Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Koorilaul on eestlaste jaoks märgilise tähendusega. Me teame, milline ühendav mõju on kooris laulmisel, kuidas see kompab argiseid mina ja meie vahelisi piire ning annab lauljaile väärikustunde.
Elan ja tegutsen Austrias, kus on niisama elav koorikultuur kui Eestis, seda aga mõne märgatava erinevusega. Esiteks on neil rohkem nišikoore nagu näiteks ainult Bachi muusikat esitav koor. Teiseks on mitmed siinsed koorid tulnud kokku tänu oma sotsiaalsele või poliitilisele ühisosale: on näiteks majanduslikult vähekindlustatute koor või pagulaste koor, feministlik või antifašistlik koor. Vaatamata jagatud taustale ei ole nende repertuaar aga tingimata poliitiline.
Kuid ka Eestis on mõni sarnane näide: segakoor Vikerlased, mille liikmed kuuluvad kväärkogukonda.
Segakoor Vikerlased tegutseb 2017. aastast Tallinnas, muuseas olid nad Eesti ja kogu Baltikumi esimene LGBTQ+ segakoor. Koori nimi viitab vikerkaarele ja viikingitele, kusjuures nimekaim “Vikerlased” oli Eesti esimene ooper (autor Eduard Aava, esietendunud 1928). Seitsmeaastase tegutsemise jooksul on segakoor Vikerlased teinud palju rahvusvahelist koostööd teiste LGBT+ kooridega ning traditsiooniks on ka kujunenud esineda meie ja lähinaabrite Pride’idel ja Eesti Geikristlaste jõulujumalateenistusel.
Eesti koorilaulu status quo on valdavalt piirkondlik ning laulupidude repertuaar üldrahvuslik-üldinimlik. Kuidas aga muudaks laulupidusid olukord, kus seisaks kaare all külg külje vastu surutult erinevaid maailmavaateid uhkelt (pun intended) välja näitavad koorid? Kuivõrd kooris laulmine on tõhus kogukonna ühendaja, siis võib vaid ette kujutada, milline saaks olla kirjeldatud laulupeo ühendkoori vägi.
Kuid nagu Vikerlased ütlevad, on nad ennekõike koor, mitte poliitiline organisatsioon. Vestlesin Vikerlastega, et avada ühe kogukonnakoori pidamise tausta ja olemust.
– Vabaühenduste Liidu vabatahtlik Pauliine
Kas teil on mõni “meie lugu”?
Hetkel on vist selleks Queeni “Bohemian Rhapsody”. Eesti lauludest on repertuaaris pikalt olnud Kadri Voorandi “Ära mind lahti lase”.
Aktiivseid liikmeid on Vikerlastel praegu 45. Nende hulgas on nii terve elu erinevates koorides laulnuid kui ka neid, kelle jaoks see on esimene koor. Samuti pole paljude liikmete emakeel eesti keel ning mitmete nende jaoks on just Vikerlased olnud peamine võimalus kohalikega sõprussidemeid luua.
Eesti koorilaulu tase on muljetavaldavalt kõrge. Nii nagu kohaliku keele õppimine, annab koorilaul võimaluse näha lähedalt eestlaste identiteedi tuuma. See põimib traditsioonipärase uuega: eestlastest sõbrad aitavad meil, välismaalastel, õppida laule, mida nad on tundnud terve elu, ja seejärel õpime me koos uut repertuaari. See kogemus õpetab teineteist austama ja mõistma ning meid, välismaalasi, koorilaulu kultuuri hindama.
Vikerlaste repertuaari kuuluvad nii klassikalised koorilaulud kui ka poplugude arranžeeringud. Juunikuus on see klassikalise poole kaldu, sest astutakse üles Tartu laulupeol. Juulis sõidavad nad esinema GALA (Gay and Lesbian Association of Choruses) festivalile Minneapolisse ning augustis saab Vikerlastega kohtuda Tartu Pride’il.
Välismaal esinedes oleme märganud, et publik armastab just meie klassikalisemaid lugusid. Siiski laulame ka gay anthom’e nagu Lady Gaga “Born This Way”. GALA festivaliks kava kokku pannes pidamise silmas, et naisautorite looming oleks hästi esindatud.
