“Olin kurb, sest mul polnud kingi. Kuniks ma kohtasin meest, kellel polnud jalgu”. Ja “kaks meest läbi trellide maailma vaatasid – üks nägi muda, teine tähti taevas”.
Need kaks näidet ilmestavad paljusid olukordi elus. Nad panevad mõistma, kuidas kontekst meid mõjutab ja teisalt, kuidas meil on alati valik. Ka siis, kui meile tundub, et valik puudub. See, millele su tähelepanu ja energia läheb, on sinu enda valik.
Olen läbi elu teinud neid asju, mis on justkui kombinatsioon üheltpoolt minu enda valikutest ja teisalt teemadest, mida elu ise on minu lauale toonud. Ei teagi lõpuks, kuivõrd olen ma valikud ise teinud ja kuivõrd on valikud mind üles leidnud.
Igal juhul on erinevad vabatahtlikud ettevõtmised, tugev seos kolmanda sektoriga ning parema/loogilisema/süsteemsema toimimise otsimine minu tegevustes olnud kesksetel kohtadel. Mis on omakorda viinud selleni, et vastandumist mina või sina, meie või teie on järjest vähem, sest igal pool näen üha enam seoseid. Heaks kodanikuks kasvamine ja olemine on tulnud sellel teekonnal väga loomulikult, justkui automaatselt.
Ja lõpetuseks – väga palju räägitakse tänapäeval üksteise aitamisest, märkamisest ja abikäe ulatamisest teisele. Mina tahaksin astuda hetkeks sammu tagasi ja öelda – aita kõigepealt iseennast. Mõista ennast ja oma sisemaailma, saa iseendaga paremini läbi. Nii tuleb ka soe või vähemalt veidi positiivsem taust kõigele, mida teed. Ka siis, kui sul pole saapaid või vaatad maailma läbi trellide. Heaks kodanikuks kasvamine järgneb loomulikult.