Kogukonna ja kohaliku omavalitsuse koostöö Tornimäe lasteaia ja kooli muutuste kavandamisel

Saaremaa valla haridusvõrgu muudatuste üks otsustest oli ühendada Tornimäe põhikool lasteaiaga ja jätta kooli üheksa klassi asemel neli klassi. Pöide piirkonna inimesed aga soovisid, et kool jätkaks põhikoolina, ja asusid aktiivselt tegutsema, et seda eesmärki täita. Kuidas kõik täpsemalt toimus, räägivad Pöide kogukonna üks eestvedajatest Jaak Nõgu ja Saaremaa Vallavalitsuse haridus- ja noorsootööosakonna juhataja Urmas Treiel.

Mis ajendas Tornimäe lasteaia ja kooli ümber tekkinud arutelud ja muudatused?

Jaak: Meil on selline kentsakas olukord, et lasteaed ja kool asuvad üksteisest saja meetri kaugusel, aga lasteaias käib umbes kolmveerand meie lastest ja koolis vaid natuke üle ühe kolmandiku lastest. Sellel on mitu erinevat põhjust, aga me nägime, et kool ei ole sellisel kujul jätkusuutlik. Me olime kogukonnana esitanud aasta varem aprillis vallale ettepaneku liita lasteaed ja kool kokku, siis on pere valik laps lasteaeda ja kooli panna pigem ühekordne, ei teki nii kergelt pärast lasteaiaastet uue otsuse tegemise kohta.

10. jaanuaril tulid vallavalitsuse haridusosakonna juhataja Urmas Treiel, üldharidusnõunik Õilme Salumäe ja hariduse valdkonna abivallavanem Riina Allik Tornimäe rahvamajja meile tutvustama lasteaia ja kooliga seotud plaani. Nad on korrastamas kogu Saaremaa haridusvõrku tervikuna, vaatavad üle statistiliselt, kus ja kui palju elab lapsi, millised tendentsid on.

Millises meeleolus kohtumine läks?

Jaak: Kui minna selliste plaanidega kohalike inimeste juurde, kelle elu need otsused mõjutavad, siis on hirmud suured. Valdavalt räägime ikkagi põhikoolide kaotamisest ja vähendamisest algklasside mahuni või kuueklassiliseks, esiti pakutigi meile lasteaeda ja nelja klassi. See ei olnud see, mida me kogukonnana soovisime, me tunneme ennast tegelikult elujõulise ja tugevana. Seda küll, et lasteaed liidetakse kokku kooliga, aga soovime üheksat klassi.

Kui omavalitsusega kohtusime, siis ei läinud inetuks ütlemiseks ja sõnadega haiget tegemiseks, jäi rahumeelseks, asjalikuks ja informatiivseks, meie esitasime oma seisukoha, vald selgitas oma plaani. Sellest algas diskussioon, mis oli ja on asjalik, rahumeelne, hooliv, arvestav ja aupaklik, oleme võrdselt ausad üksteise vastu ja hoolime sellest, mida teeme. Me saame aru, et vallavalitsus teeb oma tööd ja nad hoolivad sellest piirkonnast, meie ajame oma asja oma kogukonnast ja piirkonnast hoolides.  

Mida kogukonnana edasi tegite?

Jaak: Kaks nädalat hiljem korraldasime kogukonnaga kokkusaamise, kutsusime naaberkogukondade esindajaid ja külalisesinejaid, pidasime arutelusid ja panime plaani paika, kuidas edasi minna selles olukorras, kus omavalitsus soovib nelja klassi ja lasteaeda. Moodustusid erinevad grupid ja inimeste vahel jätkus väga tihe suhtlus, pidasime koosolekuid ja unistasime lasteaia kooli ühendasutusele sisu, mõtet ja tegu.

Siis toimus 14. veebruaril osavallakogu koosolek, kus me saime paika eesmärgi, et 9. märtsiks tuli meil esitada muudatusettepanekud ja 30. märtsil pidi kooliastmete muudatust puudutav eelnõu vallavolikogus teisel lugemisel olema.

Ma olen käinud Tornimäe põhikoolis seitse klassi, olen siin sündinud ja elan siin, tunnen üsna täpselt kogukonna dünaamikat. Kui mina põhikoolis käisin, siis oli see hirm juba olemas, et põhikool pannakse kinni, sest lapsi jääb järjest vähemaks ja nüüd, 25 aastat hiljem on see päriselt juhtumas. Me peaksime sellega juba harjunud olema, et see juhtub, aga kuna see jutt on nii kaua üleval olnud ja mitte midagi ei ole tegelikult juhtunud, siis me enam justkui ei usu, et see päriselt juhtub. Nüüd nägime, et enam ei ole taganemisruumi. Inimesed vaatasid üksteisele otsa ja said aru, et ega keegi teine ju ei tee, meie ise teeme. Me olemegi nüüd käinud päriselt kohtumas: üksteisel külas, laste sünnipäevadel ja lihtsalt kokku saanud, helistanud. Tõeliselt põnev aeg on olnud.

