Sõnumid tänavalt

Võimalik, et sul ei ole ühel päeval kiire, pea ei ole mõtetest paks, peatud valgusfoori juures ja pilk libiseb tänavavalgustuspostile. Märkad seal paari kleebist. Üks on ilus, teine kutsub muusikaüritusele, kolmas kuulutab FC Levadia ülimuslikkust Tallinnas. Kuskil kõrgemal, seal, kuhu liiklusmärk kinnitub, on veel üks päris abstraktne, mis näikse kandvat sootuks krüptilist sõnumit.

Sticker bombing on tänavakunsti vorm, mis balansseerib vandalismi ja kodanikuühiskonda eraldaval vahedal noateral – ühelt poolt reostus, teiselt poolt vastutustundlik sõnumiedastus pindadel, mis on tõepoolest puhastatavad.

Subkultuurid sünnivad ja õpivad käima hämaras ning seda, millal kleebisekunst tänavaruumi vallutas, ei tea keegi päris täpselt. Ilmselt juhtus see 1990ndatel, just tolle kümnendi alguses murdis end kleebisepommitamise maailma näiteks Shepard Fairey, Obama valimiskampaaniaga peavoolumeheks muutunud tänavakunstnik. “Andre the Giant has a posse”, võimalik, et teiegi teate toda ikoonilist kujutist.

Miks hea kodanik neid kleebiseid märkama peaks? Ühtpidi on see lihtsalt lõbus ja põnev sõnumitevõrgustik tänavaruumis, aga teisalt on tegu ka soodsa ning mitut sihtgruppi haarava reklaamikanaliga. Nõnda näiteks kasutavad Tallinnas toda meediat nii loomaõiguslased kui ka ausa šokolaadi eest võitlejad.

Karl-Kristjan Nigesen