Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Vaata ka kvartaliaruande eri: aasta huvikaitsjad 2024 ehk eelmisel aastal mõjuka huvikaitsetegevuse või -algatusega silma paistnud vabaühendused.
Eelmise aasta lõpp jättis maigu, et 2025. aasta ei saa tulema kergete killast. Nii on esialgu ka läinud.
Seekord alustame kvartali lõpust. Tänaseks on selge, et loodav koalitsioon läheneb oma leppe koostamisele varasematest tavapäratuma nurga alt. See toob kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Hea on see, et läbirääkijad võtavad aega sisuliseks aruteluks – see võib aidata kaasa sellele, et tulevane koalitsioonileppe lisa kujuneb sisukamaks, läbimõeldumaks ja kaasavamaks.
Samas tasub säilitada mõõdukas skepsis. Avalikkusele on teada vaid niipalju, et kaasatavate huvigruppide all mõeldakse peamiselt ettevõtjaid. Pole veel selge, kui palju hakkavad valdkondlikud lepped mõjutama juba sõlmitud koalitsioonilepet. Nähtavale on ilmunud ka esimesed erimeelsused – näiteks küsimus, mis saab kliimaseadusest.
Küll aga tundub üks üsna kindel: vabakonna roll nendes läbirääkimistes sõltub eelkõige vabakonnast endast. On aeg otsustada, kas olla lihtsalt menüüs või pingutada selle nimel, et saada laua taha, kus otsuseid tehakse, ja tuua sinna oma lahendused. Liiduna oleme koalitsioonierakondade esindajatele edastanud meeldetuletuse kodanikuühiskonna olemasolust, selle olulisusest ja kasust, mida toob kaasa erinevate valdkondade ühenduste kaasamine.
Samaaegselt alustame ka omaalgatusega. Kui riigikantselei juures on ettevõtjatest kokku kutsutud bürokraatia vähendamise töörühm, siis hoolimata sellest, et kodanikuühiskond on kõrvale jäetud, alustame ise sarnaste ettepanekute kogumist.
On tõenäoline, et oled oma ühinguga sattunud olukorda, kus oled mõelnud, kas kogu see paberimäärimine on ikka vajalik? Kutsume sind üles sellistest olukordadest teada andma, et koondada vabakonna ettepanekud riigivalitsemise muutmiseks ühingusõbralikumaks. Oma mõtetest saad märku anda selle vormi kaudu. Esimese ringi tagasisidet ootame 25. aprilliks. Mõttetöö käivitamiseks küsimus: kas on mõistlik, et absoluutselt iga vabaühendus Eestis peab igal aastal esitama majandusaasta aruande?
Erakonnaseadus on muutmisel. Erakonnaseaduse (EKS) esimene lugemine Riigikogus möödus tõdemusega, et Justiitsministeerium on visanud kinda erakondadele endile – lõplikes muudatustes tuleb neil omavahel kokkuleppele jõuda.
Praeguseks on selge, et muudatused keskenduvad eelkõige erakondade rahastamise järelevalvega seotud küsimustele. Kavandatavad muudatused on suures plaanis mõistlikud, kuid ei lahenda lõplikult probleeme, mis puudutavad rahastamise läbipaistvust ega aseta piisavalt tugevaid piiranguid keelatud võtete kasutamisele.
Esialgses eelnõu kavandis sooviti senisest selgemalt reguleerida nii erakondade sidusorganisatsioone kui ka valimisliite. Nüüdseks on valimisliitude regulatsioonidest loobutud. Sidusorganisatsioonide osas on suund selline, et tulevikus loetakse erakonna sidusorganisatsiooniks vaid neid ühinguid, mille üks asutajatest on erakond ise (näiteks noortekogud, naisühendused jms) või organisatsioone, keda erakond ametlikult ise selleks peab.
On tõsi, et ka selline lahendus jätab erakondadele võimaluse reguleerimisest mööda hiilida. Samas võinuks alternatiivne käsitlus, kus sidusorganisatsiooniks peetakse näiteks kõiki sarnaste seisukohtadega ühinguid, tuua kaasa olukorra, kus ka apoliitilised huvikaitseorganisatsioonid sattuksid ekslikult ühe erakonna mõjusfääri. Eelnõu sisu ja dokumentidega saad tutvuda siin.
Meie fookuses on jätkuvalt ka vabaühenduste eetikakoodeksi uuendamine. Vajadus selleks on üles kerkinud eelkõige põhjusel, et koodeks loodi üle 20 aasta tagasi ning seda pole vahepeal kordagi uuendatud. Soovime, et koodeks oleks vabaühendusi kõnetav, kaasaegne ja kasulik organisatsioonide teenäitaja, mille järgimine aitaks muuhulgas tagada ka legitiimsust. Uuendamise protsess läheb edasi 22. aprillil Tartus, kui alustame kaasunud huvilistega Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhendamisel nende omaduste kaardistamist, mis uuenenud eetikakoodeksil olemas peaksid olema.
Esitasime kodanikuühiskonna ettepanekud järgmisesse avatud valitsemise tegevuskavva. Avatud valitsemise tegevuskava eesmärk on arendada kodanike ja vabakonna võimalusi osaleda poliitikakujundamises, edendada koosloomelisust ning tugevdada demokraatiat laiemalt.
