Kuidas elad, kodanikuühiskond?
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Suve alguseks sai valmis kodanikuühiskonna arengukava (KODAR) mõjude hindamise uuring. VAIKE VAINU ja MAARJA KÄGER uuringu läbiviinud Balti Uuringute Instituudist tegid kokkuvõtte sellest, millise tervise juures vabakond uuringu põhjal paistab.
Kuidas elad, Eesti kodanikuühiskond? Sellele küsimusele vastamiseks viidi 2018 sügisest 2019 kevadeni läbi mahukas uuring.[1] Mittetulundusühingute olukorra kindlaks tegemiseks toimus 2018. aasta sügisel veebiküsitlus, millele vastas 1121 mittetulundusühingute juhti. Samuti intervjueeriti uuringu käigus kodanikuühiskonna eksperte (33), ametnikke (7) ja vabaühenduste esindajaid (19) ning analüüsiti ka dokumente, et koguda täpsemat infot Eesti mittetulundussektori arenguvõimaluste kohta. Uuringu laiem eesmärk oli hinnata “Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“ meetmete mõju. Käesolev artikkel annab lühiülevaate Eesti mittetulundusühingutest ning olulisematest uuringus ilmnenud probleemidest Eesti kodanikuühiskonna arengus.
Eestis on mittetulundusühinguid umbes 21 500, millest 59% on enam kui kümneaastased ning 21% kuni nelja aasta vanused. MTÜ-de kõige levinumad tegevusvaldkonnad on vaba aja sisustamine / huvialaline tegevus, sport/kehakultuur ning kultuur/kunst. Mittetulundussektor on mitmekesine – esindatud on nii staažikad, suure käibe ning liikmeskonnaga organisatsioonid kui ka väiksed, nii-öelda rohujuuretasandil tegutsevad ühingud. 15% Eesti MTÜ-dest tegutseb ainult kohalikul tasandil (valla või linna, Tallinna puhul linnaosa tasandil), kuid 36% MTÜ-dest on laiendanud oma haaret ka välisriikidesse.
Kahanev liikmeskond
Mittetulundusliku ühingu võime oma eesmärkide nimel tegutseda sõltub eeskätt inimestest, kes ühingusse panustavad: ühingu liikmetest, palgalistest töötajatest ja vabatahtlikest. Küsitluse andmetel on Eestis MTÜ-de liikmeskonnad vähenemas, värskelt asutatud MTÜ-de liikmeskonnad on praegu keskmiselt väiksemad kui alustavad ühingud kaheksa aasta eest ning vähenevad ka staažikamate ühingute liikmeskonnad.
Sarnane tendents on omane ka mitmele teisele Euroopa Liidu liikmesriigile. Samuti on vähenenud organisatsiooniväliseid vabatahtlikke kaasavate MTÜ-de osakaal, langedes võrreldes 2014. aastaga 68%-lt 53%-ni. Elanikkonna küsitlused[2] on näidanud, et kuigi vabatahtlikus tegevuses osalemine elanike seas kasvab, eelistavad inimesed regulaarsele vabatahtlikule tööle ühekordset või episoodilist panustamist. See peaks panema praegusi vabaühendusi mõtlema, kuidas mobiliseerida vabatahtlikke, arvestades inimeste muutunud eelistusi.
Küsitluse andmetel motiveerib MTÜ-de eestvedajaid ühenduse tegevustesse panustama eelkõige võimalus laiendada suhtlusringkonda, ennast arendada ja harida või tegeleda harrastusega. Täiendava majandusliku tulu saamist märkis motiivina vaid kümnendik vastanutest. Ühingute juhtimine on enamasti tasustamata – vaid 8%-s MTÜ‑dest on juhatuse liikmete töö rahaliselt tasustatud, sealjuures 2%-s saavad tasu kõik ning 6%-s osa juhatuse liikmetest. Palgalisi töötajaid on 23%-s MTÜ-des. Kui varasemad uuringud näitasid palgatööjõuga MTÜ-de osakaalu vähenemist (perioodil 2004–2014 langus 28%-lt 21%-ni), siis 2018. aastal on langus peatunud.
Viimase kaheksa aasta võrdluses on MTÜ-de võrgustumine ja koostöö vähenenud. Katusorganisatsioonidesse kuuluvate MTÜ-de osakaal on vähenenud 46%-lt 39%-ni ning püsivate koostööpartneritega MTÜ-de osakaal 89%-lt 69%-ni. Vähenenud on ka lühiajalisi koostöösuhteid omavate ühingute osakaal. Nimetatud muutusi saab osaliselt selgitada väikse liikmeskonnaga MTÜ-de osakaalu suurenemisega (kel ongi enamasti koostöösuhteid vähem), kuid siiski pole see ainus põhjus.
Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha?
