Kui tahad näidata oma fänlust, kannad T-särki. Pildiga pluusil saad väljendada ka protesti. Kas poolt või vastu – aga T-särgi ülesanne on edastada sõnumit ja kirglikku suhtumist. Kodanikuaktivist tahab oma sõnumit maailmaga jagada. Mulle aga tundub, et paari sõna või pildi taga on igal inimesel oma lugu. Siin on kolm märksõna, mis tähistavad minu jaoks erinevaid rolle kodanikuühiskonnas 16 aasta jooksul.
Räägi inimestega
Kui praegu öelda sõna ”valitsuskommunikatsioon”, siis tuleb ilmselt esmalt silme ette peaminister telekas. Ega see ka 2007. aastal teistmoodi polnud, kui ma Riigikantseleisse tööle läksin. Aga tviitimisest ei teadnud keegi miskit ja poliitikutel polnud veel tavaks olulisi riigielu uudiseid oma sotsiaalmeedia seinal avaldada. Kommunikatsioon käis ametlikes kanalites ja oli ühesuunaline: ”Anname teile teada, et…”
Selle taustalt tuli asuda ministeeriumites veenmistööle, et infojões võib vesi ka tagurpidi liikuda ja seega on vaja koguda VVO-delt (see tähendab valitsusvälised osapooled) asjalikke mõtteid eelnõude ja arengukavade kohta. Nii see kaasamise hea tava ja osaluskanalid tekkisidki – ikka vabaühenduste ja avaliku halduse asjatundjatega nõu pidades.
Ametniku rollis panin aktivisti T-särgi selga selleks, et kutsuda kolleege osalema Teeme Ära koristustalgutel, mis 2008. aasta mais esimest korda toimusid. Järgmisel aastal, Minu Eesti mõttetalgutel olin juba korraldajate seas. Sealt edasi oligi loogiline minna mõttekotta Praxis, kus sain võimaluse kaasa teha algatuste nagu Valitsemise Valvurid, Rahvakogu ja DASA-de ehk poliitiliste sihtasutuste tekke tõrjumine. Nende erinevate osalusviiside ühine eesmärk oli näidata, et vabas ühiskonnas ei saa ”demokraatiat teha” ainult võim.
21. sajandi külaplats
See T-särk tähistaks eellugu Avatud Valitsemise Partnerlusele, praeguseks üleilmselt levinud võrgustikule, mis algas president Obama tulekuga. Tema sõnastas kolm vaala, millele nii valitsused, parlamendid kui ka vabaühendused tuginevad, et avatud ühiskonda hoida ja arendada. Need põhimõtted on läbipaistvus, kaasatus ja vastutus (vt lähemat selgitust nt siit).
Mul oli õnn olla nii AVP Eesti alguse juures kui mitme aasta jooksul hinnata teiste riikide tegevuskavade tulemusi. T-särki oleksin võinud kanda Washington D.C-s, hotellis sümboolse nimega Mayflower, kuhu olid kogunenud USA demokraatia arendajad – organisatsioonid, kes olid aastaid tegelenud riigi tegevustele valgusvihu suunamisega. Neil oli plaan koostada Obamale kiri, et anda talle teada oma ambitsioonikad ootused, mida AVP kaudu saavutada (loe lähemalt ka siit). Mind kutsus sinna 21st Century Town Hall Meeting tiim, kes oli tuntud kodanike osalusvormide – rahvakogude läbi viimisega. Sellel kogunemisel sain aru, kui mõjukas roll võib olla vabakonnal, kui ta teeb koostööd nii omavahel kui ka riigiga.
Näita andmeid!
Seda T-särki kasutaksin, et kinnitada oma veendumust: parima argumendi esitad siis, kui saad seda tõendada. Oma sõnumit tuleb esitada nii, et keerulised asjad muutuvad arusaadavaks. Selleks saab kasutada loo rääkimist, visualiseerimist – ja tõde, mis põhineb andmetel.
Seepärast huvitab mind riigi käsutuses olev info, ja eriti see, mida kasulikku sellega veel saaks peale hakata. Info annab võimu. Info jagamine tähendab seega võimu jagamist, sest mida rohkem inimesi saavad võimaluse teha andmetel tuginevaid otsuseid, seda rohkem tekib ka uut väärtust. Saan seda kinnitada oma kogemusest. Riigieelarve numbrite pööramine ühele veebilehele mahtuvaks kujundiks või poliitikaanalüüsi tulemuse esitlemine pildina – mul vedas, et sain kokku inimestega, kes õpetasid mind mõtlema pildiliselt. Nüüd saan seda oskust kasutada töös avatud valitsemise konsultandina ning muidugi avaandmete huvilisi koondavas ühingus Open Knowledge Estonia.