Vabakonnal jagus mitmeid sisulisi ettepanekuid. Eriti rõhutasime kolme prioriteetset teemat:
- vajadust jõustada hea õigusloome ja normitehnika eeskirja järgimist seadusloomes,
- parandada koosloomelisuse kvaliteeti kohaliku tasandi poliitikakujundamises,
- ning tagada Eesti osalemine Open Gov Challenge’is, mille eesmärk on leida innovatiivseid lahendusi mõnele avatud valitsemise võtmeprobleemile.
Tegevuskava koostamise eest vastutab Riigikantselei. Kodanikuühiskonna ettepanekute saatus peaks selguma juunikuu jooksul, kui AVP tegevuskava jõuab Vabariigi Valitsuse kinnitamisele. Soovime eraldi tänada DD Demokraatiakeskust ja Koostöökogu, kes on väga aktiivselt panustanud sellesse, et kodanikuühiskonna seisukohad oleksid võimalikult sisukad ja asjakohased.
Esimeses kvartalis alustasime uue kodanikuühiskonna organisatsioonide riikliku rahastamise variraporti tarbeks ministeeriumidest sisendi kogumist, keskendudes 2023. aastale. Kvartali lõpuks on hinnangud käes pea kõigist ministeeriumidest ning jätkutegevusena ootame 2023. aasta toetusmeetmete ja strateegilise partnerluse voorude kohta tagasisidet vabaühendustelt. Variraporti valmimise tähtajaks on seatud II kvartali lõpp.
Gruusia teeb meile muret. Koos teiste vabaühendustega avaldasime toetust Gruusia kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja kõigile neile kodanikele, kes näevad end jätkuvalt osana vabast Euroopast ja Euroopa Liidust. Veebruaris avanes Marcusel võimalus kohtuda Gruusia kodanikuühiskonna esindajatega. Vestlused andsid parema arusaama kohapealsest olukorrast ning üheskoos arutati ka seda, kas ja kuidas võiks lähitulevikus toimuda positiivne pööre riigi arengus.
Üks olulisemaid tõdemusi, milleni kohtumisel jõudsime, oli see, et kuigi Gruusia kodanikuühiskond on hästi võrgustunud ja aktiivseid eestvedajaid leidub, puudub neil ühine sammas – tugev, usaldusväärne liider või struktuur, kelle taha koonduda ja keda võimestada.Selle tühimiku tõttu on juhtunud muu hulgas see, et kodanikuühiskonda üritatakse samastada opositsiooniliste erakondadega. Selle tulemusel kogevad paljud ühingud poliitilist kiusamist ning nende tegevusruumi püütakse muuta võimalikult piiravaks ja ebamugavaks.
Euroopa Liidu vahendite „julgeolekustamine“ võib mõjutada ka sinu ühingut. On igati mõistetav, et keerulises julgeolekuolukorras otsib riik kõikvõimalikke vahendeid, mida saaks kasutada julgeoleku tugevdamiseks. Seetõttu on nii EL-i kui ka Eesti valitsuse tasandil käimas arutelud selle üle, kuidas suunata osa käesoleva EL-i eelarve rahast kaitsevaldkonda.
Kuigi selline samm võib tunduda loogiline, võib see tähendada ka seda, et ühtekuuluvuspoliitika vahendeid, mis seni on toetanud ka kodanikuühiskonna tegevusi, ei eraldata enam samas mahus. Kuna täpsem info on alles tulemas, hoiame neil arengutel tähelepanelikult silma peal. Samas julgustame ka ühinguid ise teemat jälgima, eriti kui oled EL-i vahendite taotlemisele mõelnud.
Algatasime arutelu Riigikoguga. Meile näib, et Riigikogus on järjest vähenemas arusaamist sellest, mis asi on kodanikuühiskond ja miks Riigikogul on selle asjaga 2002. aastal sõlmitud kokkulepe nimega EKAK ja miks see kokkulepe peab oluliseks seadusandjate ja kodanikuühiskonna vahelist koostööd. Seoses sellega oleme algatanud kohtumised Riigikogu fraktsioonidega, et neisse teemadesse selgust tuua, ja ka teistest hetkel kodanikuühiskonna jaoks prioriteetsetest teemadest infot anda.
Uuendati Siseministeeriumi ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegiliste partnerite toetamise määruseid. Üldistatult võib öelda, et mõlema määrusega on soovitud muuta senist toetamise korda selgemaks ning taotlejale ja ministeeriumile ka lihtsamaks. Samas on neis endiselt säilinud mingid aspektid, mis muudavad taotlemise protsessi pikemaks ning võivad tuua kaasa tarbetut bürokraatiat – nende teemade tagasisidestamise ja alternatiivsete ettepanekute esitamisega liigume omalt poolt edasi.
Vahepeal on avaldatud OECD civil society paper ,,Towards meaningful civil society participation at the international level“ ja mai keskpaigas avaldatakse Civic Forumi ,,Rule of Law“ raport, millega antakse mh ülevaade Eesti õigusriigi olukorrast. Viimasesse panustasime ka omaltpoolt.
Esimeses kvartalis sai palju ka osaletud ja kohtutud. Ratsutasime läbi kõik olulised arengukavade juhtrühmad, EL-i vahendite kasutamise seirekomisjonid, konverentsid jne. Olulised märksõnad neist on Civil Society Fund, Avatud valitsemise partnerlus, Rahvaalgatuse 9. sünnipäev, siseturvalisus, heaolu, puuetega inimesed ja õigusloome.
