Lüllemäe haridusülestõus ehk kodanikualgatus selle loo pildil
20. juuni 2016
Kujutage ette, et on olemas maakool, kus laste arv kasvab, huvihariduse valikuid on rohkem kui mõnes linnas ja kooli juhib direktor, kes reaalselt kaasab vanemaid kooli töösse.
Just nõnda oli Lüllemäel, kuni vallavalitsus avastas, et arengu dünaamikaga kaasneb pidev ebamugavus, bürokraatia logiseb ning kool ja lapsevanemad muutuvad liiga iseseisvaks. Võim lõi korra majja, direktorist saadi lahti ja kooli juhtis järgemööda kaks asendusdirektorit, aga uue koolijuhi leidmine hakkas venima.
Kool ise sattus hävimisohtu, sest kaduma hakkas see eriline, mille tõttu paljud inimesed olid Karulasse kolinud – kool ei olnud enam kogukonna süda. Huviharidusele koolis enam endisel määral tähelepanu ei pööratud ja seni kooli tegemistes aktiivselt kaasa löönud lapsevanemaid polnud enam vaja ning mõnedki neist hakkasid mõtlema ärakolimisele või koolivahetusele. Aga enne tehti veel kõvemat häält.
Aktiivne kodanik on mõnel pool tõsiselt ebamugav nähtus: osaleb vallavolikogu istungitel, loeb protokolle, teeb ettepanekuid arengukavasse – n-ö segab valitsemist. Seda, mida aktiivne kodanik näeb aruteluna, tajub võim vahel rünnakuna.
Lapsevanemad olid kooli juhtimises hoolekogu kaudu esindatud, aga vallavõim ei võtnud hoolekogu arvamusi kuulda. Kirju, arutelukoosolekuid, järelepärimisi ja koostöösoove arvesse ei võetud.
Tavalised meetodid jäeti tähelepanuta. Suurel hulgal lapsevanematel sai selle aasta maikuus hing täis ja hädas kodanikud “radikaliseerusid”. Kuuldavusprobleemile tähelepanu juhtimiseks võeti lapsed kaheks päevaks koolist ära ning korraldati neile projektikooli päevad, mille käigus toimunut te selle loo piltidel näete. Ühtlasi koostati petitsioon, millega nõuti suuremaid õigusi kooli hoolekogule kui sellisele, kuna praegu on Eesti koolides küll hoolekogu loomine kohustuslik, kuid selle otsused-arvamused ei ole koolipidajale siduvad. Petitsiooniga liitus lapsevanemaid mujaltki, sest hoolekogu roll kipub kooli töös formaalseks jääma paljudes kohtades.
Nagu erainitsiatiiv sageli, ärritas ka Lüllemäe algatus üksjagu haridus- ja teadusministrit, kes võttis sõna ja üritas toetada vallavalitsuse positsiooni. Ministrid armastavad enamasti rohkem rääkida maakondlikest riigigümnaasiumitest.
Mis sellest kõigest välja tuli? Kohapeal käis haridusministeeriumi lepitaja, koolile valiti uus direktor ja lapsevanemate soov olla kaasatud direktori valimises ja kooli puudutavas otsustusprotsessis jäigi sooviks.
Petitsioon kogus 888 allkirja. Raske öelda, kas seda on palju või vähe, aga idee sellest, et hoolekogu roll võiks muutuda, on liikvele läinud. Mitte küll Lüllemäel, aga Lüllemäelt.