Repertuaari osas on suur sõnaõigus ka lauljatel, oleme isegi küsitluse teel laule valinud. Viimane sõna jääb siiski dirigendile, kes on koori kunstiline juht ja oskab hinnata meie vokaalset võimekust.
Pälvisite Eesti üldsuse tähelepanu osaledes 2019. aasta juubelilaulupeol. Mis oleks üks eelarvamus teie kohta, mis ei pea paika?
Eelarvamuslik tundub korduv küsimus, miks on vaja LGBT-koori teha. Arvatakse, et tahame lihtsalt näitamise mõttes sellist koori teha ja kellelegi nina alla hõõruda. Koore moodustatakse erinevate ühisosade järgi. Kui me seda varjaks, siis ei oleks võimalik leida ka sarnaseid inimesi, kes kooriga liituks. Meie ühisosa muudab meie koori väga kokkuhoidvaks, oleme nagu perekond. See üks ühisosa toob kokku üllatavalt mitmekesise grupi, muuhulgas vanuse, ametite, rahvuse mõttes, ning avab põnevaid koostöövõimalusi.
Ei tea, milline positiivne eelarvamus meie koori suhtes ringleb, aga kui see on asjaolu, et Vikerlaste kooris on lõbus ja äge, siis see vastab küll tõele.
Kas te peate oma koori ja tegevust poliitiliseks?
Vikerlased tervikuna ei positsioneeri end poliitilisena, kuid tundub, et avalikkus näeb meid nii. Enda LGBT+ koorina määratlemine on juba poliitiline.
Meid kooshoidev jõud on ikkagi kogukond, mitte jagatud poliitilised vaated. Sellega ehk seisame vastu stereotüüpsele arusaamale, justkui oleks LGBT+ kogukond homogeenne. Meie kogukonnas ja kooris on erisuguste vaadete ja väärtustega inimesi. Ühel meelel oleme siiski inimõigusi puudutavates küsimustes.
Meie jaoks väikesed erinevused võivad kõrvalseisjale näida aktivistliku ja poliitilisena. Enamasti väljendub see sooneutraalses keelekasutuses – nimetame lauljaid häälerühmade järgi bassid, tenorid, aldid ja sopranid ning väldime termineid nagu mees- ja naishääled, sest see ei kirjelda meie koori reaalsust. LGBT+ inimesed peavad Eestis veel navigeerima kultuurilises keskkonnas, mis on loodud paiksoolise sirge inimese järgi. Vikerlased tahaks vähemalt oma prooviruumis luua keskkonna, kus sellest natuke puhata saaks.
Kui kväär on Eesti koorilaul ja kuidas seda kväärida?
Eesti koorilaul tervikuna on endiselt väga traditsiooniline ja opereerib soobinaarses raamistikus. Segakooride seaded on vahel üles ehitatud romantiliste dialoogidena mees- ja naishäälte vahel. Mis võib olla ka väga armas.
See, et me olemas oleme, ei ole veel Eesti koorilaulu kväärimine, kuid Vikerlased on teinud väikese sammu selles suunas. Meil käib häälerühma määramine puhtalt hääle põhjal ning meil ei ole ka binaarset kooririietust nagu paljudel kooridel.
Esimene samm kväärimise suunas olekski ehk range soolise jaotuse pehmendamine. Praegu peab mittebinaarne inimene üsna palju painutama, et end klassikalisse segakoori sobitada. Mõnel läheb see kergelt, teise jaoks on see põhjus koorimuusikast kõrvale jääda. Sama lugu on transinimestega. Meilt on küsitud soovitada mõnd transsõbralikku koori teises linnas. Sellest võib järeldada, et transinimestel on sobivat koori keeruline leida.
Segakoori loomine sai alguse mõttest, et Eesti kväärkogukond võiks omavahel rohkem läbi käia. Millist mõju on koor kogukonnale avaldanud?
Tahaks loota, et väga head, eriti nähtavuse osas. On inimesi, kes olid liitudes tagasihoidlikud, aga avanesid aja jooksul kooris ja muutusid oma eneseväljenduses julgemaks. Oma roll on ka kogukonna ühendamisel. Tänu meile on kokku saanud väga eriline sõpruskond.
