Kui kestlikult meil läheb? Eesmärk number 4. Kvaliteetne haridus
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
ÜRO seatud 17 kestliku arengu eesmärki on suured ja laiad, sisaldades kokku pea paarsada alaeesmärki. Saamaks ülevaadet, mis nende valdkondade sees toimub, palus Andrei Liimets ekspertidel vabakonnast ja mujalt kirjutada, milline pilt Eestis ja Eesti perspektiivist paistab ning kuidas eesmärgid aastaks 2030 päriselt täidetud saada võiks. Kvaliteetsest haridusest kirjutas Noored Kooli eestvedaja Kristi Klaasmägi.
ÜRO kestliku arengu eesmärgid on seatud kõikidele riikidele, mitte vaid arenevate riikide abistamise sihistamiseks. Iga päev me Eestis küll oma arengukavasid nende eesmärkide kontekstis ei mõtesta, näiteks Eesti elukestva õppe strateegias 2020 ei ole otsest viidet või seost ÜRO arengueesmärkidega. Samal ajal on meie eesmärgid vähemalt hariduses kestliku arengu eesmärkidega sisuliselt samad – tagada hea haridus ja elukestev õpe kõigile.
Ülemaailmselt on suurteks probleemideks kirjaoskamatus ja ligipääs haridusele. Eestis oskavad lugeda kõik ja igal lapsel on nii võimalus kui ka kohustus kuni 16. eluaastani koolis käia. Samas on meilgi omad raskused hea hariduse ja elukestva õppe tagamisel. Kuigi PISA testid näitavad meie laste häid teadmisi võrdluses teiste riikide lastega, on Eesti ainus OECD riik, kus keskhariduse omandajate osakaal (keskhariduse hulka kuulub nii gümnaasium kui keskeri- ehk kutseharidus) nooremate hulgas langeb. Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel ei omanda umbes 20% noortest ka seitsme aasta jooksul pärast põhihariduse lõpetamist keskharidust.
Võib ju küsida, miks peaks noori pikemalt õppima suunama. Paljud meist teavad põhikooli lõpetajaid, kes on teinud teadliku valiku mitte edasi õppida. Mõni on läinud programmeerijaks, mõni näiteks traktoristiks – mõlemal juhul tegelevad noored alaga, mis neile huvi pakub, ja aitavad leevendada töökäte puudust, mis on Eestis suurem kui kunagi varem. Ja kuigi suurem osa neist 20 protsendist põhiharidusega jäänud noortest küll alustab õpinguid, ent jätab need lõpetamata, võib arvata, et ka neist jõuab suur osa tööturule.
Uuringute põhjal saab öelda, et kõrgem haridustase oleks kasulikum nii praegustele varakult tööturule suundunud noortele endile kui ka kogu ühiskonnale laiemalt. Kõrgema haridustasemega inimesed on tervemad, nad osalevad rohkem kodanikuühiskonnas, nad usaldavad rohkem nii teisi inimesi kui ka ühiskonda laiemalt. Oluline vahe on põhi- ja keskharidusega inimeste tööhõives. Uuringutes on leitud, et üks aasta kooliharidust tõstab tootlikkust umbes 10%. Seepärast on ka Eestis üheks eesmärgiks õpingute varase katkestamise vähendamine.
Meil on ka teadmine, mida selle probleemiga teha. Õpingute ebaõnnestumisega on vaja tegeleda juba varakult, eeskätt algkoolis ja üleminekul algklassidest põhikooli järgmisesse astmesse. See on aeg, kus tuleb laduda vundament, mis kannab õppimist kogu elukaare jooksul. Vundamendiks on ainealased baasteadmised, laste enesejuhtimise ja õppimise oskused ning valmisolek arengu nimel pingutada. Segu, mis seda vundamenti hästi koos hoiab, koosneb laste usust enese suutlikkusse areneda.
Kuigi me teame, mida teha vaja on, ei ole õpingute varase katkestamise puhul tegemist tehnilise probleemiga, mida oleks lihtne lahendada.
Üks veel vähe kasutatud võimalusi on kindlasti koolikogukondades pilgu ühine suunamine tulevikku – koos teadvustades, mis on hariduse eesmärk, ja sellest oma igapäevases töös lähtudes. Täna juhindutakse palju lühiajalistest eesmärkidest ning poolte erinevatest arusaamadest ja väärtustest. Koos samadele pikaajalistele eesmärkidele keskendumata ei ole võimalik parimat tulemust saavutada.
Teine võimalus on ressursside suunamine sinna, kus neid enam vaja on. Ka näiteks vabakonna algatused võiks enam keskenduda neile kogukondadele, kus õpinguid varem katkestavaid õpilasi proportsionaalselt enam on – need andmed leiab Haridussilma portaalist. Siin on vabakonnal rohkelt tegutsemisruumi, nii partnerlusena kohalikele omavalitsustele (haridus)teenuste disainimisel kui ka erinevaid programme ja algatusi luues selle konkreetse sihtgrupi koolide vajadustest lähtuvalt. Näiteks kuidas tagada sotsiaalpedagoog ja HEV- koordinaator lastele väiksemates maakoolides? Milline koolisüsteem tagab hea ja võimalikult kodulähedase hariduse piirkondades, mis on enam mõjutatud rahvastiku vähenemisest?
