakirja Hea Kodanik väljaandmise jätkamist, sest paberkandjal ajakiri jõuab arutluste ja teemadega ka nendeni, kes muidu me infokanaleid ei jälgi. Paberajakirja numbrite ilmumise vahel loome originaalmaterjali, et artiklite ning arvamuslugude abil ärgitada arutelu kodanikuühiskonnast.
Strateegiline siht nr 5: Vabaühendused on hästi juhitud
Mõjusa kodanikuühiskonna loomulikuks osaks on vabaühendused, mis seavad ambitsioonikaid eesmärke ning hästitoimivate organisatsioonidena oskavad nendeni liikuda – koguvad kokku parimad ideed, koondavad parimad oskused nende elluviimiseks, leiavad oma missioonile rohkem ja rohkem toetajaid ning väärtustades oma inimesi ja nende aega korraldavad motiveerivalt meeskonnatööd.
Ükskõik kui toetav on õigusruum, soosiv üldsuse suhtumine või kui palju ressurssi vabaühendustele usaldatud, jääb sellest väheks, kui organisatsioonid ise ei oska aina keerulisemaks kippuvate probleemidega midagi peale hakata. Töö vabaühenduses nõuab pidevat uutmist, katsetamist ja parandamist, samamoodi nagu ettevõtluses või avalikus sektoris. EMSL seisab selle eest, et vabaühendustele oleksid arenguks ja kasvuks tagatud toetused, koolitused, nõustamine ning muu võimalik tugi. Lisaks on EMSL ise vabaühenduste seas oskuste, uute lahenduste ja väärt eeskujude levitajaks.
Ennekõike mõtleme tegutseme kolmel suunal. Esiteks vajab vabakond uusi juhtimistalente. Selliseid visiooniga liidreid, kelle ümber meeleldi koondutakse, kes ei karda organisatsiooni kasvamist, otsustamist ega riskide võtmist ning kes suudavad keerulisemadki olukorrad lahendada. Teiseks on vabaühendustesse tarvis rohkem teadmist sellest, kuidas kasutada oma tööks erinevaid digilahendusi. Need võiks aidata jõuda rohkemate inimesteni, viia läbi laiapõhjalisemaid arutelusid, korraldada mõjusamaid kampaaniaid ning pakkuda parema kvaliteediga teenuseid. Kolmandaks vajame töövõtete ja meetodite levitamist, uute lahenduste harjutamiseks ja kogemiseks võimaluste loomist.
Huvikaitselabori raames töötab EMSL hetkel 25 organisatsiooniga, mis aastatel 2016-2018 saavad koolitusi ja nõu mõjusamaks huvikaitsetööks. 2017. aasta sügisel alustame töötubadega digipädevuste parandamiseks – kokku kümnel kohtumisel vaadatakse igal korral mõnd igapäevastest juhtimisülesannetest, mille korraldamisel võivad erinevad programmid, platvormid ja lahendused suureks abiks olla. Pahatihti sellistest võimalustest vabaühendustes lihtsalt ei teata.
Traditsiooniliste suurkoolitustega jätkame uuendatud kujul. Kaasamise kevadkooli plaanime jätkata koolituspäevana, kus ametnikud ja vabaühendused saavad ühiselt harjutada koostööd ning õppida uusi viise, kuidas seda mõlemale poolele kasulikult korraldada. Suvekooli ootab aga ees suurem uuenduskuur – üheks suunaks on muuta see just vabakonnas tegutsevate juhtide kokkusaamise, õppimise ja kogemuste vahetamise kohaks.
Strateegiline siht nr 4: Noored saavad koolist osalemise kogemuse.
Kui tahame ühiskonda, kus inimesed saavad, tahavad ja oskavad koostöö kaudu muutusi juhtida, on strateegiliselt nutikas alustada noortest, nende kogemustest ning suhtumisest. Mida varem saab noor teada, et ühiskonnas soovitud muutuseni liikumiseks on tark koonduda, märkab erinevaid vabaühendusi oma kogukonnas, mõistab miks ja kuidas nad tegutsevad ning proovib mõnes neist ise kätt milleski, millest saab kasu lisaks talle endale ta kogukond, seda varem saab ta teadlikuks kodanikuühiskonna olemusest ja võimalikust mõjust. Lihtsalt õpikust vabakonna kohta lugedes ei pruugi see nii kiiresti juhtuda.
