Kuidas Pagulasabil läheb? Mis on olnud aasta suurim õnnestumine?
Meil on sel aastal palju asju tegemises. Eesti sees oleme sellest aastast ainuke tugiteenuste pakkuja Eestis elavatele pagulastele. Samuti laiendasime oma teenuste ja tegevuste valikut, mida neile pakume. Kuna tööturule sisenemine on sageli keeruline, siis võtsime sel aastal ka julge sammu ning asusime looma oma sotsiaalset ettevõtet, mida pagulased ise juhtima ja suunama hakkavad. Humanitaarabi poole pealt alustasime nüüd Ukraina kõrvalt tööd ka Jordaanias ja Liibanonis, kus aitame Süüriast põgenenud inimestel majanduslikult iseseisvaks saada. Aga kõike ei jõuagi välja tuua, sest tegemist on tõesti nõnda palju. Edukat tegevushaarde laiendamist üldiselt võibki vast pidada aasta suurimaks õnnestumiseks.
Aga suurim väljakutse?
Üks suurematest väljakutsetest tuli alles möödunud kuul, kui sisepoliitilisel areenil avastati ootamatult, et Eesti ei ole maailmas üksi ning et ÜROs on juba paari viimase aasta jooksul arutatud rände teemal, mis meid kõiki puudutab. Nii riigiasutuste kui vabakonna sees tuli kasvava kriisi valguses kiiresti läbi mõelda, kuidas seletada kõigile arusaadavalt keerulisi dokumente, mida 193 ÜRO liikmesriiki on omavahel kompromissina läbi rääkinud. Eesti meediamaastiku arvamusartiklites ei ole vast kunagi varem kasutatud termineid nagu tavaõigus ja opinio juris. Teistpidi ilmestas see torm veeklaasis ka ühiskonnas valitsevat jätkuvat skisofreeniat rände ja pagulaste teemadel, mis näitab, et meie tööpõld on veel lai.
Tunamullu tunnustati Pagulasabi aasta vabaühendusena. Mida sellisest tunnustusest arvad, kas ja kuidas see teid mõjutas?
Aasta vabaühendus – kõlab uhkelt, kas pole? Kahtlemata on tegemist toreda ja vajaliku tunnustusega, et häid vabakonna tegijaid vääriliselt tunnustada. Meie saime sellest kindlasti hoogu juurde, et oma tegemistega veelgi jõulisemalt edasi minna. Nagu viimase aasta tegevuste rohkus ka hästi tunnistust annab.