artikkel

Kaugel või mõtteliselt kaugel? Rahvuspark Eesti ääremaal

laine
Dagmar Hoder 16. veebruar 2020
Foto: erakogu

Hea Kodaniku talvenumbris küsisime vabaühendustelt ja aktiivsetelt kodanikelt üle Eesti, kas on elu väljaspool Tallinna. Keskkonnaharidusest Soomaal räägib Dagmar Hoder Tipu Looduskoolist.

Tipu looduskool on loodushariduskeskus Soomaa rahvuspargis. Mittetulundusühingu eesmärgiks on tõsta elamuslike programmide ja praktiliste tegevuste kaudu osalejate keskkonnateadlikkust ning anda teadmisi ja oskusi teha oma elus keskkonda säästvaid otsuseid. Ühing korraldab õppeprogramme, matkasid, looduslaagreid ja õpitubasid. Ühingul on vähe liikmeid, küll aga on meil väga palju sõpru.

Tallinn jääb meist kaugele, maakonnakeskus ja valla keskus samuti. Aga kas distants on oluline? Eestis on vahemaad ju väikesed ja toimiv internetiühendus ka ääremaadel olemas. Kas takistuseks ei ole pigem mõtteline distants? Looduskaitsesüsteem on killustunud eri asutuste vahel ja piirkondasid järjest laiendatud – vastutus kaugele viidud.

Tegime ettepanekuid valla arengukavasse, aga vallas, mis hõlmab kaks kolmandikku Soomaa rahvuspargist, ei leidnud sõna „Soomaa“ oma kohta? Kas oleme lihtsalt kehvad huvide kaitsjad ja mõjutajad? Või elab piirkonnas liiga vähe inimesi – valijaid?

Kaasatus on tihti näiline, arengukavad koostatakse väikses ringkonnas ja tervikliku lähenemise vastu pole huvi. Hariduse arengukava nähakse kui koolisüsteemi korrastamise kava ja eri valdkondade strateegiatel puudub omavaheline seos ja laiem visioon.

Olen tihti mõelnud, et võtaks oma krempli ja koliks kohta, kus elu paistab lillelisem ja mõttekaaslasi on rohkem. Sinna, kus on rohkem tahet muutusi ellu viia ja ehitada üles kestlikum ühiskond. Samas tean, et Soomaa on imeline piirkond, maal elamine minu igapäevane teadlik valik ja loodus asendamatu õppekeskkond ning hinge paitaja.

Elame keskkonna- ja kliimamuutuste ajal ning nii maal kui ka linnas tuleb leida uusi eluvorme ja elustiile. Eesti riik on vastu võtnud ÜRO ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid. Alla kirjutatud deklaratsioon „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“ sisaldab 17 eesmärki 169 alaeesmärgiga, millele Eesti on lisanud 18. eesmärgina „Kultuuri“.

Eesmärgid on ambitsioonikad ja seotud konkreetsete mõõdikutega. Kindlasti on võimalik mõnda eesmärki saavutada ka seaduste ja maksustamise abil, kuid ainult riigi tasandil pole muutused saavutavad. Kodanike hoiakute muutmine on ju oluliselt keerulisem. Vajame koostööd eri tasanditel, formaalse ja mitteformaalse hariduse sidumist, eeskujusid, kestlikke ja kohalikke lahendusi, ausaid arutelusid ja selget visiooni. Tahaksin näha, et rohkem omavalitsusi peaksid neid eesmärke oma otsustuste langetamisel silmas ning viiksid teavet ja teadmisi kogukondadesse.

Ühinguna on meie põhifookus loodus- ja keskkonnaharidusel: kujundame looduskooli õppekeskkonda, kaasame vabatahtlikke, koolitame ennast, jagame oma teadmisi ja oskusi ning püüame meie külastajaid inspireerida.

Tunneme ennast osana Soomaa väikesest, aga kasvavast kogukonnast. Ühistegevused toovad meid kokku. Korraldame kevadel Soomaa kohvikute päeva, detsembris tähistame koos Soomaa rahvuspargi sünnipäeva, vahepeal toimuvad matkad, õppepäevad, jõulupidu ja ühised väljasõidud.

Unistame sellest, et Soomaa külad hakkaksid taas elama, tühjadesse talukohtadesse koliksid aktiivsed, kogukonda ja loodust väärtustavaid inimesed, kellega koos edasi minna.

Ilmus Hea Kodaniku talvenumbris.

Hea Kodaniku artiklid valmivad vabatahtlikkuse alusel, kuid tellimise, toimetamise ja ajakirjakaante vahele seadmisega kaasnevad paratamatud kulud. Kui sulle meeldivad Hea Kodaniku artiklid ning tahad toetada nende ilmumist ka edaspidi, toeta meid siin: https://heakodanik.ee/toeta.