Kliimakindla majanduse seaduse (teatud ka kui kliimaseadus) väljatöötamine sai alguse 2023. aasta augustis ja kestab tänini. Seadusloome protsessi vältel on väljatöötajad pidanud vajalikuks rõhutada, et seaduse loomine ning seadustamine on ühiskondlik kokkulepe ja saab olema tavatult kaasav. Kliimaministeeriumi kodulehel on kirjas, et „seaduse koostamisel on oluline arvestada kõigi huvirühmade ootuste ja vajadustega. Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets sõnas, et ministeerium tahab protsessi läbi viia hästi kaasavalt, hästi avatult, hästi põhjalikult.
Seega peaks seaduseelnõu väljatöötamise protsess vastama igati kaasamise heale tavale ning lähtuma avatud valitsemise põhimõtetest, mis suurendab avalikkuse usaldust eelnõusse ja tagab mõjutatud osapoolte arvamusega arvestamise. Kas see ka reaalsuses nii välja tuli?
Meie huvikaitsejuht Marcus Ehasoo analüüsis ja hindas kaasamisprotsessi vastavust kaasamise heale tavale ja kaasamise headele praktikatele ning toob välja, milliseid aspekte kaasamisprotsessist võib tuua sarnastele protsessidele eeskujuks ning milliseid tasuks vältida.
Enne meie lõpliku analüüsi avalikustamist saab lugeda ERRi portaalist Marcuse (kokkuvõtlikku) arvamuslugu sel teemal.
Kui leiad artiklit lugedes, et mõni oluline aspekt on kahe silma vahele jäänud, kirjuta Marcusele marcus@heakodanik.ee.