Küsitluse tulemused viitavad MTÜ-de kasvavale polariseerumisele – eristuvad ühingud, mis on teistest nähtavalt võimekamad, seda nii liikmeskonna suurendamise, koostöösuhete loomise kui ka rahastuse leidmise poolest. Väiksemate ühingute jaoks, mis on enamasti nooremad ja väiksema kogemustepagasiga, on konkurents rahastuse leidmisel muutunud tihedamaks. Rahastuse taotlemisest võidakse loobuda juba eos, uskumata võimalustesse konkureerida suuremate ja staažikamate ühingutega.
Kõige olulisemaks rahastusallikaks on MTÜ-de jaoks jätkuvalt liikmemaksud (kõige olulisemana mainis seda 30% MTÜ-dest, millel oli 2017. aastal tulusid); järgnevad majandustegevus (20%), toetused kohalikult omavalitsuselt (19%), toetused riigiasutustelt (10%) ning toetused riiklikest fondidest ja sihtasutustest (8%). MTÜ-dest 29% sai 2017. aastal rahastust ühest allikast, 23% kahest allikast ning 33% kolmest või enamast allikast (16%-l MTÜ-dest 2017. aastal tulud puudusid).
Võrreldes 2013. aastaga on MTÜ-de rahastusallikate mitmekesisus vähenenud, näiteks on langenud riiklikest fondidest/sihtasutustest, riigiasutustest või liikmemaksudest tulu teenivate ühingute osatähtsus. Siiski on MTÜ-de käibed tervikuna võrreldes 2013. aastaga pisut suurenenud. Ligi poolte MTÜ-de käive on madalam kui 6500 eurot, kuid sellise käibega ühingute osakaal on võrreldes 2013. aastaga vähenenud 54%-lt 48%-le. Positiivse muutusena saab esile tuua ka omatulu teenivate MTÜ-de osakaalu suurenemise – võrreldes 2013. aastaga on see näitaja kasvanud 49%-lt 57%-ni. MTÜ-dest 43% teenis 2017. aastal omatulu kuni 6500 eurot (2013. aastal vastav näitaja 38%) ja 14% üle 6500 euro (2013. aastal vastavalt 10%). Peamine omatulu teenimise moodus oli teenuste müük.
MTÜ-de juhid ise on oma ühingu majandusliku jätkusuutlikkuse hindamisel pigem positiivsed: 30% hindab oma ühingu majanduslikku jätkusuutlikkust heaks või väga heaks, 50% peab seda rahuldavaks, 12% leiab, et MTÜ majanduslik jätkusuutlikkus on halb või väga halb, ja 8%-l puudub selge arvamus.
Kaikad KODARas
Kuidas mõjutab aga kodanikuühiskonna käekäiku valdkonna arengut suunav „Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“[3]? Uuringus vaadeldi KODAR-i eesmärkide, meetmete ja tegevuste kaupa, kas arengukavas kavandatud tegevused on olnud asjakohased (sh KODAR-i rakendusplaani kui terviku seisukohast) ja tulemuslikud.
Uuring näitas, et KODAR-i alaeesmärgid ja tegevused on üldjoontes asjakohased, aidates kaasa KODAR-i üldeesmärgi täitmisele. Siiski pole kõiki arengukavas seatud eesmärke saavutatud, kuigi enamik planeeritud tegevusi on faktiliselt ellu viidud või elluviimisel. Kodanikuühiskonna eksperdid, ametnikud ja vabaühenduste esindajad tõid intervjuudes välja, et kuigi võrreldes 2015. aastaga on üldine vabaühenduste tegevuskeskkond paremaks läinud, võiksid arengukavas seatud tegevused olla praegusest tulemuslikumad. Kriitikat pälvis KODAR-i tegevuste killustatus ja kohatine ebaselgus vastutuse jagunemisel. Siiski rõhutasid intervjueeritud, et praeguste tegevustega peaks jätkama nii saavutatud taseme hoidmiseks kui ka valdkonna edasiseks arendamiseks.
Uuringus ilmnenud probleemvaldkonnad, millele kodanikuühiskonna edasisel arendamisel tasuks tähelepanu pöörata, saab laias laastus jagada kaheks.
