Kaasamisjuhiste konsultatsioon: tagasiside koondatud
EMSL | 5. september 2016
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Mõnda aega kutsusime vabaühendusi rääkima kaasa Euroopa Nõukogu algatatud EL liikmesriikidele koostatud kaasamisjuhise esimese versioonis. Aitäh kõigile, kes kaasa mõtlesid ja rääkisid, ingliskeelse tagasiside saatsime oma katusorganisatsiooni ENNA kaudu Brüsseli poole. Eestikeelsed kommentaarid andsime Siseministeeriumile, et need valitsuse tagasisidena Brüsselisse jõuaksid.
Ilusas emakeeles said kommentaarid materjalile järgmised:
- Vabakonna enda algatused poliitikakujundamisse sisendi kogumiseks peaksid saama juhises enam tähelepanu.
- Juhend eristab osalemise lobitööst. Laiemas mõttes kaasatakse valitsuste poolt kindlasti ka lobiorganisatsioone ning erinevate poliitikakujundamises osalevate huvirühmade eristamine ei pruugi viia soovitud eesmärkideni. Pigem on vaja rohkemat läbipaistvust ning võrdsete võimaluste loomist kõigile. Eristada tuleb era- ja avalikes huvides kõnelemist.
- Kaasamise tingimused ja põhimõtted võiksid juhendis olla täpsemalt lahti kirjutatud. Muidu on oht, et need jäävad väärtustena suuresõnalisteks ning hiljem praktikas tõlgendavad avaliku võim ja vabakond neid ka erinevalt. Näiteks, mida tähendab vastastikune austamine ja kuidas see tagatakse? Või milline on “tõeline mõju” otsusele? Või mida tähendab antud juhises “vabakonnaga arvestamine”?
- Mitteformaalseid organisatsioone tuleb konsultatsioonides ja dialoogis tunnustada registreeritud organisatsioonidega võrdselt.
- Erinevate koostöövormide edendamise ja kasutamise juures tuleks rõhutada ka seda, et mõttevahetused peavad olema asjakohased ning need peavad saama dokumenteeritud. Lihtsalt vormilist kaasamist ei ole juurde vaja ning niisama osalemise pärast ei taha vabakond ka osaleda.
- Otsustusprotsessi osaks, esimeseks etapiks, tuleb arvestada ka probleemi täpsustamine või sõnastamine, mis on poliitikaettepanekute kujunemisel esimene oluline etapp. Kui osalised näevad probleemi erinevalt, ei ole võimalik hilisemates etappides leppida kokku lahendustes.
- Kaasamisprotsessid peavad olema avatud ning osalejatel peab olema võimalik jälgida protsessi – kuidas otsus kujuneb.
- Ka see, kuidas kaasamist korraldada, tuleb partneritega läbi rääkida. Kaasamisprotsesse tuleb regulaarselt hinnata ning vajadusel parandada.
- Nõus, et otsuseid ei tohi võtta vastu ilma sisulise kaasamiseta, kuid juhis võiks anda ka suunised juhuks, kui kaasamisprotsessis tekivad erimeelsused või osalus jääb napiks – millistel juhtudel on sel juhul õigus otsusega edasi minna, millal on vaja aga tagasi läbirääkimiste juurde naasta?
- Osalusplatvormid, veebilehed ja muud kasutatavad tööriistad peavad olema kasutajasõbralikud, toetama osalust, toetama konsultatsioonide läbipaistvust. Veebilehtedel peab olema avaldatud nii tagasiside kui kokkuvõtted otsustusprotsessi etappide kaupa. Petitsioonideks loodud platvormid tuleb siduda otsustusprotsessidega, et kindlustada ettepanekute arutelu ja tagasiside neile.
- Konsultatsioonidele tasub kehtestada minimaalne aeg. Pakume, et klassikaline neli nädalat töötab piisavalt hästi.
- “Hädaolukorra” mõistet tuleks juhises paremini selgitada, et mitmetimõistetavust vähendada – on ju alati võimalik kaasamiskohustusest kõrvale vaadata viidates, et tegemist on kiire teemaga või keerulise teemaga või muudel põhjustel.
- Osalusplatvormide loomisel on oluline jälgida, et need toetaksid sisulist osalemist ning oleksid poliitikakujundamise protsessidega seotud.
