Loe kokkuvõtet pensionivalemi seminarist
5. detsember 2015
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakond tegi kokkuvõtte 02.12 sihtrühmadega peetud pensioniea ja pensionivalemi seminarist, kus olid arutluse all võimalikud muudatused Eesti pensionisüsteemi I samba pensionivalemis ja pensionieas.
Kutse saadeti üle neljakümnele organisatsioonile, osaleda sai 32 inimest kahekümnest organisatsioonist. Esindatud olid nii sotsiaalpartnerid, riigiasutused kui ka pensionäride organisatsioonid, samuti osales näiteks Eesti Naisliit, Teenusmajanduskoda, MTÜ Kuldliiga Algatus, MTÜ Eesti Omastehooldus, Eesti Koostöö Kogu, Inimõiguste Instituut, Praxis.
Seminari esimese päevakorrapunktina tutvustati Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi ning ülikoolide pensioniekspertide poolt tehtud pensionianalüüsi ja võimalikke muudatusettepanekuid pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks (ettekanne lisatud). Ülevaate andmisele järgnes sihtrühmade vaheline arutelu laudkondades ja seminar lõpetati laudkondade arutelude kokkuvõttega.
Sihtrühmad arutasid pensioniea ja pensionivalemi teemadel. Küsisime, missugusena näevad nemad tuleviku pensioniiga ja millest peaks sõltuma edaspidi pensioni suurus. Sihtrühmad olid jagatud nelja laudkonda ja kõik laudkonnad olid üksmeelel selles osas, et I samba pension peaks koosnema kõigile võrdsest baasosast, mis peaks olema võrdne arvestusliku elatusmiinimumiga ehk tagama minimaalse äraelamise ja teise komponendi pensionivalemist peaks moodustama staažiosa, mis sõltub ametlikult töötatud ajast. Makstud maksu suurus jääks pensioni suurust mõjutama läbi II samba ehk kohustusliku kogumispensioni. Leiti, et minimaalse pensioni saamiseks peaks inimene olema töötanud vähemalt 15 kuni 20 aastat ja sellest pikemalt töötanud inimese pension peaks olema oluliselt suurem.
Pensioniea tõusu osas tehti järgmisi ettepanekuid. I samba pensioni võiks inimesed saada konkreetses vanaduspensionieas ja mitte varem (näiteks 67- või 70-aastaselt), aga II samba pensioni võiks soovi korral võtta välja ka näiteks kuni kümme aastat varem. Arvati, et pensioniiga võiks aastaks 2030 olla 67 ja edaspidi siduda see oodatava elueaga. Kaks laudkonda toetasid ka mõtet, et pensioniiga võiks olla selline, et kõik põlvkonnad saaksid olla keskmiselt 15 aastat pensionil (praegu on inimesed keskmiselt 18 aastat pensionil). Öeldi välja, et kõik liiga varajast pensionile minekut võimaldavad sooduspensionid peaks ära kaotatama või peaksid nendele sooduspensionitele õigust omavate töötajate tööandjad ise panustama rahaliselt sellistesse eriskeemidesse.
Välja toodi mitmel korral ka see, et üksi pensionisüsteemi muutmine ei ole lahendus. Koos pensionisüsteemi muutmisega on väga oluline, et inimesed oleksid valmis ja võimelised kauem töötama ja tööandjad väärtustaksid vanemaid töötajaid. Stimuleerima peab ausalt töötamist ja maksude maksmist. Ja väga tähtis on, et inimesed ka ise hoolitseksid oma vanaduspõlve täiendava kindlustamise eest.
Suur tänu kõigile osalejatele! Teie ettepanekutega arvestatakse riikliku vanaduspensioni jätkusuutlikkuse analüüsi ja muudatusettepanekute tegemisel. Analüüs ja ettepanekud esitatakse sihtrühmadele kirjaliku tagasiside saamiseks järgmise aasta veebruarikuus ja peale seda esitatakse muudatusettepanekud märtsis Vabariigi Valitsusele.
Täpsem info:
Kristiina Selgis
pensionipoliitika juht
Sotsiaalkindlustuse osakond
Sotsiaalministeerium
tel 626 9232
e-kiri: kristiina.selgis@sm.ee
