Viimased artiklid:
Viimased uudised:
See kõik algab päeval, kui noor, natuke aega tagasi ülikooli lõpetanud inimene, kes on edukalt läbinud värbamisprotsessi, astub riigisektori Asutuse uksest sisse, et alustada esimest päeva Noore Menetlejana.
Noor Menetleja määratakse ellu viima Programmi – riiklikult kahtlemata väga olulist tegevust, mis kindlasti aitab Eesti elu märkimisväärselt edasi viia, pakkudes inimestele uudseid ja mitmekesiseid võimalusi eneseteostuseks. Noor Menetleja, silmad säramas, korraldab koosolekuid sihtgruppidega, koordineerib tegevuste elluviimist, kirjutab juhendeid, planeerib eelarveid ja koostab aruandlust. Programm edeneb kenasti, eelarved täituvad, sihtgrupp on rahul, Noor Menetleja tunneb, et ta on ühiskondlikult kasulik isend.
Ja siis ühel päeval kirjutatakse tema Programmist ajalehes. Inimene tänavalt on proovinud kasutada Programmi võimalusi ja ta oli ärritunud, et Programmist kasu saamiseks oli vaja esitada avaldus ja dokument, mis kinnitaks, et inimene vastab seatud nõuetele. Inimene pole vastanud ja see on teda natuke morjendanud ning ta on sutsanud artikli ajalehte.
Sel hommikul istub Noor Menetleja laua ääres ja vangutab pead. Ta on andnud endast parima, et Programmist kasu saamiseks oleks paberimajandus viidud miinimumini. Kunagi Programmi algusaegadel on ta selle konkreetse teema jaoks kokku kutsunud isegi eraldi koosoleku sihtgruppidega, kus dokumentide formaat kinnitati Sihtgrupi Esindajate endi poolt, et oleks kindel, et Programmist saaks enim kasu just need, kes seda kõige enam vajavad.
Enne kui Noor Menetleja saab kaugemale mõelda, heliseb tema laual telefon.
“Asutus, Noor Menetleja kuuleb,” ütleb ta torusse.
“Tere, siin on Ministeeriumi Kantsler,” ütleb hääl teiselt poolt. “Minister luges tänast ajalehte ja eee… ta on nüüd natuke ärritunud. Nimelt on sinu Programm ühiskondlikuks edulooks ja kuna sellest võib sõltuda Ministri tagasivalimine, siis see artikkel tabas teda valusalt. Ta andis korralduse, et kõik takistused tuleb koheselt eemaldada ning ta võtab selle isikliku tähelepanu alla.”
Noor Menetleja tunneb, kuidas tal lähevad jalad nõrgaks.
“Kõik reeglid on juba kooskõlastatud Sihtgruppide Esindajatega, kes olid kõikides aruteludes kaasatud, Minister ise on Programmi kinnitanud ning ma väga ei näe, kuidas me saaksime siin asju parendada,” ütleb ta häälega, kus peaaegu õnnestub varjata kerget värinat.
“Sa oled Asutuses üsna uus jah?” küsib Ministeeriumi Kantsler. “Nagu ma ütlesin, Minister näeb, et sellest võib sõltuda tema tagasivalimine. Palun lahendada ja raporteerida või… nojah, palun lahendada ja raporteerida, eks?”
Noor Menetleja istub ja mõtleb ja saab aru, et ta on omadega pekkis. Kinnitatud Programmi dokumentide muutmine nõuab tavapäraselt vähemalt pool aastat või enam ja see on umbes nagu koalitsioonilepingu avamine – avad ühe punkti ja enne kui aru saad, on kõik omavahel tülis ja valitsus kukub. Teisest küljest – kui seda teemat ei ava, siis ilmselt isiklikust pikaajalisest ja säravast karjäärist avalikus sektoris väga unistada ei maksa.
Õnneks Noor Menetleja teab, kes teda võiks kehvast olukorrast välja sikutada.
Asutuse viiendalt korruselt leiab ta oma toas röötsakil vedeleva Juristi, tühi pilk suunatud arvutiekraanil avatud riigihangete registrisse ja näos viis päeva ajamata habe. Noor Menetleja selgitab olukorda ja küsib nõu, et kuidas peaks käituma.
Jurist kehitab õlgu.
“Ma ütleks, et sa üldiselt oled omadega perses, aga kuna tegemist pole juriidilise probleemiga, vaid kommunikatsiooniküsimusega, siis on probleemi eest vastutavaks isikuks Kriisijuht,” mõmiseb ta.
