Kui kestlikult meil läheb? Eesmärk number 13. Kliimamuutuste vastased meetmed
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
ÜRO seatud 17 kestliku arengu eesmärki on suured ja laiad, sisaldades kokku pea paarsada alaeesmärki. Saamaks ülevaadet, mis nende valdkondade sees toimub, palus Andrei Liimets ekspertidel vabakonnast ja mujalt kirjutada, milline pilt Eestis ja Eesti perspektiivist paistab ning kuidas eesmärgid aastaks 2030 päriselt täidetud saada võiks. Kliimamuutustega võitlemisest kirjutas Siim Vahtrus Keskkonnaõiguse Keskusest.
Eestis on hästi inimeste teadlikkusega – kliimamuutustest räägitakse üha enam ja ilmselt pole jäänud kedagi, kes ei teaks, et selline nähtus on olemas. Positiivne on ka see, et Eesti on juba täitnud oma 2020. aastaks seatud taastuvenergia eesmärgi – 2015. aastal oli taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest Eestis 28,6%.
Samas on Eesti ühe inimese kohta üks suuremaid kliimamuutuste põhjustajaid Euroopas, paigutudes EL-is Luxemburgi ja Islandi järel kolmandale kohale. Peamiseks põhjuseks on meie suure süsinikuheitega põlevkivielektri tootmine: energiasektorist pärineb umbes 90% Eesti kasvuhoonegaaside heitmetest, lõviosa sellest omakorda põlevkivisektorist. Etteheiteid Eesti kliimapoliitikale tegi möödunud kevadel ka OECD, kes leidis, et Eesti strateegiad ei ole kliimamuutuste leevendamiseks piisavad ning vaja oleks senisest palju ambitsioonikamaid eesmärke ja tõhusamaid tegevusi.
Kahjuks peab selle kriitikaga nõustuma. Hiljaaegu vastuvõetud kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ei sisalda isegi üldist signaali, et põlevkivikasutus peaks vähenema ja pikas plaanis lõppema, meetmetest rääkimata. Selle asemel loodetakse arengukavas, et nafta maailmaturuhind ja EL-i süsinikukaubandus suunavad põlevkivikasutust otsepõletamiselt õlitootmisele. Isegi kui see juhtub, ei ole globaalses plaanis vahet, kuidas ja mis riigis süsinik atmosfääri satub – kliima huvides tuleb põlevkivist järk-järgult loobuda.
2030 on vaid 12 aasta kaugusel. Et selleks ajaks eesmärkidele vähemalt lähemale nihkuda, tuleks juba lähiaastail panna paika selgeid meetmeid sisaldav Eesti süsinikuheite vähendamise plaan, mida hakatakse kiirelt ellu viima. Kuna see tähendab paratamatult suuri ümberkorraldusi kogu ühiskonnas, näiteks põlevkivitööstuse kokkutõmbamist Ida-Virumaal, on oluline, et sel plaanil oleks lisaks kliimakomponendile ka sotsiaalne mõõde, mis hõlmaks inimeste ümberõpet, alternatiivsete töökohtade loomise ergutamist jms.
Kuidas saavad vabaühendused panustada? Oluline märksõna on koostöö. Keskkonnavaldkonnas tegutsevad vabaühendused on aastaid panustanud sellesse, et riik võtaks ette suuri ja julgeid samme, mis tõepoolest vähendaks Eesti panust kliimamuutustesse. Oleme nii osalenud poliitikakujundamises kui ka andnud panuse kliimamuutustealase teadlikkuse tõstmisesse, näiteks Ida-Virumaa inimestelt keskkonnamuutuste kohta lugude kogumisega. Tulevikus plaanime sel teemal omavahel rohkem koostööd teha.
Nagu eespool viidatud, pole mõjusa kliimapoliitika loomine seotud vaid keskkonnavaldkonnaga, mistõttu peaksid kõik vabaühendused, kes puutuvad kokku keskkonna, linnaruumi, põlevkivist sõltuvate kogukondade või muu seotud teemaga, siin rohkem omavahel suhtlema ja aitama kaasa lahenduste leidmisele. Koos tegutsemine on hädavajalik selleks, et nii riigi kui ka omavalitsuste silmi sel teemal avada ning neile muudatuste elluviimisel toeks olla.
Kes mingil põhjusel ei taha või ei saa otseselt kliimamuutustega seotud otsuste tegemisse sekkuda, saab anda allkirja põlevkivienergeetikast väljumise strateegia (Põxit) koostamise toetuseks rahvaalgatuse veebilehel www.rahvaalgatus.ee.