EMSL on juba kolm aastat vedanud kogukonnapraktika programmi, mis viib gümnaasiumiõpilased ühiskonnaõpetuse tunni raames vabaühendustesse praktikale ning see programm on olnud väga edukas. Esiteks pakume aastas sadadele noortele kogemuse vabaühenduse tööst, teiseks on noorte tagasiside näidanud, et kogukonnapraktikal on osalejate jaoks silmi avav mõju. Kolmandaks on programmi kaasatud sadu vabaühendusi, kes saavad noortega töötamisel osavamaks ning leiavad oma ridadesse vabatahtlikke. Neljandaks on sellist programmi vaja koolidele, kes heal meelel kasutaksid põnevamaid õpetamise meetodeid ja võimalusi – tihti jäävad õpetajad aga rutiinse õpetamise juurde, sest kontaktide loomine ja kohtumiste korraldamine võib olla liialt aeganõudev. EMSLil on kogukonnapraktikat vedades vahendaja roll – me aitame õpilasel jõuda vabaühenduseni ning pakume õpetajale nii metoodikat kui tuge.
Järgmisel neljal aastal jätkamegi kogukonnapraktikaga uutesse koolidesse laienemist, sest me tahame, et vabakonna kogemuse saaks veel rohkemad noored üle Eesti ning kasvaks vabaühenduste arv, kes noori oma töödesse kaasata oskavad. Kuni 2018. aastani saame seda teha Haridus- ja Teadusministeeriumi Noortegarantii osana ning Euroopa Sotsiaalfondi toel, eesmärgiga vähendada noorte tõrjutust ning suurendada tööturuvalmidust. EMSL saab olla eeskujulik kodanikuhariduses osaleja: käime nii palju kui võimalik koolitundides ning avame EMSLi töö noortele praktikantidele, et nad me inspireerivalt meeskonnalt õpiksid.
Strateegiline siht nr 3: Kodanikuruum on mõtestatud ning sõna-, ühinemis- ja kogunemisvabadus Eestis hoitud.
Kodanikuruumi moodustavad kõik need õigused ja vabadused, mis lubavad inimestel aktiivselt kogukonnaelu korraldamises ja riigiasjades osaleda. Eestis näib osalemine endastmõistetavana ning pigem on olnud aastaid küsimuseks, kui paljud meist õigusi ja vabadust kasutavad. Demokraatia haprusest kõnelemine kõlab hoopis õõnsalt, aga seda, et ta õrnake on, näitab mitme Euroopa riigi kogemus, teiste hulgas Ungari ja Poola, kus valitsus on õiguslike meetmetega oma riigi inimeste osalemisvõimalusi piiranud.
EMSLi ülesanne on selgitada, mida kodanikuühiskonnana toimimine tähendab, ja seista sõna-, ühinemis- ning kogunemisvabaduse eest, vaenukõne ärahoidmise eest. Need teemad on palju keerukamad kui märksõnad esialgu kõnelevad: näiteks on ühinemisvabaduse osaks ka vabaühenduste rahastamisega seonduv (sest kui kitsendatakse vabaühenduste ligipääsu ressurssidele, vähendab see kodanikualgatuse mõju ja suutlikust ühiskonnas muutusi luua) ning ühinguõigusel on palju nüansse (sest riigi sekkumine organisatsiooni siseasjadesse või keeruline bürokraatia riigiga suheldes vähendab kodanikualgatuslike liikumiste vabadust tegutseda). Sõnavabaduse hoidmine ja selle mõtestamine aitab seista radikaliseerumise ning populismi vastu.
Seepärast, kui tahame kodanikuühiskonda säilitada ja mõjusamakski saada, tuleb meil seista väärtuste eest, millele kodanikuühiskond ehitatud on. Vabaühendustel tuleb selgitada, põhjendada ning sekkuda, kui kodanikuruum peaks poliitiliste otsuste või kehvade harjumuste tõttu riivatud saama. Selleks hoiame silma peal sellel, mis toimumas teistes Euroopa riikides, hindame kodanikuruumi tervist Eestis ning tugevdame koalitsioone kodanikuühiskonna sees, et ühiselt tunnetatud eesmärke saaks rohkem.