Veebruaris hakkasime ka kavandama kogukonna kogunemise päeva 23. aprillil. Kutsusime appi Toomas Trapido ja Anet Linno avatud ruumi meetodil töötuba tegema, eesmärk oli siis Pöide kogukonna jaoks visiooni luua, praktilisi lahendusi leida ja koos erinevate teemade üle arutleda.

29. märtsil saime teada, et 30. märtsi vallavolikogu istungilt võetakse Tornimäe kooli puudutav punkt maha. Saime siis ka ära oodata selle, mis toimub meie kogukonnapäeval. Dialoog läks veel sügavamaks, rohkem aspekte ja nüansse oli võimalik esile tuua ja ühiselt seda asja vaadata, mitte ainult kogukonna vaates või valla vaates, vaid just koostöös. Kogukond ja omavalitsus näevad seda olukorda sarnaselt ja me saame koos otsustada, kuidas koos edasi läheme.

Kuidas valla haridusosakonna vaates see olukord arenes?

Urmas: Alustan veidi kaugemalt. Mind kutsuti kolme poole aasta eest tööle, et valdade ühinemise järgselt tagada kõikidele koolidele võrdsed alused nii rahastamises kui koosseisudes ja üle vaadata haridusruum, sest Saaremaa vallas pole vaatamata laste arvu vähenemisele viimase 10 aasta jooksul haridusvõrku muudetud. 2021. oktoobriks valmis haridusministeeriumi ja haridusekspertide koostöös üldhariduse uuring, mis nägi ette väga erinevad alternatiivid alates sellest, et teatud maakoolid suletakse, kuni selleni, et igal pool on üheksa klassi.

Algasid arutelud kogukondades. Kogu aeg teati, et laste arv maakoolides on vähenenud, kui kunagi oli 150 last, siis täna kohati kümme last, kohati 30 last. Tornimäe kogukonnale olid valla muudatusettepanekud aga selge päästik, nüüd oli see teema lõpuks arutusel. Arutelud toimusid kogukondades väga paljuski selle 2021. aasta uuringu argumentide baasil – mis vanusest lapsele on kasulikum õppida väikekoolis, mis vanusest lapsel on kasulikum minna suuremasse kooli, kui sotsialiseerumine ja meeskonnatöö on olulisemad. Ma olen mitmeid kordi haridusvõrgu teemadega Tornimäel käinud ja iga kord tulnud väga positiivse energialaenguga tagasi. Kõikides kogukondades on olnud väga mõistlik arutelu.

Kõige suurem kasu ülipikas perspektiivis on see, et me suutsime ühe kogukonna üles äratada ja väga konstruktiivsele üksmeelele suunata. Tornimäe piirkond on saanud täiesti uue hingamise.

Mida soovitate teistele hea koostöö saavutamiseks?

Jaak: Kokkuvõttes taandub kõik inimeste vaheliste suhete ja vastastikuse märkamise peale. Igaüks meist kannab igapäevaelus mingit rolli, aga me oleme eelkõige inimesed. Meievahelised suhted määravad ära selle, kuidas me koostööd teeme. Mina soovitan asjale läheneda inimlikult, inimesele otsa vaadata ja kuulata, mis teisel öelda on, üritada mõista, miks seda öeldakse, miks proovitakse midagi teha. Tegelikult ju ei tehta midagi selleks, et kellelegi halba teha, halva tegemise tunne tekib mõistmatusest. Tasub vaadata avatud hoiaku ja rõõmsa meelega elu, mis meil on, see aitab paljuski kaasa. Ma olen seda meelt ka, et kui on vaja olulisi asju välja öelda, siis tuleb seda teha. Teinekord ei ole neid sugugi lihtne välja öelda ega ka vastu võtta, need võivad tekitada konflikte, aga konfliktiolukorda ei tasu kinni jääda, sellest tuleb ka läbi minna ja aru saada, et see on juhtunud. Lepitus on hiljem palju magusam, tekib üksteise mõistmine.

Urmas: Ma jätkan sellelt mõttelt, et vaadata silma ja tegelikult sealt silmadest peegeldub vastu see, mismoodi sa ise teisele vastu lähed, kui lähed jõuga, siis saad peeglist sellesama tagasi ka. Paljud omavalitsused on teinud vea, et läinud ülimalt jõuga ja kiirete otsustega peale, sealt on ka vastumeel ja lahingud tulnud. Meie puhul oli nii, et haridusosakonna poolt tuli analüüs, millele paljuski vestlused tuginesid, ja kolleegide poolt tuli empaatiline silmavaade, nii tekkis hea tervik.

• Artikkel