Kui kestlikult meil läheb? Eesmärgid number 14 ja 15. Ookeanid ja mereressursid ning maa ökosüsteemid
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
ÜRO seatud 17 kestliku arengu eesmärki on suured ja laiad, sisaldades kokku pea paarsada alaeesmärki. Saamaks ülevaadet, mis nende valdkondade sees toimub, palus Andrei Liimets ekspertidel vabakonnast ja mujalt kirjutada, milline pilt Eestis ja Eesti perspektiivist paistab ning kuidas eesmärgid aastaks 2030 päriselt täidetud saada võiks. Merede ja metsade hoidmisest kirjutas Aleksei Lotman Eestimaa Looduse Fondist.
Eesti tegevus ei ole ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks seni piisav olnud. Meredele pühendatud eesmärk number 14 on seotud mitme teise rahvusvahelise ning EL-is võetud kohustusega, näiteks HELCOM-i Läänemere keskkonnategevuskava, merestrateegia raamdirektiivi, mereplaneerimise direktiivi ja veepoliitika raamdirektiiviga. Ka nende raames on meil kohustus vähendada mere saastamist taimetoitainete, keskkonnamürkide ja prügiga.
Kuigi oleme merede saastamise puhul teatud edu saavutanud, ei ole progress piisavalt kiire ning püsib oht, et võetud kohustused jäävad täitmata. Sestap vajame olulist kiirendust maismaalt merre kanduva saaste, eriti põllumajandusest pärit lämmastiku vähendamiseks. Ka mereressursside kasutamise ohjamine on õnnestunud üksnes osaliselt. Peaksime senisest kiiremalt tegutsema kalanduses, samuti piirama uljaid mereruumi hõivamise kavasid, nagu näiteks Suure väina sild.
Merekaitsealade loomises oleme küll ÜRO kvantitatiivse eesmärgi ületanud, kuid tegelikult ei tähenda see piisava ja sidusa ning hästi korraldatud võrgustiku olemasolu. Mitu merekaitseala (Kõpu, Apollo, Neugrund) ei ole realiseerunud, samuti pole veel majandusvööndis ühtegi kaitseala. Ilma nendeta ei saa rääkida sidusast ja tõhusast merekaitsest. Kõige enam oleme edusamme teinud ilmselt merekeskkonna uurimises, kuigi ka siin leidub jätkuvalt olulisi täitmist vajavaid teadmislünki.
Maismaaökosüsteemidele pühendatud eesmärk number 15 on seotud metsade säästva kasutuse, kõrbestumise, maa degradeerumise ja elurikkuse kao peatamisega. Viimasel ajal meilgi palju kirgi kütnud metsadebatt ning tõstatunud küsimused näitavad, et tublisti arenguruumi on ka siin. Kindlasti on vaja lõpule viia metsakaitsealade võrgustiku loomine, kuid säästvaks peab muutuma kogu metsamajandamine. Selleks tuleb loobuda liiga intensiivsetest majandamiskavadest, kohandada ressursikasutus meie ökosüsteemide tegeliku tootlikkuse järgi ning arvestada senisest märksa enam elurikkusega.
Põllumajanduse ekstensiivistamine, põllumajandusest pärit saaste piiramine ning põllumajandusega seotud elurikkuse kaitse on hädavajalikud, kui tahame toita nii tänast kui ka homset rahvastikku. Kuivõrd Euroopa Liidus lähtub põllumajandus ühisest poliitikast, sõltub siin väga palju just selle suundumusest. On äärmiselt tähtis, et keskkonda ja elurikkust ning nende kaitset vaadataks tulevikus mitte millegi toidutootmise välisena, vaid selle lahutamatu osana.
Vabaühendused saavad panustada ja panustavad juba praegu säästva arengu eesmärkide täitmisse, olles riigivõimule nõudlikuks koostööpartneriks. Näiteks tuletavad vabaühendused pidevalt meelde vajadust võtta seni kaitsmata merealasid kaitse alla või rakendada merekeskkonna kaitseks meetmeid nii merel kui ka maal. Sealjuures pakuvad vabaühendused tihtilugu ise lahendusi, kuidas ühte või teist asja paremini teha. Ühtlasi saavad vabaühenduste liikmed ka ise olukorra parandamiseks käed külge panna, näiteks talgutel elupaikade heaks töötades või looduskaitseks vajalikke andmeid kogudes.
