Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Euroopa Kodanikufoorumi (European Civic Forum) värske kodanikuruumi raport toob välja, et üldiselt on kodanikuvabaduste olukord Euroopas viimase viie aasta jooksul halvemaks läinud.
Euroopa Komisjonis võeti 2019. aastal sihiks “uus tõuge Euroopa demokraatia poole”. Kuigi komisjon on võtnud kasutusele mitmeid olulisi meetmeid demokraatia edendamiseks, leiab raport, et kodanikuühiskonna jaoks on ruum järjepidevalt vähenenud, mistõttu peab Euroopa Liit kodanikuühiskonna toetamiseks ja kaitsmiseks tegema rohkem, paremini ja teisiti.
Aruanne sisaldab ka peatükke 15 riigi kohta. Eesti peatüki kirjutas Vabaühenduste Liidu huvikaitsejuht Marcus Ehasoo.
- Jätkuvalt on väljakutseks struktureeritud dialoogi loomine kodanikuühiskonnaga poliitikakujundamise raames.
- Abieluvõrdsus on küll seadustatud, kuid LGBTIQ+ inimeste ahistamine ja diskrimineerimine ning vaenukõne on endiselt murettekitav trend; parlamendis arutatakse vaenukõnet käsitlevate õigusaktide eelnõusid.
- Paljud kodanikuühiskonna organisatsioonid tegutsevad piiratud rahastamisel, tuginedes vabatahtlikule tööle, osalustasudele ja kohalike omavalitsuste väikestele toetustele.
Euroopa Komisjon soovitas 2023. aasta õigusriigi raportis Eesti valitsusel edendada “teabele juurdepääsu õiguse järjepidevat ja tõhusat rakendamist, võttes arvesse ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa standardeid”. Valitsus on astunud samme selle soovituse elluviimiseks, kogudes ministeeriumidest teavet ja esitades ettepanekuid, mis leevendaksid ametnike halduskoormust ja lihtsustaksid andmete kogumist. Aruandes märgiti ka, et muret tekitab selgete kriteeriumide puudumine kodanikuühiskonna organisatsioonidele parlamendi kaudu raha eraldamiseks. Kui parlamendierakonnad enam otse kodanikuühiskonna organisatsioonidele raha ei jaga, siis jagavad rahastamist ministeeriumid oma kriteeriumide alusel.
Kuigi sõnavabadus on õiguslikul ja poliitilisel tasandil tagatud, ähvardab ajakirjanikke laimuvastaste seaduste ja küberkiusamise tõttu enesetsensuuri oht ning juurdepääs teabele on Eestis endiselt ebapiisav.
Enamik kodanikuühendusi tegutseb piiratud rahastuse tingimustes, tuginedes vabatahtlikule tööle, osalustasudele ja kohalike omavalitsuste väikestele toetustele. Suuremad riikliku tasandi organisatsioonid saavad rohkem riiklikku rahastust, mis muutub pikemaajaliseks ja partnerluspõhiseks. Selle tulemusena paraneb nende majanduslik kindlustatus. Mõned ministeeriumid rakendavad strateegilise partnerluse mudelit, mille eesmärk on suurendada kodanike dialoogi ja sidusrühmade osalemist otsustusprotsessides. Kuid tegelikkuses ei ole kodanikuühiskonna osalemine tagatud ning sageli on see ebapiisav või puudub täielikult.