Noor Menetleja läheb korrus allapoole, kust leiab Kriisijuhi, kes oma kabinetis klaasistunud pilgul kohvitassi põrnitseb. Ta selgitab olukorda.
“Kõlab nagu oleks pekkis jah,” nõustub Kriisijuht, “aga ma pean olukorda rohkem analüüsima. Küsi minult homme uuesti ja mõtleme kommunikatsioonistrateegiat ja räägime Juhatajaga, sest Programm on ikkagi tema vastutusvaldkond.”
Kui Noor Menetleja järgmisel päeval Kriisijuhi lukustatud kabineti uksele tahab koputada, avastab ta sealt sildi, kuhu on kiirustades kirjutatud, et Kriisijuht on järgmised kaks nädalat puhkusel ja kahjuks ei saa meilidele vastata.
Ta ohkab sügavalt ja otsib kolmandalt korruselt üles Juhataja, kes istub oma arvuti ees lõputute Exceli tabelite taga, pilk kaugusesse suunatud. Noor Menetleja istub maha ja selgitab olukorda.
“See on nüüd perses küll,” arvab Juhataja asjatundlikult. “Kuna me oleme juba pataka negatiivseid otsuseid väljastanud, siis kui me piirangud kaotame, peaksime esmajärjekorras eitava otsuse saanutele raha andma, aga meil pole selleks piisavalt eelarvet. Kui neile ei anna ja rahakraanid ainult uutele taotlejatele avame, siis annavad esmataotlejad meid kohtusse või veel hullem, tõmbavad meile avalikku tähelepanu. Kui me ei tee, nagu Minister meile läbi Kantsleri suu ütleb, oleme me süvariik, sest töötame vastu demokraatlikult valitud ministri tagasivalimise võimalustele. Igatepidi keeruline.”
Noor Menetleja ohkab.
“Mida me tegema peaksime?” küsib ta. Juhataja suunab pilgu taas aknast välja.
“Kui enam muud ei oska teha, siis kaasa sihtgruppi ja küsi, mis nemad arvavad, siis mõtleme edasi,” ütleb ta lõpuks.
Niisiis kutsub Noor Menetleja kokku koosoleku Sihtgrupi Esindajatega ja muu info sees, vaikselt kohvipausi ajal, selgitab oma muret. Et Programm töötab, kõik on rahul, aga et nüüd kirjutatakse ajalehes halvasti, Minister on kuri ja nõuab muudatusi.
Sihtgrupi Esindajad mõistavad. Pole neil esimene kord selliseid asju kuulda. Pole neil ka esimene kord meelt heitvat ametnikku kuulata ja ilmselt pole see ka viimane kord.
Ja süvariik ning Sihtgrupi Esindajad jõuavad kohvipausi jooksul ühisele arusaamisele, et kuna nii ametnikud kui sihtgrupp tahavad, et programm toimiks, siis kõigile oleks parem, kui asju mitte näppida. Noor Menetleja läheb tagasi Juhataja juurde ja teades, et sihtgrupp on kaasatud ja et tegemist on kommunikatsiooniküsimusega, panevad nad kokku plaani, kuidas seda kommunikeerida.
Kui telefon heliseb ja Ministeeriumi Kantsler küsib, kas probleemid on lahendatud, vastab Noor Menetleja, et nad analüüsivad parajasti olukorda ja juriidilisi probleeme ei ole identifitseeritud. Kui mõni päev hiljem telefon taas heliseb ja küsitakse, et kuidas asjalood on, vastab Noor Menetleja, et küsimus on ainult kommunikatsioonis ja parajasti mõeldakse välja kommunikatsioonistrateegiat. Kui helistatakse kolmandat korda, siis vastatakse Kantslerile, et tegeletakse sihtgrupi täiendava kaasamisega.
Kõigi osapoolte kergenduseks enne neljandat telefonikõnet valitsus kukub, Programmi muudatused lükatakse tekkinud segaduses vaiba alla ja süvariik, olles edukalt värvanud järjekordse Noore Menetleja oma ridadesse, rühib vääramatult edasi.
Loe Asutuse, Noore Menetleja ja teiste seiklustest edasi aadressilt kontoris.blogspot.com või raamatust “Maailm kontoris ehk kuidas kärbitakse heeringat”.
Ilmus Hea Kodaniku suvenumbris.
Hea Kodaniku artiklid valmivad vabatahtlikkuse alusel, kuid tellimise, toimetamise ja ajakirjakaante vahele seadmisega kaasnevad paratamatud kulud. Kui sulle meeldivad Hea Kodaniku artiklid ning tahad toetada nende ilmumist ka edaspidi, toeta meid siin: https://heakodanik.ee/toeta/.