Strateegiline siht nr 2: arutelu kodanikuaktiivsust toetava keskkonna parandamisest on tulemuslik
Kodanikuühiskond on tugev, kui üksjagu inimesi tunnevad huvi ja seisavad selle eest, et kõik osalemist reguleeriv ja mõjutav teeks seda soosival ja toetaval viisil. Kodanikuaktiivsust toetavaks keskkonnaks on vaja kokkuleppeid ja reegleid, mis lubavad inimestel väljendada oma arvamust, tegutseda oma huvide nimel ja ühineda organisatsioonidesse; organisatsioonidel aga kasvada, et sel moel tegevustega rohkematki mõju omada.
Vabaühenduste tegutsemiskeskkonda mõjutavad seadused, maksupoliitika, rahastamis- ja teenuste ostmise praktikad, aga ka see, millist informatsiooni on võimalik vabaühendustel oma tööks kasutada, või kuidas kodanikualgatusse ja ühingutesse suhtutakse. Aktivistid oskavad enamasti kõige paremini öelda, mida on vaja tegutsemispisiku levimiseks ning millised ühiselu reeglid hoopistükkis tegutsemist piiravad, kas siis üksi või ühingutes. Kui neid kohti teame, on edasi juba lihtne. Ei ole valdkonda, kus kodanikualgatuslikule tegutsemisele ei võiks rohkem vabadust ja võimalust anda, sest ettevõtlikkus, julge käitumine, avalike asjade arutamine ja koos tegutsemine toovad ühiskonnale kasu.
Nii on igas valdkonnas tegutseval ühingul võimalik muuta ja mõjutada keskkonda kodanikualgatuseks. Viimasest ajast on üks huvitavamaid näiteid Tuleva, kus seltskond inimesi mitte ainult ei pakkunud välja lahendust pensionifondide paremaks majandamiseks, vaid kutsus teised kampa ja ühistuna pakutaksegi nüüd paremat teenust. Rääkimata sellest, et oma tegevusega mõjutasid nad ka seniste pensionifondide toimimist ja nii ka nende võimalusi, kes ühistusse ei liitunud.
Paremaks tegutsemiskeskkonnaks kõige paremad lahenduste otsijad ja arutelude juhtijad olemegi vabaühendustes me ise. Näiteks saame lähiaastatel töötada selle nimel, et vabaühenduste rahastamine riigieelarvest saaks veelgi õiglasem ning läbipaistvam, ühingute elujõudu toetav. Vabakonda võiks ressurssi juurde tuua uutmoodi lahendused maksupoliitikas, mis heategevust ja filantroopiat senisest rohkem soosiks. Ühinguõiguse üle võiks arutelu aga toimuda pidevalt – uusi tegutsemisvorme tekib pidevalt juurde ning mõistlik on hoida silm peal, et kunagi kokkulepitud reeglid ei muutuks ühel hetkel mõne uue ja huvitava tegutsemisvormi jaoks piiravaks.
Vabaühenduste liit on heal meelel nende arutelude juhtijaks ning tulemuste vahendajaks. Kui nelja aasta pärast tagasi vaatame, saame oma tegevuse tulemuslikuks lugeda, kui me ettepanekutest on saanud otsused ning saame loetleda üles vabaühenduste juhitud arutelud, mis on viinud kodanikualgatuse rolli laienemiseni erinevates eluvaldkondades.
Strateegiline siht nr 1: osalemis- ja kaasamispraktikad on kaasavad ja tõhusad.
Selleks, et vabaühendustel oleks päriselt mõju valdkondadele, olgu selleks siis haridusuuendused, inimõiguste kaitse, heaolu tagamine või midagi muud, on vaja, et poliitikakujundamine, konkreetsemate arenguplaanide tegemine ja nende elluviimine oleksid kaasavalt korraldatud.
