Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Hea Kodaniku ajakirja sügisnumbri teema on demokraatia. Oma olemuselt on tegu üsna hoomamatu mõistega, mille definitsioonidest kirjutatakse tänini pikki raamatuid. Ka meie kohaliku noore demokraatliku ühiskonna pinna all podiseb arutelu, milline siis on ikkagi õige demokraatia.
Kui vaadata Economist Intelligence Uniti põhjaliku kodanikuvabadusi, valitsemiskultuuri ja pluralismi mõõtva metoodikaga demokraatiaindeksit, siis kuulub Eesti 7,97 punktiga 10st kategooriasse “vigadega demokraatia”. Riikide järjestuses paigutume koos Tšiiliga 23. kohale. Seejuures edestame enamikku teisi Ida-Euroopa riike. Pikalt oleme aga maas neist, kelle poole sageli eeskujuna vaatame – Põhjamaadest.
Kevadel avaldas European Movement International uuringu, mille kohaselt toetab vaid 30% eestlastest pidevalt demokraatlikke printsiipe. See on murettekitav number. 41% eestlastest tunneb, et mahajäämus on suur ja neil pole võimet demokraatlike protsesse mõjutada. Selle võimekuse tunnetamine või mittetunnetamine tuleneb aga sageli osalusvõimaluste olemasolust inimeste igapäevaelus, näiteks töökoha sisedemokraatiast. Kui suur eeskuju on siinkohal kodanikuühiskond?
Vabaühenduste sisedemokraatia pole Eestis palju tähelepanu saanud. 2014. aastal koostas sellekohase uuringu Praxis, veel varem on ilmunud mõned juhendmaterjalid ühenduse hea valitsemise teemadel. Sisedemokraatia on aga tihedalt seotud legitiimsusega ja seda eriti huvikaitse puhul. Huvikaitsega tegelevate organisatsioonide legitiimsus toetubki neljale sambale: läbipaistvusele, asjakohasusele, vastutavusele ja sisedemokraatiale.
Läbipaistvuse juures mängib keskset rolli info kättesaadavus. Kuidas on võimalik väljastpoolt vaadates aru saada, millega organisatsioon tegeleb, kes tegevustesse panustavad, kes rahastab ja nii edasi? Läbipaistvus on eriti oluline organisatsioonide puhul, kes tegelevad poliitikakujundamisega.
Eestis ei ole lobistide tegevus seni tugevalt reglementeeritud. Seetõttu väärib rõhutamist, et avalikes huvides tegutsevad organisatsioonid peavad oma tegevuses käituma eetiliselt ja läbipaistvalt. Üks samm võiks olla kajastada oma kodulehel jooksvaid tegevusi nagu seda, kellega kohtutakse ning mis teemadel aru peetakse. Kui aga kodulehte pole 2010. aastast uuendatud, registris puuduvad õiged andmed ja ühingu tegevuste kohta avalikes kanalites teavet napib, on läbipaistvusest keeruline rääkida.
Vastutavus tähendab vastamist kokkulepitud ootustele. Vastutavuse tagavad protsessid, mille abil tekib ja püsib arusaam ühenduse legitiimsusest: õiguslikkus, aruandlus (nt aastaaruanne, ühiskondlik aruanne, keskkonnaaruanne), vahendite kasutamine, mõju hindamise mudel, tegevuste läbipaistvus ja eetika. Peab olema selge, kellele annab ühendus oma tegevusest aru, kuidas loob läbipaistvust, milline on missioon ning kuidas seda täidetakse.
Asjakohasus tähendab ennekõike valitud tegevuste mõjukust. Paljud vabaühendused on kasvatanud enda ümber tugeva kogukonna. Nad on paik, kus saavad kokku inimesed, kes räägivad sama keelt, kasutavad sarnaseid termineid ja jagavad sarnaseid väärtusi. See soodustab aga ka grupimõtlemist ja sellest tulenevalt ka teatavat piiratud perspektiivi. Ühekülgne nägemus ja sarnased vaated võivad paraku vähendada ühenduse mõju, vaadete mitmekesisust ja seeläbi ka sisedemokraatiat. Tugev kogukondlik sisemine kallutatus pärsib ühenduse suutlikkust tulla toime erinevate ning kohati isegi vastanduvate vaadete ja nende esindajatega.