Võimekus ja võimekuse tõstmine
o Arendamist vajab vabaühenduste huvikaitsevõimekus ning huvikaitsetegevuse tõhusus.
o Arendamist vajab nii riigi- ja KOV asutuste kui ka vabaühenduste kaasamisvõimekus, sh erinevate kaasamisvormide ja tööriistade kasutamine.
o Riigiasutuste ning vabaühenduste strateegilise partnerluse puhul peaks partnerite valik olema läbipaistev, tagada tuleks uute võimalike partnerite pealekasv ja orienteeruma peaks koostööle (vastutuse ära andmise asemel).
o Arendamist vajab vabaühenduste avalike teenuste pakkumise võimekus ning riigi- ja KOV asutuste võimekus neid teenuseid delegeerida. Soodustada tuleks sotsiaalse innovatsiooni ja ettevõtluse levikut.
o Riigi ning kohaliku omavalitsuse tasandil vajab korrastamist vabaühenduste rahastamine. Vähendada tuleks bürokraatiat ja suurendada rahastuse läbipaistvust. Rahastuse andmisel tuleks tähelepanu pöörata MTÜ-de mitmekesisuse toetamisele.
o Tagada tuleks tugistruktuuride efektiivne toimimine, sh tõsta maakondlike arenduskeskuste MTÜ-de nõustajate võimekust (seda eriti venekeelsete ühenduste nõustamisel).
Teadlikkus ja teadlikkuse tõstmine, sealhulgas kodanikuharidus
o Kodanikuhariduse abil tuleks suurendada teadlikkust kodanikuühiskonna pooltest (avaliku-, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid, indiviidid) ja nende rollidest, arvestades MTÜ-de mitmekesisust.
o Tuleks kasvatada teadlikkust vabaühenduste väärtusest ühiskonnas ning neid tunnustada.
o Suurendada tuleks teadlikkust sotsiaalsest innovatsioonist, sotsiaalsest ettevõtlusest, avalike teenuste osutamisest koostöös kolmanda sektoriga, vabatahtlikust tegevusest ja kaasamisest.
o Kasvatada tuleks vabaühenduste teadlikkust tugistruktuuridest, sh maakondlikest arenduskeskustest.
o Suurendada tuleks vabaühenduste teadlikkust rahastusvõimalustest (sh eriallikate olulisusest).
o Toetada tuleks vabaühenduste strateegilise juhtimise oskusi (arenguvajaduste hindamine, koolitusvajaduse tunnetamine ja teadlikkus koolitusvõimalustest).
Kokkuvõtteks. Eesti kodanikuühiskonna käekäiguga võib üldjoontes rahule jääda, kuid jagub ka arenguvõimalusi. Kodanikuühiskond on kompleksne valdkond ning paratamatult on MTÜ-de võimekust ühiskonda panustada mõjutanud eri poolte – nii KOV-ide, riigiasutuste, eraettevõtete, haridusasutuste esindajate kui ka tavainimeste – teadlikkus kodanikuühiskonna komponentidest ja sellest tulenevatest hoiakutest, käitumisest ja juhtimisoskusest. Seega, ärgem unustagem, et kodanikuühiskonna käekäik ei sõltu ainult valdkonna rahastajatest, vaid meist kõigist.
KODAR 2015–2020 eesmärgid:
Üldeesmärk: tegutsemisvõimekad kodanikuühendused ja ühiskondlikult aktiivsed elanikud
Alaeesmärk 1. Kodanikuühenduste poliitika kujundamises osalemine on ühiskonnas loomulik ja väärtustatud.
Alaeesmärk 2. Kodanikuühenduste mõju ühiskondlike probleemide ennetamisele ja lahendamisele ning inimeste heaolu parandamisele on kasvanud sotsiaalse innovatsiooni, sotsiaalse ettevõtluse ja avalike teenuste osutamisega.
Alaeesmärk 3. Võimekad kodanikuühendused, kellel on piisavalt ressurssi arenguks ja mõjusaks tegutsemiseks.
KODAR-i rakenduskavas ettenähtud tegevused on väga eripalgelised, hõlmates nt eri osaliste kokkutoomist, koostöö soodustamist, kommunikatsioonitegevust teadlikkuse suurendamiseks ja hoiakute kujundamiseks (sh nt Hea Kodaniku portaali tööshoidmine), koolitusi, nõustamisi, arenguprogramme, rahastuse taotlusvoorude korraldamist, tunnustusüritusi, valdkonna õiguskeskkonna kujundamist.
[1] Uuringu viisid Siseministeeriumi ja Riigikantselei tellimusel läbi Tallinna Ülikool, Balti Uuringute Instituut ning Turu-uuringute AS. Sarnaseid MTÜ-de küsitlusuuringuid on 4-5-aastase intervalliga läbi viidud ka varem, näiteks aastatel 2004, 2009/2010 ning 2014. Vt https://www.ibs.ee/publikatsioonid/kodar-2015-2020/
[2] Käger, M., Lauring, M., Pertšjonok, N., Kaldur, K., Nahkur, O. (2019). Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018. Balti Uuringute Instituut. Kättesaadav: https://www.ibs.ee/wp-content/uploads/Vabatahtlikus-tegevuses-osalemise-uuring-2018.pdf.
[3] Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020. Kättesaadav: https://www.siseministeerium.ee/et/eesmark-tegevused/kodanikuuhiskond.