Kuulute Euroopa LGBTQ+ kooride ühendusse LEGATO ning 2023. aastal astusite üles nende festivalil Various Voices Bolognas. Milline on kväärkooride võrgustik ja koostöö?
Aktiivne. Me oleme kõige rohkem teinud koostööd Soome ja Poola kooridega ja näiteks Praha kooriga pole me veel konkreetsete tegudeni jõudnud, kuigi nad meid mitu korda esinema on kutsunud. Bolognas tundsid koostöö vastu huvi Edinburghi ja Varssavi koorid ja kuuldavasti on nüüd LGBT+ koor ka Lätis – ilmselt jõuab varem või hiljem seegi koostööni.
Kuidas te end ja oma välisreise rahastate?
See on kombinatsioon erinevatest allikatest: liikmemaksud, annetused, taotletud toetused ja esinemistasud. Mõnel juhul on esinema kutsunu toetanud transpordi ja/või majutuskulude katmisel või oleme ööbinud sõpruskooride kodumajutustes. Liiga palju ja kaugeid reise me endale lubada ei saa, sest liikmetel on erinevad rahalised võimalused.
Kas koori tegutsemise ajal on olnud ka suuremaid takistusi?
Alguses oli kooriliikmeid väga vähe ning koroona-aeg oli raske, sest proovides tuli pause ja osad liikmed kadusid. Vahepeal pidime leidma uue dirigendi.
Keerulisemaks muudab asja ka see, kui koor tegutseb täiesti iseseisvalt ehk pole ühegi teise organisatsiooni all, kellelt tasuta ruume saada või kes dirigendile palka maksaks. Algusaegadel saime kasutada Eesti LGBT Ühingu ning X-baari ruume, kuid nüüd on need meie jaoks liiga väikeseks jäänud. Ainuke, kes oma töö eest tasu saab, on dirigent ja ülejäänud aktiivsemad liikmed tegelevad kooriga vabatahtlikult omast ajast. Selles mõttes oleme koori ja MTÜna pingutanud ja saavutanud päris palju. Siinkohal tahaks tänada ka Vabaühenduste Liitu, kelle kodulehelt ja töötajatelt me aeg-ajalt nõu oleme küsinud.
Millist nõu te annaksite ühe kogukonnakoori loojale?
Kogukonnakoori tähtsaim komponent ongi kogukond: oluline on hoida ja tekitada häid suhteid ja soojust inimeste vahel.
Kas teil on aastate jooksul mõni koorisisene traditsioon välja kujunenud?
Koorilaagritega seoses on välja kujunenud oma lõbus kombestik. Meil on alati õhtune programm, mille kontseptsiooni ja vedamise eest vastutab üks häälerühm. Laagri lõppedes antakse teatepulk edasi järgmisele häälerühmale.
Millised on teie tulevikuplaanid ja millest te unistate?
Vaatame, mis tulevik toob, sest koostööpakkumisi tuleb pidevalt. Plaanime osaleda järgmisel laulupeol, aga kuna elame rahaliselt n-ö peost suhu, siis liiga pikalt asju ette planeerida ei saa. Soome koorid on jätkuvalt väga huvitatud koostööst, ilmselt on see mõlemale poolele logistiliselt jõukohasem kui muud välismaareisid.
Koorina unistame enese edasiarendamisest. Selles osas on Soome koorid inspiratsiooniks (The Friends of Dorothy, Out’n’loud, Helsingin queer-feministinen kuoro, Kaupungin Naiset). Nad on laval vabad, humoorikad ja ilmekad ning nende repertuaar on originaalne: palju omaloomingut ning värskeid seadeid. Välismaa festivalidel on nad ühed hinnatumad esinejad. Kui nad jälle Eestisse esinema tulevad, siis soovitame soojalt kuulama tulla või võimalusel Soomes neid kuulamas käia.
Kuidas teiega liituda?
Kirjutage meile ja saate info liitumise ja proovide kohta!
Foto: Tiiu Heinsoo.