Kaasav otsustamine tähendab, et kodanikud ja nende ühendused ei pea oma seisukohtade selgitamiseks, ära kuulatud saamiseks või tegutsemiseks võimalust nuruma, neid ei unustata aruteludesse kutsuda ega teenuse pakkumises nende oskuste ja huviga arvestada. Hoopis vastupidi, kaasava otsusetegemise korral peetakse võimalikult laialt ringilt arvamuste küsimist oluliseks ja edasiviivaks, koostööd huvirühmade ja nende ühendustega valdkondade korraldamisel loomulikuks.
Sellises maailmas saavad vabaühendused keskenduda ideedele ning sisulisele tagasisidele, selle asemel, et pidevalt “uste avatust” kontrollida. Tõhus kaasamine tähendab eesmärgipärast ning asjatundlikku koostööd, kus osalejate teadmine, erinevused ning aeg on väärtustatud ja parima tulemuse heaks kasutatud. Niisama koosolekult koosolekule käies ei juhtu ju midagi, eriti kui koosolekud on halvasti juhitud.
Hästi toimivate osalemis- ja otsustuspraktikateni jõudmiseks on vabaühendustel kasulik tegutseda mitmel suunal. Esiteks, hoiame silma peal sellel, et kaasamise hea tava ning vana hea EKAKiga (Eesti Kodanikuühiskonna Arengukontseptsioon) kirja saanud koostöökokkulepped on suhetes järgitud. Kokkulepetest kinnipidamine on usalduse hoidmiseks ja kasvamiseks oluline ning ka oskamatuse või mõtlematuse tõttu neist kõrvale kalduvad näited tuleb juhtida tagasi hea kaasamise rajale – eelistatult soovituste, mitte häbistamisega. Teiseks, head osalemisnäited võivad olla inspireerivad, aga need on ka praktilised ning õpetlikud. EMSLi ülesanne on sellised üles leida ning neid levitades laiendada koostöösse uskujate ringi. Kolmandaks, miljonid koostöövõimalused vabakonna ja avaliku võimu vahel ei ole veel avastatud, EMSLi asi on võimalikult paljud nendest ära tunda ja osalistele kätte näidata.
Aluskokkuleppena annab EKAK legitiimsuse nii koostöö jälgimisele, märkuste tegemisele, vajadusel nõudmisele ja ka soovitustele. Lähiaastatel on aga palju teisigi võimalusi aktiivseks osalemiseks paremate tingimuste loomiseks. Näiteks haldus- ja riigireform ei saa jätta valitsemistavasid avatumaks ning kaasavamaks tuunimata. 2017. aastal toimuvad kohalike omavalitsuste valimised, 2019. aastal Riigikogu valimised – mõlemad annavad nii põhjuse kui ka võimaluse selgitada, millist muutust on vaja valitsemises, kas siis kohaliku elu või riigivalitsemise korralduses. EMSL saab olla nõudlik Eesti osalemise osas Avatud Valitsemise Partnerluses, päriselt pühendudes võiks tegevuskavad palju märkimisväärsemaid muutusi tuua nii avaandmetes, e-demokraatia võimalustes kui teenuste arengus – ja see omakorda luua kaasavamaid ja tõhusamaid võimalusi otsustamises osalemiseks.
Millist kasu saab kaasavast otsustamisest riik ning kuidas osalemisvõimalused ühiseks heaks ära kasutada, võiks olla palju enamate inimeste mõtetes. Kui EMSL on ise aktiivne, sõnastab ettepanekuid, juhib tähelepanu puudustele praktikates või tuletab meelde, miks on hea valitsemine me kõigi asi, on võimalik ka nõudlust avatuma ja osalemist soosiva otsustamise järele kasvatada.
EMSLi strateegia aastateks 2017-2020 kirjeldab, kuidas vabaühenduste liit liigub selle poole, et Eestis on mõjus kodanikuühiskond, kus inimesed, saavad, tahavad ja oskavad koostöö kaudu muutusi juhtida. Strateegia kinnitatakse maikuisel üldkoosolekul. Vt strateegiamõtteid ja sihte siit: http://heakodanik.ee/emsli-tutvustus/