Sisedemokraatias on vabaühenduste puhul olulisel kohal sisemised protsessid ja siin mängib võtmerolli liikmete kaasamine. Liikmete ja teiste huvirühmade kaasamine määrab sageli ka kujundatava poliitika kvaliteedi. Siin võime rõõmustada, sest aktiivsete liikmete osakaal on kodanikuühiskonna arengukava mõjude hindamise kohaselt võrreldes varasemate aastatega kasvanud. Kahe eelmise uuringu andmetel moodustasid aktiivsed liikmed keskmiselt 40% MTÜde liikmeskonnast. 2018. aastal jäi see näitaja keskmiselt 50% juurde, olles veel pisut kõrgem viimase nelja aasta vältel asutatud ühenduste puhul.
Liikmete kaasamise murekoht on aga suured ühingud. Aktiivsete liikmete osakaal on nimelt suurem väiksema liikmeskonnaga ühendustes – kuni 10 liikmega MTÜdes on aktiivsete liikmete osakaalu mediaankeskmine 80%, enam kui 50 liikmega MTÜdes samas 26%.
Poliitikakujundamises on aga olulisemad just suuremad ja võimekamad ühendused, kes peavad tagama loodavate poliitikate sobivuse sihtrühmale. Praxise uuring toob välja, et liikmete kaasamisse panustatud investeering on üsna võrdne sellest saadava kasuga. Mida kvaliteetsemalt, selgemalt, konkreetsemalt küsitakse sihtrühmadelt nõu, seda aktiivsem ja konstruktiivsem on ka saadav tagasiside. Liikmete aktiveerimiseks tasub niisiis eeltöö tegemisse aega ning energiat panustada.
Oluline roll sisedemokraatia arendamises on juhil, sest Eesti vabaühendused kipuvad olema üsna juhikesksed. Juht suunab enamasti ühenduse tegevust ning määrab, milliste teemade, probleemide, prioriteetide, eesmärkide ja tegevustega ühendus tegeleb. Juhi valimine peab olema läbipaistev ja Praxise uuringu kohaselt läheb Eesti ühendustel selles päris hästi. 86% vastanute hinnangul on nende organisatsiooni juhatuse valimised läbipaistvad, õiglased ja ausad.
Toimiv sisedemokraatia eeldab ka, et organisatsioonis oleks juurutatud asjakohased mitmekesisuse tavad. Eesti ühendustes need väga levinud ei ole. Sarnaselt teiste organisatsioonidega seisavad vabaühendused silmitsi riskiga kaasata üksnes ühetaolisi inimesi ja värvata ühtmoodi mõtlevaid töötajaid. Tulemuseks on, nagu eespool kirjeldatud, piiratud teadmine probleemidest ja võimalikest lahendustest. Erinevus tõepoolest rikastab.
Olen vabaühenduse juhina kogenud, kui keeruline on ehitada enda ümber meeskonda, mis on sooliselt, vanuseliselt, rahvuseliselt ja muude omaduste poolest tasakaalus. Eraldi teema on mitmekesises meeskonnas toimiva koostöö loomine ja hoidmine. Erinevad vaated ja arusaamad soodustavad ka lahkhelide teket, mis nõuab omakorda meeskonnaliikmetelt paremaid suhtlemis- ja konfliktide maandamise oskusi.
Neid oskusi vajame aga igal sammul. Mida tõhusamalt omandame neid organisatsioonide sees, seda edukamalt õpime orienteeruma ka ühiskonnas laiemalt. Toimiv ühenduse sisedemokraatia võimendab seega oskust ja tahet ka mujal osaleda. Seda tugevamaks saab kogu me demokraatlik ühiskond ning ehk liigume ühel päeval mitte nii kauges tulevikus “vigadega demokraatiate” seast “täielike demokraatiate” sekka.
Ilmus Hea Kodaniku demokraatiateemalises sügisnumbris.
Hea Kodaniku artiklid valmivad vabatahtlikkuse alusel, kuid tellimise, toimetamise ja ajakirjakaante vahele seadmisega kaasnevad paratamatud kulud. Kui sulle meeldivad Hea Kodaniku artiklid ning tahad toetada nende ilmumist ka edaspidi, toeta meid siin: https://heakodanik.ee/toeta/.
